4-15-4947/10

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2015, Rakvere kohtumaja Kohtunik Heli Väinaste Väärteoasja number 4-15-4947 Väärteoasi G.E väärteo § 242 lg 1 järgi asi

LS

Vaidlustatud lahend

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskonna liikluspolitseiniku Toomas Kivilo

05.06.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220151037844 väärteoasjas nr: 2590,15,002144 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: menetlusalune isik G.E

(isikukood XXX, elukoht xxxx );

Kaitsja: vandeadvokaat Indrek Sirk (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ, asukoht Vabaduse pst 59, 11211 Tallinn; e-post: ); indrek@sirk.ee Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, F.R. Kreutzwaldi 5a, 44314 Rakvere Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

G.E kaebus rahuldada.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseiniku Toomas Kivilo 05.06.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220151037844 väärteoasjas nr: millega määrati 2590,15,002144,

G.E-le LS § trahviühikut, s.o 242 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 8 32 eurot ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise

tõttu.

2

VTMS § 23 alusel hüvitada G.E-le tema poolt riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud õigusabikulud kümmend üks eurot ja summas 321,60 (kolmsada kaks 60 senti) eurot.

Kohtuotsuse väljatrükk pooltele kätte toimetada ning otsuse jõustumisel saata

õigusabikulude hüvitamise osas täitmiseks Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassa . tsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud.

Kivilo kiirmenetluse otsuse nr 10220151037844 G.E suhtes. Kiirmenetluse otsuse

kohaselt 05.06.2015 kell 22.47 juhtis G.E autot, mille tehnoseisund ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Sõiduki esi küljeklaasid olid ülemäära tume - daks toonitud, mis ei vasta

nõuetele. Klaaside läbipaistvus oli nõutud 70% oluliselt väiksem. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 1 ja MKM määruse nr 42 (13.06.2011) Lisa 1 Grupp 6 kood 612. Menetlusaluse isiku tegu kvalifitseeriti LS § 242 lg 1 järgi ja talle määrati karistuseks rahatrahv 8 trahviühikut, s.o 32 eurot.

peatas 05.06.2015

liikluspolitseinik Toomas Kivilo Haljala vallas G.E juhitud auto. Auto

kuulub

G.E-le , liikluspolitseinik Toomas Kivilo on korduvalt kohtunud ning alustanud menetlusi (sealhulgas edutult) G.E suhtes. Ka käesolevas asjas avaldas Toomas Kivilo, et

ta tunneb G.E ning püüab nimelt leida G.E tegevuses liiklusnõuete rikkumisi.

Kontrollimine päädis sellega, et Toomas Kivilo hindas silma järgi G.E juhitud auto esimeste küljeklaaside läbipaistvust ning asus seisukohale, et need ei vasta nõuetele. Ühtegi mõõtevahendit Toomas Kivilo ei kasutanud. G.E ei olnud ise tema kasutuses oleva sõiduki

esimeste küljeklaaside läbipaistvust muutnud ega teadnud, kuidas peab mõõtmine toimuma. Selles olukorras nõustus G.E liikluspolitseinik Toomas Kivilo esitatud süüdistusega.

G.E vaidlustab otsuse ning palub väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega.

Rikutud on mõõteseaduse nõudeid Menetlusalusele isikule heidetakse ette sõiduki klaaside .

läbipaistvusnõude rikkumist. Kiirmenetluse otsuses viidatud Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele” lisa 1 sätestab koodis 612 nõuded sõiduki

klaaside läbipaistvusele. Koodis 612 punktis 1 on sätestatud - tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas ja tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Määrus sätestab ka kontrollimise viisi - vaatluse ja mõõtevahendiga. Kuivõrd läbipaistvuse kindlakstegemiseks on vajalik mõõtmine, siis peab mõõtmine vastama

Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse

omadus, mis võimaldab seda seostada riigi või rahvusvahelise etaloniga - katkematu

võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui

mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast

mõõtemetoodikat. Antud juhul ei ole klaaside läbipaistvuse mõõtevahendit kasutatud, vaid

väärteokoosseisu füüsikaliste suuruste hindamine on toimunud silma järgi, mis on vastuolus

m

õõteseaduse nõuetega.

Isegi kui kiirmenetluse otsuse koostaja Toomas Kivilo hinnangul oli klaaside läbipaistvus

silmnähtavalt väiksem lubatust, ei saa see olla aluseks isiku karistamiseks. Riigikohus on

lahendi nr 3-1-1-67-

regulatsiooni eiramist ei saa õigustada arutatavas asjas kohtuvälise menetleja esile tõstetud

asjaoluga, et lubatust suurem kütusekogus oli kütuse väljapumpamise juures viibinud isikutele,

sh menetlusalusele isikule sil

mnähtav. Seega on Riigikohus juba hinnanud õiguslikust küljest

ka selliseid olukordi, kus kellegi arvates võiks nõuetele mittevastavus olla silmaga nähtav.

Antud asjas ei nõustu menetlusalune isik, et tema sõiduki klaasid olid nõutavast väiksema

läbipaistv otsusel antud ütlustes ei nõustu G.E, et läbipaistvus on usega. Ka kiirmenetluse alla lubatud piirmäära, vaid üksnes sellega, et klaasid võisid olla liiga tumedad. Tumedad olid

klaasid tõepoolest, kuid G.E-le endale teadaolevalt oli läbipaistvus siiski nõuetekohane.

Hilisem mõõtmine kinnitas, et sõiduki klaasid olid läbipaistvuselt lubatud piirides, kuigi piiri

lähedal. Kuivõrd mõõtevahendit ei kasutatud, siis ei ole etteheidetav süütegu tõendatud ja

menetlus väärteoasjas kuulub lõpetamisele.

G.E omandas nimetatud sõiduki 09.02.2015. Sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus. G.E

ei ole muutnud sõiduki esimeste küljeklaaside läbipaistvust ning eeldas seetõttu, et nende

läbipaistvus vastab nõuetele. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut süüt

eokoosseisule vastava teo eest. esinema peavad nii objektiivsed Süüteokoosseisu tunnused avab KarS § 12 – kui subjektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste kergeim vorm hooletus esineb KarS § 18 lg 3 kohaselt siis, kui isik ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (klaaside läbipaistvus

on alla lubatu), kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks pidanud ette nägema (paigaldas või lasi paigaldada läbipaistvust vähendavaid materjale klaasidele, kuid ei kontrollinud seejärel, kas läbipaistvus vastab nõuetele). G.E ei teadnud, et sõiduki klaaside läbipaistvus ei pruugi nõuetele vastata ega saanud ka selles kahelda, kuna ostis sõiduki, mis oli

läbinud tehnoülevaatuse. Seetõttu puuduvad G.E käitumises subjektiivsed tunnused,

kuna ta ei teadnud ega saanud ka kohusetundlikuma suhtumise korral teada, et klaaside läbipaistvus ei vasta nõuetele. Sellekohased teadmised ja mõõtevahendid G.E puudusid ning ta eeldas, et tehnoülevaatuse läbinud sõiduki tehnoseisund on kontrollitud. Tegemist ei olnud ka sellise sõiduki osaga, mille seisukord oleks saanud tavapärase sõiduki kasutamise käigus muutuda.

Võrdluseks näiteks sõiduki rehvidega, mis kuluvad.

Enne kaebuse esitamist pöördus G.E sõiduki tehnoseisundi kontrollimiseks Tehnotop OÜ

tehnoülevaatuspunkti. 17.06.2015 teostatud mõõtmiste kohaselt on küljeklaaside läbipaistvus

erinevates kohtades 71,4 kuni 72,4 %. Seega vastavalt mõõtmistulemustele mõõteseadmega KRATT 2, nr 231, kalibreeritud 13.02.2015, vastas klaaside läbipaistvus kood 612 nõuetele, st oli üle 70%. Seega puuduvad nii süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (klaasid läbipaistvus

vastab nõuetele) kui subjektiivsed tunnused (menetlusalune isik ei teadnud ega saanud teada, et

4

läbipaistvus ei pruugi olla nõu , mistõttu kuulub väärteomenetlus lõpetamisele etekohane) VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Menetlusalune isik palub: 1) välja nõuda väärteotoimik ja kirjalik vastus kaebusele

kohtuväli lisada väärteotoimikusse sõiduki registreerimistunnistus selt menetlejalt; 2) ,

tõendamaks sõiduki tehnoülevaatuse läbimist enne sõiduki omandamist menetlusaluse isiku

poolt ning sõiduki omandamise aega 09.02.2015; 3) lisada väärteotoimikusse

mõõtmistulemuste protokoll nr 01 tõendamaks, et side läbipaistvus on üle 70%. -06, klaa

Kaebu Eeltoodule tuginedes ja se esitaja ja tema kaitsja soovivad kohtuistungist osa võtta.

juhindudes VTMS § 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3 palu tühistada otsus b menetlusalune isik väärteoa teha asjas uus otsus, millega lõpetada menetlus väärte sjas nr 10220151037844, oasjas ning hüvitada menetlusalusele isikule kantud õigusabikulud.

prefektuuri vastuskiri , milles leitakse G.E kaebusele , et väärteoasja menetlemisel on rikutud L oluliselt väärteomenetlusõigust. iikluspolitseinik Toomas Kivilo koostas G.E-le

kiirmenetluse otsuse nr 10220151037844 selle kohta, et G.E juhtis autot, mille

tehnoseisund ei vastanud õigusaktidega kehtestatud nõuetele õidukil olid esiküljek , st s laasid ülemäära tumedaks toonitud. Mõõtmist teostas liikluspolitseinik Toomas Kivilo palja silmaga.

Mõõteseaduse järgi peab mõõtmine toimuma mõõtevahendiga, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kuna antud väärteoasjas on ilmnenud absoluutne menetlustakistus, siis on kohtuväline menetleja nõus G.E

kaebuse Rakvere politseijaoskonna liikluspolitseiniku Toomas Kivilo kiirmenetluse otsuse 2590,15,002144 vastava le väärteoasjas nr: lt VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel rahuldamisega, kuna temale inkrimineeritud teos puudub -

. süü ja väärteokoosseis Kohtuväline menetleja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused.

Nii menetlusalune isik kui ka

kirjaliku menetlusega, kohtuväline menetleja on nõustunud mistõttu kuulub käesolev väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses.

otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku § s 29 või 30 sätestatud alustel. -

VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus vastuses menetlusaluse isiku kaebusele leidnud, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

5

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS

§ 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.01.2008 lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja

esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS § st 2, mis näeb ette - kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS § s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva -

otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest.

Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas menetlusaluse isiku kaebusele

avaldanud, et väärteoasja menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust,

menetlusalusele isikule - inkrimineeritud teos puudub süü ja väärteokoosseis. Kohtuväline menetleja leiab, et p 1 alusel. väärteoasjas tuleb menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1

05.06.2015 kiirmenetluse otsus nr 10220151037844 : 2590,15,002144 tuleb väärteoasjas nr tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel G.E teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

24.09.2015 arve nr 150937, ud Advokaadibüroo Saareväli OÜ millest nähtuvad

väärteo . Õigusabi osutamise eest tuli asjas tehtud toimingud ning nende peale kulunud aeg tasuda 321,60 eurot 53,60 eurot), ajakulu oli 3,35 tundi, tunnihind 96 (sh käibemaks summas eurot . koos käibemaksuga

Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv summa on mõistliku suurusega ning proportsioonis osutatud õigusabiga.

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1– – 3 ja 5 6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi või koh - aliku eelarve vahenditest.

Menetlusalusele isikule

valitud G.E-le kuulub VTMS § 23 alusel hüvitamisele tema poolt kaitsjale makstud tasu summas 321,60 eurot riigieelarve vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik