2-15-111698/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-111698

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

30. november 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Express Credit AS-i hagi Siret Aarna vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 472 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Express Credit AS (registrikood 12338141,

asukoht Lai 6, 51005 Tartu), lepinguline esindaja Marjana

Hiie (e-post: marjanah@condorinkasso.ee)

kostja: Siret Aarna (isikukood 47608082724, elukoht

XXXX, e-post XXXX)

Menetluse liik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Express Credit AS-i hagi Siret Aarna vastu

09.06.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140609041 ja 10.12.2014 sõlmitud laenulepingu

nr 20140609041 Lisa alusel võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Siret Aarnalt Express Credit AS-i kasuks

2.1. põhivõlg 500 eurot, intress 0,09 eurot, viivis 10.09.2015 seisuga 47,44 eurot, kokku

547,53 eurot;

2.2. viivis perioodi 11.09.2015 kuni 30.11.2015 eest 8,93 eurot;

2.3. viivis põhivõlalt (500 eurot) alates 01.12.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.

3. Jätta välja mõistmata Siret Aarnalt Express Credit AS-i kasuks põhivõlg summas 331,53

eurot, intress 148,44 eurot, võla sissenõudmise kulu 35 eurot, 10.09.2015 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 105,70 eurot ja jooksev viivis, mis ületab VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määra.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 40% kostja kanda ja

60% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Siret Aarnalt menetluskulu 110 eurot Express Credit AS-i kasuks.

8. Siret Aarnal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks

vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

11. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi

või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

12. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

14. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele

tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt

Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).

15. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 10.12.2014

kuupäeva kandva laenulepingu nr 20140609041 Lisa alusel põhivõlg 831,53 eurot,

intressid 148,53 eurot, võla sissenõudmise kulud 35 eurot, 10.09.2015 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 153,14 eurot ja alates 11.09.2015 jooksva viivise

0,167% päevas laenusummalt (so 500 eurot) kuni selle kohase täitmiseni, kuid mitte

rohkem kui 500 eurot.

16. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 09.06.2014 laenulepingu nr

20140609041, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Laenuperiood oli 30 päeva. Laen

väljastati intressiga 50 eurot laenuperioodi eest. Toimiku materjalidest nähtub, et

intressimäär on 120% aastas ja laenu kulukusemäär oli 213,84%. Kostja kohustus

laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 09.07.2014.

17. Kostja jättis laenulepingu nr 20140609041 alusel saadud laenu ja intressi täies ulatuses

tasumata. Poolte vahel 10.12.2014 sõlmitud laenulepingu nr 20140609041 Lisast (tlk 36-

37) nähtub, et pooled leppisid kokku 09.06.2014 laenulepingu muutmises selliselt, et

seisuga 10.12.2014 on kostja põhivõlgnevus 831,53 eurot ja alates 10.12.2015 on uueks

intressimääraks uuelt põhivõlgnevuselt 60% aastas ning krediidikulukuse määr 79,59% ja

alates 10.12.2014 uueks viivisemääraks 60%. Kostja pidi tasuma ja tasus ka kokkuleppe

sõlmimise tasu 20 eurot. Lepingu lisa p 9 kohaselt on nimetatud kokkulepe laenulepingu

nr 20140609041 lahutamatu osa. Kõik summad kohustus kostja hagejale tasuma kaheksa

kuu jooksul maksegraafiku alusel. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja

lepingu ülesse 21.04.2015.

18. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-175-14 p 17 märkinud, et tehingut tuleb analüüsida selle

tegelikust (majanduslikust) sisust lähtudes ning kui poolte kokkuleppe ainsaks eesmärgiks

on tähtaja pikendamine, siis võib eeldada, et tegemist on laenulepingu muutmisega.

19. Kohus on seisukohal, et kuna laenulepingu nr 20140609041 Lisa sõlmimise ainsaks

eesmärgiks oli laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamine (laenu kostjale reaalselt juurde

ei antud), on tegemist esialgse laenulepingu muutmisega.

20. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see

eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul,

kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete

vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise

olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse

määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida

rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas,

seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud

(vt Riigikohtu 05.03.2014 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

09.06.2014 sõlmitud lepingu järgi on kokkulepitud intressimäär aastas 120%. Krediidi

kulukuse määr aasta kohta on 213,84%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määr oli 32,24% (krediidi kulukuse määr 2014. a maikuus). Seega ületas krediidi kulukuse

määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (213,84%/32,24%=6,63) ja seetõttu

saab lugeda 09.06.2014 sõlmitud laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kuna

laenulepingu Lisa on esialgse laenulepingu lahutamatu osa, loeb kohus ka 10.12.2014

sõlmitud laenulepingu Lisa tühiseks. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust

nõuda lepingus ja selle lisas sätestatud määras ei intressi ega viivist.

21. Eeltoodust tuleneb, et kostja sai hagejalt laenu 500 eurot (põhivõlg). Kuna kostja ei olnud

hagejale lepingu alusel midagi tasunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 500

eurot.

22. Eeltoodust tulenevalt kohustus kostja maksma hagejale intressi TsÜS § 86 lg 4 alusel 0,09

eurot (perioodi 09.06.2014-30.06.2014 (21 päeva) eest 0,25% aastas ehk 0,07 eurot ja

periood 01.07.2014-09.07.2014 (9 päeva) eest 0,15% aastas ehk 0,02 eurot).

Seadusjärgne viivisemäär oli perioodil 10.07.2014 - 31.12.2014 8,15 % aastas, perioodil

01.01.2015-31.12.2015 8,05 % aastas. Seega on viivis põhisummalt 500 eurolt perioodi

10.07.2014-31.12.2014 (175 päeva) eest 19,54 eurot ja perioodi 01.01.2015-10.09.2015

(253 päeva) eest 27,90 eurot, kokku 47,44 eurot.

Viivis perioodi 11.09.2015 (hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast) kuni 30.11.2015

(kohtuotsuse tegemiseni), so 81 päeva, moodustab 8,93 eurot. Samuti on põhjendatud

kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras

alates 01.12.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 500 eurot.

23. Sissenõudekulude väljamõistmine tühise laenulepingu ja selle Lisa alusel ei ole

põhjendatud. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, mida on hageja sissenõudekulude

arvestamisel

aluseks

võtnud,

puudub

kohtul

võimalus

määrata

põhjendatud

sissenõudekulude suurus ja hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.

24. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 500 eurot, intress summas 0,09 eurot ja viivised

seisuga 30.11.2015 summas 56,37 eurot (47,44+8,93), kokku 556,46 eurot ning täiendav

viivis põhivõlalt (500 eurot) alates 01.12.2015 VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhivõla täitmiseni kuid mitte rohkem kui 500 eurot.

25. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus,

rahuldades hagi osaliselt, so ca 40% ulatuses nõudest, jätab hageja menetluskulud 40%

ulatuses kostja kanda ja 60% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja

enda kanda.

26. Hageja menetluskuluks on riigilõiv summas 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 60,44 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv

139,56 eurot) ning lepingulise esindaja tasu 180 eurot, kokku seega 380 eurot.

Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja

hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse ja puuduste

kõrvaldamise avalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus

põhjendatud õigusabi kuluks 75 eurot. Kuna kohus rahuldades hagi osaliselt, mõistab

hageja kasuks kostjalt välja menetluskuluna 110 eurot (40% 275 eurost).

27. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

110 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik