1-15-10029/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2015.a Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1-15-10029 (15230200668)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär

Liilia Rehhovskaja

Tõlk Eevi Pant

Prokurör Nelli Romanyuk

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav: E.D: isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: vene keel; keskeriharidusega; töökoht: puudub; elukoht: XXX; kriminaalkorras karistatud 1 korral, kehtivad väärteokaristused puuduvad Tõkendit kohaldatud ei ole süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E.D KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg,

11.07.2015.a, s.o 1 (üks) päev ning ärakandmisele kuulub vangistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui E.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama oma alalises elukohas XXX;

2

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel on E.D kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

E.D allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on E.D kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista E.D-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 585.00 eurot

- määratud kaitsjale makstud tasu – 72.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu

jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 65.70 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank.

Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

3 SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

E.D süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.07.2015 kella 01:40 ajal

Tallinnas Kuuli 8 maja juures mootorsõidukit Audi A6 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove, väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,02 mg/l).

E.D rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / ning liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 / nõudeid.

Seega pani E.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 aasta.

Lähtuvalt KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.07.2015, s.o 1 päev, karistusaja hulka. Seega kandmisele kuulub 11 kuud ja 29 päeva, mis jätta KarS § 74 lg 1 ja 3

tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7) mitte tarvitama alkoholi

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel nõuab prokurör lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 6 kuuks.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele.

E.D nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud

kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud

selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on

4

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb E.D temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab E.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid

määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest

otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid,

mis lubaksid järeldada, et E.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile

põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi

kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa

kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada

kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb E.D-lt

välja mõista sundraha 585.00 eurot ning lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 72.00 eurot.

Arvestades väljamõistetud menetluskulude, s.o 657.00 euro suurust, summat ja asjaolu, E.D puhul on tegemist isikuga, kellel puudub töökoht, peab kohus põhjendatuks kohaldada

menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata menetluskulude tasumise ajaks 10 kuud koos igakuiste maksete tegemise kohustusega, kus ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 65.70 eurot, kuivõrd ühekorraga kulude tasumine E.D poolt võib olla raskendatud.

Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik