3-15-2974/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2974 Määruse kuupäev

30. november 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi J.M. esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON Jätta J.M. esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte J.M..

ASJAOLUD

1. Lõuna prefektuuri lastekaitseteenistuse vanem palus 25. novembri 2015. a kutses kriminaalasjas nr 15260100021 kahtlustataval J.M. ilmuda 4. detsembril 2015 kell 14.00 Lõuna prefektuuri aadressile Riia 132, Tartu. Kutses selgitati, et uurimisasutus soovib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 991 alusel J. M. daktüloskopeerida ja temalt DNA-proovi võtta. Kutses toodi välja, et KrMS § 34 kohaselt on kahtlustatav kohustatud ilmuma uurimisasutuse kutsel, osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse korraldustele. Kutses hoiatati J. M. menetleja juurde ilmumata jätmise tagajärgede eest.

2. J.M. esitas 27. novembril 2015 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. J.M. palus, et kohus kohaldaks esmast õiguskaitset, et Lõuna prefektuur ei saaks tema suhtes läbi viia kutses märgitud tegevusi (DNA-proovi võtmine ja daktüloskopeerimine), kuni talle selgitatakse nende tegevuste eesmärki. Nimetatud eesmärki on J.M. kirjalikult ja suuliselt küsinud kutse koostanud lastekaitseteenistuse vanemalt. J.M. tundub, et tegemist on tema inimväärikuse alandamise eesmärgil tehtavaga.

KOHTU SEISUKOHT

3. 25. novembri 2015. a kutsest nähtuvalt on uurimisasutus J.M. kui kriminaalmenetluses kahtlustatava välja kutsunud menetlustoimingute tegemiseks (daktüloskopeerimine ja DNA-proovi võtmine). Ka isiku väljakutsumine on kriminaalmenetluse raames tehtav menetlustoiming. J.M. esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt ei pea ta enda väljakutsumist õigeks, sest talle ei ole selgitatud plaanitavate menetlustoimingute tegemise eesmärki.

4. KrMS § 228 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sellest sättest tulenevalt on J. M. õigus esitada enda väljakutsumise peale kaebus prokuratuurile, kes kõnealust kriminaalmenetlust juhib. Uurimisasutuse tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata aga vaidlustatud menetlustoimingut (KrMS § 228 lg 5). Kui J.M. soovib, et vaidlustatud menetlustoiming peatataks tema kaebuse lahendamise ajaks, on tal võimalik koos kaebusega esitada prokuratuurile taotlus vaidlustatud menetlustoimingu peatamiseks.

5. Kuna kõnealuse menetlustoimingu peatamine ei ole halduskohtu pädevuses, tuleb J.M. esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohus on seisukohal, et sellest sättest tuleneb isikule õigus vaidlustada ka halduskohtu määrust, millega kohus jättis isiku esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. HKMS § 204 lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik