2-09-50293/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-09-50293

Tsiviilasi

A.P. hagi S.P. vastu ühisvara jagamiseks

S.P. vastuhagi A.P. vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 31. märtsi 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.P. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

10. november 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja/vastukostja): A.P. (ik: XXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Marko Paabumets

Vastustaja (kostja/vastuhageja): S.P. (ik: XXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. märtsi 2015 otsus osas, millega maakohus arvas poolte

ühisvara hulka telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni

p 2.1.6), mängud Playstation (kokku 50 tk) koguväärtusega 1000 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.11) ning kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.12).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta poolte ühisvara koosseisust välja

telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot, mängud Playstation (kokku 40 tk)

koguväärtusega 800 eurot ning üks jalgratas väärtusega 340 eurot ning lugeda poolte

ühisvarasse kuuluvaks mängud Playstation (kokku 10 tk) koguväärtusega 200 eurot ning

üks jalgratas väärtusega 300 eurot.

3. Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2 ning lugeda A.P. ja S.P. ühisvara

koguväärtuseks 167 533,53 eurot.

4. Muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 2.1 ning lugeda A.P. ainuomandisse jäävate

asjade koguväärtuseks 85 587 eurot.

5. Tühistada osaliselt maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ning mõista A.P.lt S.P. kasuks

välja omandi kaotamise eest hüvitis 1820,24 eurot.

6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

6.1. Rahuldada hagi ja vastuhagi ühisvara jagamises osaliselt.

6.2. Lugeda A.P.i ja S.P.i jagatava ühisvara koguväärtuseks 167 533,53 eurot. Jagada

ühisvara järgmiselt:

6.2.1. Jätta A.P.i ainuomandisse:

6.2.1.1. hoonestamata kinnisasi XXX asukohaga XXXX vald Valga maakond (registriosa

nr XXXX, katastritunnus XXXXXXX; omanik A.P.), väärtusega 4800 eurot;

6.2.1.2. kaks käekella koguväärtusega 640 eurot;

6.2.1.3. sukeldumiskell väärtusega 100 eurot;

6.2.1.4. alpinisti kell väärtusega 100 eurot;

6.2.1.5. kuldkett Bismarck väärtusega 1278 eurot;

6.2.1.6. raadiotelefonid (2 tk) väärtusega 677 eurot;

6.2.1.7. kaks relvakappi koguväärtusega 511 eurot;

6.2.1.8. jahitrofeede kollektsioon väärtusega 22 370 eurot;

6.2.1.9. mängukonsool Playstation-3 väärtusega 447 eurot;

6.2.1.10. mängud Playstation (kokku 20 tk) koguväärusega 200 eurot;

6.2.1.11. üks jalgratas koguväärtusega 300 eurot;

6.2.1.12. suusavarustus väärtusega 870 eurot;

6.2.1.13. fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) väärtusega 9590 eurot;

6.2.1.14. sõiduauto Mitsubishi Pajero, registrimärk XXXX, 2003. a v/l väärtusega 7500

eurot;

6.2.1.15. väärtpaberikonto AS-s LHV Pank väärtusega 1392 eurot;

6.2.1.16. tulirelvad väärtusega 32 000 eurot.

6.2.1.17. purjelaud väärtusega 1981 eurot;

6.2.1.18. mootorsaag väärtusega 351 eurot;

6.2.1.19. tolmuimeja Dyson väärtusega 480 eurot,

kogusväärtusega 85 587 eurot.

6.2.2. Jätta S.P.i ainuomandisse:

6.2.2.1. elamumaa asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXX; katastritunnus XXXXX;

omanik S.P.), väärtusega 21 000 eurot;

6.2.2.2. hoonestamata kinnisasi XXXX (registriosa nr XXX; katastritunnus XXX; omanik

S.P.), väärtusega 1300 eurot;

6.2.2.3. köögi-, söögitoa-, esiku-, magamistoa mööbel väärtusega 2900 eurot;

6.2.2.4. komplekt pärlitega väärtusega 1789.53 eurot;

6.2.2.5. OÜ Kosdam poolt tagastatud pangalaen summas 46 260 eurot;

6.2.2.6. albumid väärtusega 130 eurot;

6.2.2.7. elutoa mööbel väärtusega 511 eurot;

6.2.2.8. pehme mööbel väärtusega 959 eurot;

6.2.2.9. telerikapp väärtusega 255 eurot;

6.2.2.10. sektsioonkapp väärtusega 543 eurot;

6.2.2.11. vaip väärtusega 166 eurot;

6.2.2.12. kardinad väärtusega 1598 eurot;

6.2.2.13. nurgakapp väärtusega 351 eurot;

6.2.2.14. lühter väärtusega 202 eurot;

6.2.2.15. kööginugade komplekt väärtusega 511 eurot;

6.2.2.16. pesumasin Miele väärtusega 1530 eurot;

6.2.2.17. kalander väärtusega 895 eurot;

6.2.2.18. oksakäärid väärtusega 64 eurot;

6.2.2.19. arvutitool väärtusega 383 eurot;

6.2.2.20. võsakäärid väärtusega 38 eurot;

6.2.2.21. kirst külmkapp väärtusega 319 eurot;

6.2.2.22. suitsuahi väärtusega 242 eurot,

koguväärtusega 81946.53 eurot.

6.2.3. Lugeda S.P.i lahusvaraks:

6.2.3.1. sõrmus sinisafiiri ja teemantidega väärtusega 3195.58 eurot;

6.2.3.2. kõrvarõngad sinisafiiri ja teematidega väärtusega 2556.47 eurot;

6.2.3.3. ehetest kaelakett koos ristiga väärtusega 703.03 eurot,

koguväärtusega 6455.08 eurot.

6.2.4. Mõista A.P.ilt S.P.i kasuks välja omandi kaotamise eest hüvitis summas 1820,24

eurot.

6.2.5. Jätta S.P.i kanda laenukohustus Swedbank AS ees summas 31 976 eurot (22.augusti

2008. a laenuleping nr XXXXX).

7. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.P. (edaspidi hageja) esitas 05.10.2009 maakohtule S.P. (edaspidi kostja) vastu hagi

ühisvara jagamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XX.XX.1996 ja lahutati Tartu Maakohtu

11.11.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-28487.

Hageja 20.06.2014 esitatud lõpliku seisukoha järgi on ühisvara koosseis ja väärtus järgmine:

Kinnistud:

- kinnistu (elamumaa) Valgas XXX – väärtus lõplike seisukohtade esitamise ajal 21 000 eurot;

- hoonestamata kinnisasi XXX Valga maakonnas XXXX külas – 4800 eurot;

- hoonestamata kinnisasi Valgas XXX– 1300 eurot,

kokku kinnistute väärtus 27 100 eurot.

Muu vara:

- ehted – 590 000 krooni/37 707,90 eurot, sh

komplekt (fotod nr 1, 2) – 15 000 krooni;

kaelakett koos ristiga (fotod nr 3, 16) – 11 000 krooni;

käevõru (foto nr 4) – 25 000 krooni;

komplekt Peruust (fotod nr 5, 25, 26) – 45 000 krooni;

käekett Taist (foto nr 6) – 10 000 krooni;

käekell Rado (foto nr 6) – 40 000 krooni;

sõrmus sinisafiiri ja teemantidega (fotod nr 7, 11, 14) – 50 000 krooni;

kõrvarõngad sinisafiiri ja teemantidega (fotod nr 7, 11, 14) – 40 000 krooni;

käevõru (foto nr 9) – 6000 krooni;

ehete komplekt (foto nr 10) – 25 000 krooni;

kõrvarõngad ja sõrmus kameega (foto nr 13) – 15 000 krooni;

komplekt (kõrvarõngad, kaelaehe ja sõrmus valgest kullast ja teemantidega Peruust

(foto nr 17) – 95 000 krooni;

kaelaehe (foto nr 18) – 15 000 krooni;

komplekt pärlitega (foto nr 19) – 28 000 krooni;

kaelaehe (foto nr 20) – 50 000 krooni;

komplekt (fotod nr 21, 22) – 75 000 krooni;

kaelaehe ja kõrvarõngad (foto nr 23) 18 000 krooni;

kaelaehe ja kõrvarõngad Dubaist (foto nr 24) 27 000 krooni.

- laen XXile 2006. a – 1 000 000 krooni/63 911,65 eurot;

- laen XXile 2005. a – 920 000 krooni/58 798,72 eurot;

- relvade müügist saadud raha – 23 000,35 krooni/1469,99 eurot,

kokku muu vara väärtus 2 533 000,35 krooni/161 888,23 eurot.

Elamu sisustus ja olmetehnika:

- antiikmööbli koopiad, saarepuust köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel –

90 000 krooni/5752,05 eurot;

- kivikate köögimööblile – 35 000 krooni/2236,91 eurot;

- elutoa mööbel – 8000 krooni/511,29 eurot;

- pehme mööbel – 15 000 krooni/958,67 eurot;

- telerikapp – 4000 krooni/255,65 eurot;

- kolmesektsiooniline kapp – 8500 krooni/543,25 eurot;

- vaip – 2600 krooni/166,17 eurot;

- disainkardinad – 25 000 krooni/1597,79 eurot;

- nurgakapp – 5500 krooni/351,51 eurot;

- lühter – 1600 krooni/102,26 eurot;

- köögitehnika (integreeritav külmkapp, nõudepesumasin, pliit ja ahi), veinide külmkapp,

mikrolaineahi – 25 000 krooni/1597,79 eurot;

- komplekt iseterituvaid kööginugasid – 8000 krooni/511,29 eurot;

- pesumasin Miele – 24 000 krooni/1533,88 eurot;

- kalander – 14 000 krooni/894,76 eurot;

- muruniiduk – 6000 krooni/383,47 eurot;

- trimmer – 2800 krooni/178,95 eurot;

- mootorsaag 2 tk – 11 000 krooni/703,03 eurot;

- oksakäärid – 1000 krooni/63,91 eurot;

- võsakäärid – 600 krooni/38,35 eurot;

- arvutitool – 6000 krooni/383,47 eurot;

- purjelaud – 31 000 krooni/1981,26 eurot;

- satelliittelefon – 26 000 krooni/1661,70 eurot;

- mullivann – 10 000 krooni/639,12 eurot;

- kirst külmkapp – 5000 krooni/319,56 eurot;

- suitsuahi – 3800 krooni/242,86 eurot,

kokku elamu sisustuse ja olmetehnika väärtus 369 400 krooni/23 608,96 eurot.

Rahalised nõuded:

- OÜ Kosdam poolt tagastatud laen – 723 812,65 krooni/46 260,06 eurot;

- sularaha – 50 000 krooni/3195,58 eurot,

kokku 773 812,65 krooni/49 455,64 eurot.

Kokku on ühisvara 262 052,83 euro väärtuses, ½ ühisvarast moodustab 131 026,42 eurot.

Hageja taotles ühisvara jagamist järgmisel viisil:

Jätta hageja omandisse:

- XXX kinnistu – 4800 eurot;

- ½ XXile antud laenust (2006) – 500 000 krooni/31 955,82 eurot;

- ½ XXile antud laenust (2005) – 460 000 krooni/29 399,36 eurot;

- relvade müügist saadud raha – 23 000,35 krooni/1469,99 eurot,

kokku hageja arvutuse kohaselt 62 825,17 euro väärtuses vara.

Jätta kostja omandisse:

- XXX kinnistu – 1300 eurot;

- XXX kinnistu – 21 000 eurot;

- ehted – 590 000 krooni/37 707,87 eurot;

- ½ XXile antud laenust (2006) – 500 000 krooni/31 955,82 eurot;

- ½ XXile antud laenust (2005) – 460 000 krooni/29 399,36 eurot;

- elamu sisustus ja olmetehnika – 369 400 krooni/23 608,96 eurot,

kokku 144 972 euro väärtuses vara.

Kostjal tuleb tasuda hageja arvutuse kohaselt hagejale vara eest hüvitist 41 037,41 eurot

((144 972–62 825,17):2).

Lisaks

eelnevale

jäi

kostja

omandisse

OÜ XX

poolt

tagastatud

laen

summas

723 812,65 krooni/46 260,06 eurot

ja

sularaha

50 000 krooni/3195,58 eurot,

kokku

49 455,64 eurot. Pool nimetatud summadest moodustab 24 727,82 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja arvutuste kohaselt kohustatud hagejale hüvitama

enamsaadud ühisvara summas 65 801,24 eurot (41 073,41+24 727,82).

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuivõrd peab vajalikuks ühisvara jagada, kuid ei nõustunud

ühisvara koosseisu, varade väärtuste ja ühisvara jagamise viisiga. 11.03.2013 esitas kostja

maakohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks.

27.06.2014 lõplikus seisukohas leidis kostja, et poolte ühisvara väärtus on 167 744 eurot ja

varalisi kohustusi on endistel abikaasadel 31 976 euro ulatuses.

Kostja palus jätta enda omandisse alljärgnev vara:

- XXX ja XXX kinnistud – koguväärtusega 23 231 eurot;

- köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel – 2900 eurot;

- OÜ XXX poolt tagastatud laen – 46 260 eurot;

- albumid – 130 eurot,

kokku 72 521 euro väärtuses vara.

Kostja kanda jääb laenukohustus Swedbank AS ees summas 31 976 eurot.

Kostja palus jätta hageja omandisse:

- Oru 21 kinnistu – 1300 eurot;

- elamu sisustus ja olmetehnika – 11 279 eurot,

muu vara, mis on praegusel ajal hageja valduses, sh:

- kaks käekella – koguväärtusega 640 eurot;

- sukeldumiskell – 100 eurot;

- alpinisti kell – 100 eurot;

- Austraalia merekarp – 250 eurot;

- GPS seade – 280 eurot;

- kuldkett Bismarck – 1278 eurot;

- telk – 230 eurot;

- telkimistarbed (toolid, gaasiballoon, lambid) – koguväärusega 100 eurot;

- raadiotelefonid (2 tk) – 677 eurot;

- kaks relvakappi – koguväärtusega 511 eurot;

- jahitrofeede kollektsioon – 22 370 eurot;

- mängukonsool Playstation-3 – 447 eurot;

- mängud Playstation (50 tk) – koguväärusega 1000 eurot;

- kaks jalgratast – koguväärtusega 640 eurot;

- suusavarustus – 870 eurot;

- fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) – 9590 eurot;

- albumid – 130 eurot

- sõiduauto Mitsubishi Pajero, registreerimismärk XXX, 2003. a v/l – 7500 eurot;

- väärtpaberikonto AS-s LHV Pank – 1392 eurot;

- tulirelvad – 32 000 eurot,

kokku 92 599 euro väärtuses vara.

Ühisvara eeltoodud viisil jagamisel loobub kostja hüvitise nõudest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus otsustas 31. märtsi 2015 otsusega:

1. Rahuldada hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks osaliselt.

2. Lugeda A.P. ja S.P. jagatava ühisvara koguväärtuseks 168 773,53 eurot ning jagada ühisvara

järgmiselt:

2.1. Jätta A.P. ainuomandisse:

2.1.1. hoonestamata kinnisasi XXX Valga maakonnas XXX külas (registriosa nr XXX; omanik

A.P.) väärtusega 4800 eurot;

2.1.2. kaks käekella koguväärtusega 640 eurot;

2.1.3. sukeldumiskell väärtusega 100 eurot;

2.1.4. alpinisti kell väärtusega 100 eurot;

2.1.5. kuldkett Bismarck väärtusega 1278 eurot;

2.1.6. telkimistarbed (toolid, gaasiballoon, lambid) koguväärusega 100 eurot;

2.1.7. raadiotelefonid (2 tk) väärtusega 677 eurot;

2.1.8. kaks relvakappi koguväärtusega 511 eurot;

2.1.9. jahitrofeede kollektsioon väärtusega 22 370 eurot;

2.1.10. mängukonsool Playstation-3 väärtusega 447 eurot;

2.1.11. mängud Playstation (50 tk) koguväärusega 1000 eurot;

2.1.12. kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot;

2.1.13. suusavarustus väärtusega 870 eurot;

2.1.14. fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) väärtusega 9590 eurot;

2.1.15. sõiduauto Mitsubishi Pajero, registreerimismärk 25 ZEP, 2003. a v/l, väärtusega

7500 eurot;

2.1.16. väärtpaberikonto AS-s LHV Pank väärtusega 1392 eurot;

2.1.17. tulirelvad väärtusega 32 000 eurot.

2.1.18. purjelaud väärtusega 1981 eurot;

2.1.19. mootorsaag väärtusega 351 eurot;

2.1.20. tolmuimeja Dyson väärtusega 480 eurot,

koguväärtusega 86 827 eurot.

2.2. Jätta S.P. ainuomandisse:

2.2.1. elamumaa Valgas XXX (registriosa nr XXX; omanik S.P.) väärtusega 21 000 eurot;

2.2.2. hoonestamata kinnisasi Valgas XXX (registriosa nr XXX; omanik S.P.) väärtusega

1300 eurot;

2.2.3. köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel väärtusega 2900 eurot;

2.2.4. komplekt pärlitega väärtusega 1789,53 eurot;

2.2.5. OÜ XX poolt tagastatud pangalaen 46 260 eurot;

2.2.6. albumid väärtusega 130 eurot;

2.2.7. elutoa mööbel väärtusega 511 eurot;

2.2.8. pehme mööbel väärtusega 959 eurot;

2.2.9. telerikapp väärtusega 255 eurot;

2.2.10. sektsioonkapp väärtusega 543 eurot;

2.2.11. vaip väärtusega 166 eurot;

2.2.12. kardinad väärtusega 1598 eurot;

2.2.13. nurgakapp väärtusega 351 eurot;

2.2.14. lühter väärtusega 202 eurot;

2.2.15. kööginugade komplekt väärtusega 511 eurot;

2.2.16. pesumasin Miele väärtusega 1530 eurot;

2.2.17. kalander väärtusega 895 eurot;

2.2.18. oksakäärid väärtusega 64 eurot;

2.2.19. arvutitool väärtusega 383 eurot;

2.2.20. võsakäärid väärtusega 38 eurot;

2.2.21. kirst külmkapp väärtusega 319 eurot;

2.2.22. suitsuahi väärtusega 242 eurot,

koguväärtusega 81 946,53 eurot.

3. Lugeda S.P. lahusvaraks:

3.1. sõrmus sinisafiiri ja teemantidega väärtusega 3195,58 eurot;

3.2. kõrvarõngad sinisafiiri ja teematidega väärtusega 2556,47 eurot;

3.3. kaelakett koos ristiga väärtusega 703,03 eurot,

koguväärtusega 6455,08 eurot.

4. Mõista A.P.lt S.P. kasuks välja omandi kaotamise eest hüvitis 4880,47 eurot.

5. Jätta S.P. kanda laenukohustus Swedbank AS ees summas 31 976 eurot (22. augusti 2008

laenuleping nr XXX).

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtus kohus ühisvara koosseisu kindlakstegemisel

ajahetkest 31.05.2008, võttes aluseks Tartu Maakohtu 11.11.2008 otsuses märgitu.

Kohus leidis mh järgmist:

Hageja ei soovi endale kostja nimekirjas märgitud järgmisi esemeid, kuna need pole tema

valduses: Austraalia merekarp väärtusega 250 eurot; GPS seade väärtusega 280 eurot; telk

väärtusega 230 eurot. Kuna kostja ei ole kohtule veenvalt tõendanud, et nimetatud esemed on

olemas ja hageja valduses, siis asus kohus seisukohale, et need tuleb jätta ühisvarast välja.

Hageja leiab, et ühisvara koosseisu ei saa kuuluda juba kooselu ajal amortiseerunud esemed:

sukeldumiskell väärtusega 100 eurot, alpinisti kell väärtusega 100 eurot ja kuldkett Bismarck

1278 eurot. Kohus leidis, et ühisvara koosseisu kindlakstegemine ühisvara jagamise eesmärgil

ei saa olla takistatud paljasõnalisest väitest ning asjaolust, et esemed on amortiseerunud, kui

need esemed on reaalselt olemas. Samuti jääb arusaamatuks, mida hageja amortiseerumise all

silmas peab, näiteks kas see tähendab kasutamiskõlbmatust. Seetõttu jäävad nimetatud esemed

ühisvara koosseisu ja kohus jagab need hageja ainuomandisse.

Kohus jättis ühisvara nimekirjast välja muruniiduki ja trimmeri, kuna kostja väitel on need

amortiseerunud ning pole ka säilinud ja hageja pole sellele vastu vaielnud.

Hageja esitas vastuväiteid ka mitmete esemete väärtuse kohta, mille ühisvara koosseisu

määramist kostja taotleb. Näiteks kahe käekella kogumaksumuseks peab hageja 200 eurot

kostja 640 euro asemel, märkides, et tegemist on kasutatud käekelladega. Samuti saab hageja

hinnangul kahe raadiotelefoni kogumaksumuseks pidada mitte rohkem kui 200 eurot kostja

väidetava 677 euro asemel. Ka kahe relvakapi väärtuseks tuleb lugeda maksimaalselt 250 eurot,

mitte 511 eurot. Mängukonsooli Playstationi-3 väärtuseks on kõige enam 100 eurot, mitte

447 eurot. Ka Playstationi 50 mängu hind saab hinnanguliselt olla 300 eurot, mitte 640 eurot.

Suusavarustusel puudub igasugune rahaline väärtus, vastupidiselt kostja arvamusele, et selle

hind on 870 eurot. Jalgrataste osas märgib hageja, et tema valduses on vaid üks ratas väärtusega

300 eurot. Fotovarustuse hinnaks võib olla maksimaalselt 2000 eurot 9590 euro asemel.

Kohus leidis, et esemete väärtuste tõendamine on poole kohustus ja kui kumbki pool ei ole

suutnud kohtule esemete tegelikke väärtusi tõendada, siis peab kohus lähtuma asjaoludest, mis

tunduvad olevat eluliselt veenvamad. Kohtul pole alust kahelda, et nii hageja kui kostja esitatud

hinnad võivad olla õiged, ning lähtus seega asjaolust, et väärtuse osas tuleb aluseks võtta see

hind, mille vastav pool on esitanud ja mida teine pool pole suutnud ümber lükata omapoolsete

tõenditega ega veenvusega. Näiteks hageja paljasõnaline väide selle kohta, et tema kasutuses

on vaid üks jalgratas, ei lükka ümber kostja väidet, et tegelikult oli kaks ratast.

Kohus pidas õigustatuks lugeda perekonnaseaduse (PKS) § 27 lg 1, lg 2 p 2 ja lg 6 alusel kostja

lahusvaraks kostjale hageja poolt tehtud kingitused: sõrmus sinisafiiri ja teemantidega

väärtusega 50 000 krooni ning kõrvarõngad sinisafiiri ja teemantidega väärtusega

40 000 krooni, koguväärtusega 5752,05 eurot. Hageja ei ole kostja esile toodud asjaolu

kingituse osas vaidlustanud ning on eluliselt usutav, et tegemist oli kingitusega. Samuti pidas

kohus õigustatuks lugeda kostja lahusvaraks kaelaketi koos ristiga väärtusega 703,03 eurot,

kuna need kuulusid talle enne abiellumist. Hageja pole sellele vastu vaielnud.

Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara hulka kuulub komplekt pärlitega väärtusega

1789,53 eurot, mille kohus jättis kostja ainuomandisse. Kuna hageja ei ole tõendanud ülejäänud

ehete päritolu ega olemasolu mitte millegi muuga kui ebaselgete must-valgete fotodega, siis

kohus nõustus kostjaga, et ülejäänud ehted olid kas mingiks konkreetseks sündmuseks

laenutatud

või

oli tegemist

stiilipidudel kasutatud

väheväärtuslike rekvisiitidega.

Tõendamiskohustus lasub antud juhul hagejal, kes väidab, et nimetatud esemed on ostetud

erinevatel turismireisidel ühise raha arvelt. Fotod iseenesest ei saa olla tõendiks, kui kohtule

pole esitatud informatsiooni nende tegemise aja ja koha kohta. Seega ei lugenud kohus

ühisvarasse kuuluvaks järgmisi ehteid: komplekt; käevõru; komplekt Peruust; käekett Taist;

käekell Rado; käevõru; ehete komplekt; kõrvarõngad ja sõrmus kameega; komplekt

(kõrvarõngad, kaelaehe ja sõrmus valgest kullast ja teemantidega Peruust; kaelaehe; kaelaehe;

komplekt; kaelaehe ja kõrvarõngad; kaelaehe ja kõrvarõngad Dubaist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. A.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 31. märtsi 2015 otsuse

tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega määrata kindlaks ühisvara koosseis ja

väärtus ning jagada see alljärgnevalt:

1. Jätta A.P. ainuomandisse:

1.1. hoonestamata kinnisasi XXX Valga maakonnas XXX külas (registriosa nr XXX)

väärtusega 4800 eurot;

1.2. kaks käekella koguväärtusega 200 eurot;

1.3. sukeldumiskell väärtusega 50 eurot;

1.4. alpinisti kell väärtusega 50 eurot;

1.5. kuldkett Bismarck väärtusega 1278 eurot;

1.6. raadiotelefonid (2 tk) väärtusega 200 eurot;

1.7. kaks relvakappi koguväärtusega 250 eurot;

1.8. jahitrofeede kollektsioon väärtusega 22 370 eurot;

1.9. mängukonsool Playstation-3 väärtusega 100 eurot;

1.10. mängud Playstation (10 tk) koguväärtusega 200 eurot;

1.11. jalgratas väärtusega 300 eurot;

1.12. suusavarustus väärtusega 0 eurot;

1.13. fotovarustus (aparaadid, objektiivid jms) väärtusega 2000 eurot;

1.14. sõiduauto Mitsubishi Pajero (2003. a), registreerimismärk XX, väärtusega 7500 eurot;

1.15. väärtpaberikonto AS-s LHV Pank väärtusega 1392 eurot;

1.16. tulirelvade müügist saadud raha 32 000 eurot;

1.17. purjelaud väärtusega 1981 eurot;

1.18. mootorsaag väärtusega 351 eurot;

1.19. tolmuimeja Dyson väärtusega 480 eurot,

koguväärtusega 75 502 eurot.

2. Jätta S.P. ainuomandisse:

2.1. elamumaa Valgas XXX(registriosa nr XXX) väärtusega 21 000 eurot;

2.2. hoonestamata kinnisasi Valgas XXX (registriosa nr XXX) väärtusega 1300 eurot;

2.3. ehted koguväärtusega 37 707,90 eurot;

2.4. OÜ Kosdam poolt tagastatud pangalaen 46 260 eurot;

2.5. köögi-, söögitoa-, esiku- ja magamistoamööbel väärtusega 2900 eurot;

2.6. albumid väärtusega 130 eurot;

2.7. elutoa mööbel väärtusega 511 eurot;

2.8. pehme mööbel väärtusega 959 eurot;

2.9. telerikapp väärtusega 255 eurot;

2.10. sektsioonkapp väärtusega 543 eurot;

2.11. vaip väärtusega 166 eurot;

2.12. kardinad väärtusega 1598 eurot;

2.13. nurgakapp väärtusega 351 eurot;

2.14. lühter väärtusega 202 eurot;

2.15. kööginugade komplekt väärtusega 511 eurot;

2.16. pesumasin Miele väärtusega 1530 eurot;

2.17. kalander väärtusega 895 eurot;

2.18. oksakäärid väärtusega 64 eurot;

2.19. arvutitool väärtusega 383 eurot;

2.20. võsakäärid väärtusega 38 eurot;

2.21. kirst külmkapp väärtusega 319 eurot;

2.22. suitsuahi väärtusega 242 eurot,

koguväärtusega 117 864,90 eurot.

3. Mõista S.P.lt välja A.P. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 21 181,45 eurot.

Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) kuuluvad pilditel nähtavad ehted apellandi määratud koosseisus poolte ühisvarasse.

Vastustaja ei ole ehete väärtusele vastu vaielnud ega ehete väärtuse kohta tõendeid esitanud.

Kohus asus ühisvarasse kuuluvate esemete ja nende väärtuse kindlaksmääramisel

vastuolulistele seisukohtadele. Kohus on öelnud, et „näiteks hageja paljasõnaline väide selle

kohta, et tema kasutuses on vaid üks jalgratas, ei lükka ümber kostja väidet, et tegelikult oli

kaks ratast.“ Samas on kohus on öelnud ka, et „kuna hageja ei ole tõendanud ülejäänud ehete

päritolu ega tegelikku olemasolu mitte millegi muuga kui ebaselgete must-valgete fotodega,

siis kohus nõustub kostjaga, et ülejäänud ehted olid kas mingiks konkreetseks sündmuseks

laenutatud või oli tegemist stiilipidudel kasutatud väheväärtuslike rekvisiitidega.“ Seega ühel

juhul kohus ei pidanud piisavaks paljasõnalist vastuväidet, kuid teisel juhul oli see piisav, et

lükata ümber esitatud tõendid. Kohus ei ole ka selgitanud, rikkudes põhjendamiskohustust,

miks on vastustaja suusõnalised väited usutavamad kui apellandi omad.

Apellandi esitatud fotod ehetest on ilmselgelt tehtud erinevatel aegadel ja erinevates kohtades.

Stiilipeol on tehtud vaid kaks pilti ning mitmeid ehteid on näha ka teistel piltidel (nt käevõru

fotolt nr 4 on nähtav ka fotodel nr 21 ja 22, käekell fotolt nr 6 on nähtav ka fotodel nr 7, 9, 11

ja 13). Samuti ei tundu eluliselt usutav, et kõik ehted laenutati konkreetseks sündmuseks,

arvestades, et mitmed pildid on tehtud igapäevases riietuses või tavalisel koosistumisel. Kui see

nii oleks olnud, siis oleks vastustaja saanud esitada vähemalt kohad või isikud, kust ja kellelt

ehted laenutati. Seega on kohus jätnud tõendid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hindamata.

Kohus ei ole põhjendanud ka, miks kohus ei arvesta apellandi väiteid ehete välismaalt ostmise

kohta. Abikaasad reisisid palju ning tundub täiesti usutav, et reisidelt osteti ka ehteid.

Põhjendamatu on ka kohtu väide, et sinisafiiri ja teemantidega kõrvarõngad ja sõrmus on

apellandi kingitus vastustajale. Kohtu väide, et „A.P. ei ole kostja poolt esile toodud asjaolu

kingituse osas vaidlustanud ning eluliselt on see ka usutav, et tegemist oli kingitusega,“ on

arusaamatu, sest ka viimases kohtule esitatud seisukohas on apellant nimetatud ehted lugenud

ühisvara hulka. Vastustaja ei ole kinkelepingu olemasolu kuidagi tõendanud. Sarnaselt on

kohus arvanud vastustaja lahusvara hulka kaelaketi koos ristiga, kuigi apellant on terve

menetluse kestel väitnud, et see kuulub poolte ühisvara hulka;

2) on kohus väitnud, et lähtub „asjaolust, et väärtuse osas tuleb aluseks võtta see hind, mille on

vastav pool esitanud ning mida teine pool pole suutnud ümber lükata omapoolsete tõenditega

ega veenvusega.“ Sellest tulenevalt võttis kohus aluseks vastustaja esitatud väärtused, mis pole

millegagi tõendatud ega põhjendatud, ja jättis tähelepanuta apellandi vastuväited. Riigikohtu

praktikat (3-2-1-137-07, p 13) arvestades polnud apellandil kohustust oma väidete

kinnitamiseks tõendeid esitada. Kohus pole veenvalt põhjendanud, miks ta arvestab vaid

vastustaja väidetega ning jätab arvestamata apellandi vastuväidetega. Näiteks ei ole kohus

kuidagi põhjendanud, miks on usutavam vastustaja väide, et ühisvarasse kuulub

50 Playstation’i mängu, kui apellant on väitnud, et mänge on 10. Kohus pidanuks hindama

apellandi vastuväiteid ning vajadusel kohustama vastustajat oma väiteid tõenditega kinnitama;

3) jättis kohus ühisvara koosseisust välja Austraalia merekarbi, GPS seade ja telgi, kuid arvas

ühisvara hulka telkimistarbed väärtuses 100 eurot. Apellant on telkimistarvete kuulumise

ühisvara koosseisu vaidlustanud koos teiste eelpool nimetatud esemetega, kuid kohus pole

põhjendanud, miks telkimistarbed, erinevalt merekarbist, GPS seadest ja telgist, on ühisvarasse

arvatud. Ka telkimistarbed tuleks ühisvara koosseisust välja jätta;

4) ei arvestanud kohus väitega, et sukeldumiskell ja alpinisti kell on amortiseerunud. Kogu

tehnika kaotab aja jooksul oma väärtust ning kohus nõustus vastustaja väitega muruniiduki ja

trimmeri amortiseerumise kohta. Seega on kohus jällegi asunud vastandlikele seisukohtadele

ning pole oma seisukohta kuidagi põhjendanud;

5) mõistis maakohus vähemsaadud ühisvara eest vastustaja kasuks välja ettenähtust suurema

hüvitise. Kohtuotsuse tulemusena jääb vastustaja ainuomandisse ühisvara väärtuses

81 946,53 eurot ja lisaks hüvitis 4880,47 eurot, kokku 86 827 eurot. Samas apellant peab enda

vara arvelt maksma hüvitist, mille tõttu tema vara väärtuseks jääb 81 946,53 eurot. Kohus oleks

pidanud mõistma välja hüvitise summas 2440,26 eurot.

5. S.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

apellandi kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei saa nõustuda väitega, et poolte ühisvarasse kuulus arvukalt kallihinnalisi ehteid. Apellandi

esitatud uduste fotode põhjal väärtesemete ehtsuse ja hinna määramine ei ole ilmselt võimalik,

mistõttu ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Vastustaja selgitas vande all, et tegemist oli

stiilipeoga, kus kantud kostüümid olid laenutatud, samuti olid laenutatud ehete imitatsioonid,

mis ei omanud mingit olulist väärtust. Apellant ei ole esitanud ühtegi tõendit ehete päritolu ja

ostmise aja kohta. Kui tegemist olnuks väärtuslike esemetega, siis oleks nende omandamine

eelduslikult tuvastatav ka dokumentaalselt;

2) on arusaamatud väited nagu oleks kohus alusetult lugenud sinisafiiri ja teemantidega

kõrvarõngad ja sõrmuse ning kullast risti vastustaja lahusvara hulka. Vastustaja selgitas vande

all, et tegemist on apellandi poolt talle tehtud kingitustega. Arvestades abielus oldud aja pikkust,

on eluliselt usutav, et abikaasad tegid vastastikku kingitusi. TsMS § 229 lg 2 järgi on vastustaja

vande all antud seletus kingituste saamise kohta tõend. Samaväärseks tõendiks ei saa pidada

apellandi menetlusdokumendis väljendatud seisukohta. Juhul kui apellandi hinnangul ei olnud

tegemist kingitustega, pidanuks ta väidet tõendama tsiviilkohtumenetluses lubatud tõenditega;

3) on apellandi väited nagu oleks kohus määranud ühisvara väärtuse põhjendamatult,

paljasõnalised. Eluliselt on usutav, et eeskätt amortiseeruvad esemed, mida kasutatakse viisil,

mis toob vältimatult kaasa nende kulumise (muruniiduk, trimmer). Käekellade ja tulirelvade

sihipärane kasutamine ei ole tavaliselt selline tegevus, mis viiks nende kiire amortiseerumiseni.

Juhul kui alpinisti kell ja sukeldumiskell olid muutunud väärtusetuteks, saanuks apellant

vastavaid väiteid tõendada. Apellant ei ole selliseid tõendeid esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse vaidlustas A.P. ning apellatsioonkaebusest nähtuvalt palub ta tühistada

maakohtu otsuse osaliselt ühisvara koosseisu ja väärtuse osas alljärgnevalt.

1) A.P. ainuomandisse jäetud ühisvara osas:

- kahe käekella koguväärtus ei ole mitte 640 eurot, vaid 200 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.2);

- sukeldumiskella väärtus ei ole mitte 100 eurot, vaid 50 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni

p 2.1.3);

- alpinisti kella väärtus ei ole mitte 100 eurot, vaid 50 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni

p 2.1.4);

- telkimistarbed väärtusega 100 eurot tuleb ühisvara koosseisust välja jätta (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.6);

- kahe raadiotelefoni koguväärtus ei ole mitte 677 eurot, vaid 200 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.7);

- kahe relvakapi koguväärtus ei ole mitte 511 eurot, vaid 250 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.8);

- mängukonsool Playstation-3 väärtus ei ole mitte 447 eurot, vaid 100 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.10);

- ühisvarasse kuuluvad mängud Playstation 10 tk koguväärtusega 200 eurot, mitte 50 tk

koguväärtusega 1000 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.11);

- ühisvarasse kuulub üks jalgratas väärtusega 300 eurot, mitte kaks jalgratast koguväärtusega

640 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.1.12);

- ühisvarasse kuuluva suusavarustuse väärtuseks on 0 eurot, mitte 870 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.13);

- fotovarustuse väärtuseks on 2000 eurot, mitte 9590 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p

2.1.14).

Sellest tulenevalt on A.P. ainuomandisse jäetud ühisvara väärtuseks 75 502 eurot, mitte 86 827

eurot.

2) S.P. ainuomandisse jäetud ühisvara osas:

- ehete koguväärtus on 37 707,90 eurot, mitte 1789,53 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni

p 2.2.4).

Sellest tulenevalt on S.P. ainuomandisse jäetud ühisvara väärtuseks 117 864,90 eurot, mitte

81 946,53 eurot, ning S.P.lt tuleb A.P. kasuks välja mõista hüvitis enamsaadud ühisvara osa

eest 21 181,45 eurot.

3) on maakohus kohtuotsuse resolutsiooni p-s 4 ebaõigesti mõistnud A.P.lt S.P. kasuks välja

hüvitise 4880,47 eurot.

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

Vastuseks

apellandi

poolt

04.11.2015

ringkonnakohtule

esitatud

„Täiendusele

apellatsioonkaebuses esinenud ebatäpsuste parandamiseks“ märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 634 lg 1 esimese lause kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust

muuta või täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale

esialgselt ei kaevatud.

Apellatsioonkaebus on esitatud 29.04.2015 ning 04.11.2015 oli apellatsioonitähtaeg lõppenud.

Seetõttu jätab ringkonnakohus apellandi poolt 04.11.2015 esitatud nn apellatsioonkaebuse

täienduse ja sellele lisatud tõendid tähelepanuta.

04.11.2015 esitatud menetlusdokumendi puhul on tegemist apellatsioonkaebuse muutmisega,

millele ei kohaldu TsMS § 634 lg-s 2 sätestatu ning apellandi viidatud TsMS § 376 lg 4 p 1 ei

ole antud juhul asjakohane.

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Maakohtu

vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus arvas poolte ühisvara hulka

telkimistarbed (toolid, gaasiballoon, lambid) koguväärtusega 100 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.6), mängud Playstation (kokku 50 tk) koguväärtusega 1000 eurot (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 2.1.11) ning kaks jalgratast koguväärtusega 640 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2.1.12).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab poolte ühisvarast välja

telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot, mängud Playstation (kokku 40 tk) koguväärtusega

800 eurot ja ühe jalgratta väärtusega 340 eurot. Poolte ühisvarasse tuleb arvata mängud

Playstation (kokku 10 tk) koguväärtusega 200 eurot ja üks jalgratas väärtusega 300 eurot ning

nimetatud asjad tuleb jätta A.P. ainuomandisse.

Sellest tulenevalt väheneb A.P. ja S.P. jagatava ühisvara koguväärtus 1240 (100+800+340)

euro võrra ning A.P. ja S.P. jagatava ühisvara väärtuseks tuleb lugeda mitte 168 773,53 eurot

(maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), vaid 167 533,53 eurot (168 773,53-1240). Ühtlasi väheneb

A.P. ainuomandisse jäävate ühisvarasse kuulunud asjade väärtus 1240 euro võrra ning sellest

tulenevalt kujuneb A.P. ainuomandisse jäävate asjade väärtuseks mitte 86 827 eurot (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 2.1), vaid 85 587 eurot.

Kuna A.P. ainuomandisse jääb ühisvara 85 587 euro väärtuses ja S.P. ainuomandisse jääb

ühisvara 81 946,53 euro väärtuses, siis tuleb tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti

A.P.lt S.P. kasuks välja hüvitis 4880,47 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4).

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab A.P.lt S.P. kasuks välja hüvitise

1820,24 eurot.

Muus osas tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.

8. Asja materjalidest nähtuvalt esitas A.P. hagi ühisvara jagamiseks ja S.P. vastuhagi ühisvara

jagamiseks ning nii hagis kui vastuhagis on märgitud ühisvarasse kuuluvate asjade loetelu,

mille jagamist taotletakse.

Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimeses lauses sätestatule peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene

teisiti.

Nimetatud sättest tulenevalt peab pool, kes väidab, et mingi konkreetne asi kuulub poolte

ühisvarasse, seda teise poole vastuväite korral ka tõendama.

S.P. poolt esitatud vastuhagist (I kd, t.l 115-119) nähtuvalt kuuluvad poolte ühisvarasse muu

hulgas ka telkimistarbed, mängud Playstation kokku 50 tükki ja kaks jalgratast, millised on A.P.

valduses. Vastuses vastuhagile (I kd, t.l 125-128) on A.P. kinnitanud, et tema valduses ei ole

telkimistarbeid ning tema valduses on vaid 10 Playstation mängu ja üks jalgratas. Kuivõrd S.P.

ei ole tõendanud eelnimetatud asjade olemasolu ega A.P. valduses olemist, siis on maakohus

põhjendamatult lugenud poolte ühisvara koosseisu telkimistarbed koguväärtusega 100 eurot,

Playstation mängud 40 tükki koguväärtusega 800 eurot ja ühe jalgratta väärtusega 340 eurot.

Apellandi väide, et maakohtu otsus on nimetatud osas vastuoluline ning maakohus on jätnud

tema vastuväited arvestamata, on õige. Nii on maakohus vaidlustatud otsuse p-s 33 leidnud, et

poolte ühisvarast tuleb jätta välja Austraalia merekarp, GPS seade ja telk, kuna S.P. ei ole

tõendanud nimetatud asjade olemasolu ja A.P. on kinnitanud, et neid asju tema valduses ei ole.

Arvestades ülaltoodut tuleb poolte ühisvarast välja jätta telkimistarbed koguväärtusega 100

eurot, Playstation märgud 40 tükki koguväärtusega 800 eurot ning üks jalgratas väärtusega 340

eurot. Selle tulemusena väheneb poolte jagatava ühisvara koguväärtus 1240 euro võrra ning

ühtlasi A.P. ainuomandisse jäävate asjade väärtus sama summa võrra. A.P. ainuomandisse

jäävate asjade väärtuseks on seetõttu 85 587 eurot (86 827-1240).

9. A.P. on vaidlustanud veel tema ainuomandisse jäetud asjade (kahe käekella, sukeldumiskella,

alpinisti

kella,

kahe

raadiotelefoni,

kahe

relvakapi,

mängukonsool

Playstation-3,

suusavarustuse ja fotovarustuse) väärtused.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole selles osas põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et eelduslikult on nii hagis kui vastuhagis

märgitud ühisvarasse kuuluvate asjade väärtused õiged ning kui vastaspool ei ole suutnud

omapoolsete tõenditega teise poolt märgitud konkreetse asja väärtust ümber lükata, tuleb

lähtuda hagis või vastuhagis märgitud konkreetse asja väärtusest.

Vaidlust ei ole selles, et apellandi nimetatud asjad on tema enda valduses. Vastuses vastuhagile

on A.P. üksnes väitnud, et tema hinnangul on kahe käekella koguväärtus 200 eurot (mitte 640

eurot), sukeldumiskella väärtus 50 eurot (mitte 100 eurot), alpinisti kella väärtus 50 eurot (mitte

100 eurot), kahe raadiotelefoni väärtus 200 eurot (mitte 677 eurot), kahe relvakapi väärtus 250

eurot (mitte 511 eurot), mängukonsool Playstation-3 väärtus 100 eurot (mitte 447 eurot),

suusavarustuse väärtus 0 eurot (mitte 870 eurot) ja fotovarustuse väärtus 2000 eurot (mitte 9590

eurot). Samas ei ole A.P. esitanud ühtegi tõendit vaidlusaluste ja tema valduses olevate asjade

väärtuse kohta. Seega on apellandi väited vaidlustatud asjade väärtuste kohta paljasõnalised ja

ebausutavad ning puudub alus selles osas apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.

Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et S.P. on esitanud tema valduses olevad

dokumentaalsed tõendid (II kd, t.l 62-70) ühisvarasse kuuluvate asjade väärtuste kohta. Nii on

S.P. tõendanud, et ühe käekella Tissot soetamisväärtus oli 6200 krooni (396,25 eurot) ja ühe

raadiotelefoni soetamismaksumus oli 5300,01 krooni (338 eurot). A.P. hinnangulised väited

kahe käekella ja kahe raadiotelefoni väärtuste kohta on nimetatud tõenditega vastuolus.

10. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant maakohtu menetluses esitatud väitele, et poolte

ühisvarasse kuulub ehteid kokku 37 707,90 euro väärtuses.

Maakohus on poolte ehetesse kuuluvaid seisukohti ja tõendeid käsitlenud kohtuotsuse p-des

37-39 ning põhjendatult leidnud, et ehetest kuulub poolte ühisvarasse komplekt pärlitega

1789,53 euro väärtuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning ei

pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.

14.12.2009 menetlusdokumendis on A.P. kinnitanud, et poolte ühisvarasse kuuluvad ehted

kokku väärtuses 37 707,90 eurot ning esitanud fotod (I kd, t.l 83-105) oma väite tõendamiseks.

S.P. on omaks võtnud, et ühisvarasse kuuluvad vaid komplekt pärlitega. Sellises olukorras oli

A.P. kohustuseks TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada nii tema poolt nimetatud ehete olemasolu

kui nende kuuluvust ühisvara hulka.

Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et A.P. esitatud fotod ei tõenda usaldusväärselt

tema poolt nimetatud ehete olemasolu ning nende kuulumist ühisvara koosseisu.

Maakohtu 01.07.2013 istungi protokollist (II kd, t.l 139-140) nähtub, et maakohus on pooltega

arutanud tõendamiskoormist ning andnud pooltele täiendava aja täiendavate tõendite

esitamiseks. A.P. täiendavaid tõendeid ei esitanud.

Maakohtu 19.05.2014 istungil (III kd, t.l 79-88) on maakohus kuulanud pooled ära vande all.

A.P. on vande all seletanud, et ehteid osteti Peruust, Taist, Mehhikost ja Austraaliast. Osade

ehete ostmiseks kasutati maksekaarti ning tal peaks olema Peruu isiku kontaktid, kes ehete

soetamisele kaasa aitas.

Seega tulenevalt A.P.i enda seletusest oli tal võimalik väidetavate ehete ostmist tõendada.

S.P. on vande all seletanud, et sõrmus sinisafiiri ja teemantidega ning kõrvarõngad sinisafiiri ja

teemantidega kinkis A.P. talle tähtpäevaks, kaelakett koos ristiga on pärit eelmisest abielust.

Fotodelt nähtavad ehted olid kas mingiks konkreetseks sündmuseks laenutatud või oli tegemist

stiilipidudel kasutatud väheväärtuslike rekvisiitidega.

Apellandi väide, et tema vande all antud seletust ei ole maakohus piisavalt arvestanud, ei ole

õige. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et A.P. vande all antud seletus on liialt

üldsõnaline ning selle põhjal ei saa tuvastada, kas, millal ja millises väärtuses konkreetne

A.P. poolt nimetatud ehe (I kd, t.l 78) osteti. Maakohtu poolt S.P. lahusvaraks loetud ehete osas

ei ole A.P. vande all antud seletuses vastuväidet esitanud ning arvestades poolte kooselu kestust

(1996-2008) on usutav, et tegemist on A.P. kingitusega S.P.le. Kuna S.P. on ehete (vt

maakohtu otsuse resolutsiooni p 3.1 ja 3.2) kinkimist vande all kinnitanud, siis on

põhjendamatu apellandi väide, et S.P. ei ole ehete kinkimist tõendanud.

11. Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus on ebaõigesti määranud hüvitise

vähemsaadud ühisvara osa eest (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Nimetatud apellandi

seisukohaga nõustus ka S.P. esindaja ringkonnakohtu istungil.

Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 8, et A.P. ainuomandisse jääb ühisvara 85 587

euro väärtuses. Kuna S.P. ainuomandisse jääb ühisvara 81 946,53 euro väärtuses, siis tuleb

väärtuste vahe jagada pooleks ning selle tulemusel peab A.P. hüvitama S.P.le 1820,24 eurot

(85 587-81 81 946,53:2).

12. Käesolevas asjas on nii hageja kui kostja vastuhagis taotlenud ühisvara jagamist ja rahalise

hüvitise maksmist. Seega on ühisvara jagamine eelduslikult toimunud mõlema poole huvides

ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole taotletud viisil kohus ühisvara

jagas. Sarnast seisukohta on kinnitanud mitmes lahendis ka Riigikohus (vt näiteks Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-70-10 ja 3-2-1-12-07).

Arvestades eelnevat ning seda, et A.P. apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, tuleb poolte

menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu

määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause

kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel

(eelkõige riigilõiv).

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja