2-15-112513/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-15-112513

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2015.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-112513

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Jaan Kapak

vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Era

Liisingu

Inkassoteenused

Aktsiaselts,

registrikood 10625474; asukoht: Tartu mnt 24 - 20, 10115

Tallinn

Hageja seaduslik esindaja: Kristjan Vahar, Tartu mnt 24 -

20, 10115 Tallinn; e-post: kristjan@tallinnlaw.ee

Kostja: Jaan Kapak, isikukood *; elukoht: *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Jaan Kapaki vastu.

2. Välja mõista kostjalt Jaan Kapakilt (Kapak) hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS

kasuks alusetult saadud 883,60 eurot, millest põhivõlg 800 eurot, viivis perioodil

01.09.2014.a kuni 14.10.2015.a 83,60 eurot.

3. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada kostjale Jaan Kapakile käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3

alusel kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja

lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2.Välja mõista kostjalt Jaan Kapakilt hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS-i kasuks

hageja menetluskulud summas 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot, s.o hageja poolt

tasutud riigilõiv.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Jaan Kapakil tasuda

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

2-15-112513

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2015 oli see

0,05%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus

alternatiivse nõude osas tuleb rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus toimetas kostjale hagi kätte avalikult ning kostja kohustus vastama hagiavaldusele

hiljemalt 23.11.2015.a, kuid kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Hageja on 23.09.2015.a

hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile.

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

2-15-112513

VÕS 401 lg 1 ja 2 kohaselt krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma

krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest

maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingu esemeks võib

olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS

§ 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1

järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu

korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS SMS Laen on andnud

laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

AS SMS Laen, kui krediidiandja on andnud kostjale, kui krediidisaajale laenu. 26.06.2014.a

sõlmis AS SMS Laen kostjaga kliendilepingu nr 315944. 26.06.2014 esitas kostja

laenutaotluse 800 euro saamiseks 60-ks päevaks intressiga 136,20 eurot. Peale laenutaotluse

esitamist saatis AS SMS Laen kostjale e-posti teel täiendavalt laenuleping ja

laenutingimused, et kostja tutvuks veelkord laenulepingu ja laenutingimustega. Peale kostja

poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist AS SMS Laen rahuldas taotluse

ja SMS Laen AS kandis 26.06.2014 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 800

eurot. AS SMS Laen on sellega täitnud laenuandja lepingust tuleneva kohustuse. Kostja

kohustus laenusumma 800 eurot ja intressi 136,20 eurot tasuma hiljemalt 31.08.2014. Kostja

ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 108 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse

täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus

on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei

ole nõuetekohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja kostja poolt 26.06.2014.a sõlmitud

kliendilepingu nr 315944 ja samal päeval esitatud laenutaotluse alusel põhivõla 800 eurot,

laenu intressi 136,20 eurot, viivise summas 800 eurot, võla sissenõudmise kulud 13,80 eurot.

AS-i SMS Laen ja J. Kapaki vahel sõlmitud laenulepingu alusel sai kostja laenu 800 eurot.

Laen väljastati intressiga 136 eurot 20 senti laenuperioodi eest. Toimiku materjalidest

nähtub, et intressimäär on 133,84% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja intressi

tagastama hiljemalt 31.08.2014.a.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib

ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg 2 p 1 alusel tehing on heade

kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks

äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas

sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks

ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga

tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem

kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär. Mida rohkem on vastastikuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata,

2-15-112513

et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5. märtsi 2014

määruse kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 p 22).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud intressimäär aastas 133,84%. Krediidi

kulukuse määr aasta kohta on lepingu järgi 255,70%. Krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr oli 32,03% (krediidi kulukuse määr 2014.a juunis). Seega ületas krediidi

kulukuse määr Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (255,70/32,03=7,98). TsÜS §

86 lg 3 (laenulepingu sõlmimise ajal ja enne 01.07.2015 kehtinud redaktsioonis) nägi

tarbijakrediidilepingute heade kommete osas ette erisuse, millest tuleneva eelduse peab

ümber lükkama laenuandja, s.o hageja. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis

lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev

leping on heade kommete vastane. Hagiavalduse täienduses on hageja asunud vastupidisele

arvamuselegi, et kuna kostja ei ole leidnud, et sõlmitud leping oleks vastuolus heade

kommete või avaliku korraga, siis on hageja seisukohal, et sõlmitud leping ei ole tühine.

Lisaks on hageja asunud arvamusele, et tarbijakrediidileping, milles on kokkulepitud

kõrgemas krediidikulukuse määras ei ole tühine erandlikel asjaoludel. Hageja on asunud

seisukohale, et erandlikuks asjaoluks võib olla see et laenuvõtja ei ole tehingut teinud

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust.

Kohtu hinnangul hageja seisukoht ei ole asjakohane ning käesoleva asja lahendamisel tuleb

arvestada TsÜS § 86 lg 2 punkti 1, mille kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus

muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu

tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest

asjaolust ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohus

asub seisukohale, et AS SMS Laen ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva krediidi ja

selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas üle kuue korra, mis on sedavõrd

erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka

krediidisaaja sundolukorda hindamata.

Tuginedes eeltoodule saab lugeda laenulepingu TsÜS § 86 lg 1 alusel tühiseks. Kuna hageja

ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine,

ei rahulda kohus hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr 315944.

Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda lepingus sätestatud määras ei intressi

ega viivist.

Hageja on esitanud kohtule alternatiivse taotluse juhul, kui kohus leiab, et laenuleping

315944 on tühine. Alternatiivse nõudena on hageja esitanud alusetult saadud summa

tagastamist.

Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul hageja

nõue summas 883,60 eurot, millest põhinõue 800 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt perioodil

03.09.2014.a kuni 14.10.2015.a 83,60 eurot on põhjendatud.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik