1-15-8697/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja

26. november 2015 Kriminaalasi

(number menetlus) ja nr 1-15-8697 (kohtueelses menetluses nr 15284000333) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

N.P

(isikukood XXX; elukoht

xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust; tõkend: elukohast lahkumise keeld) Süüdistus KarS § 4231

järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada .

(KarS) N P

süüdi § 423 karistusseadustiku

järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; KarS 65 lg oleva kohtu- §

2 alusel suurendada käes

otsusega . -le Tartu Maakohtu 16. juuli 2015 otsusega . -le N P N P mõistetud karistust

kandmata osa, s.o 5 kuud 20

mõistetud karistuse ära päeva vangistuse võrra ning

mõista

9 (üheksa)

0 (kakskümmend) päeva; N P . -le karistus vangistusena liit kuud 2

kohtu ugeda . -le N P otsuse täitmise tagamiseks l tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistatuks peale N P . ilmumist vanglasse karistust kandma. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista N P . -lt sundraha , riigi

585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks)

eurot 70 senti riigituludesse

635 (kuussada ; määrata kriminaalmenetluse kulud

kolmkümmend viis) eurot 70 sent järgmiselt: 1) alates 20 i tasumisele ositi aasta jooksul

15. a

detsembrikuust igakuise menetluskulu osa tasumine,

52 (viiskümmend kaks) eurot 98 senti

kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 uupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata -s k

jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaeba -des 318 321, mille kohaselt

mise kord on sätestatud KrMS § –

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenet ; luse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest er -de 383 392 ; aldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – järgi

3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse ka ekättesaadavaks toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus

§ 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt sõiduki juhtimise on . toime pannud kuriteona mootor vastava N P kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud süstemaatilisel KarS § 4231

seisnes selles, et tema, olles 13.09.2014.a ja 14.07.2015.a toime pannud järgi, mis

mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis uuesti 30.07.2015.a kella 02.30 ajal, olles tarvitanud alkoholi, Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Villa külas Mukku bussipeatuse juures mootorsõidukit Toyota Carina E riikliku registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning sõitis autoga kraavi.

2.

e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231

karistamiseks nelja kuu vangistusega. järgi KarS § 65 lg 2 ja

alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 16.07.2015.a mõistetud karistuse kandmata osa

5 kuu ja 20 päeva võrra , so

4.11.2015 seisuga on tehtud 64 (2

tundi üldkasulikku tööd mis vastab 64 päevale vangistusele: 7 kuud ja 24 päeva miinus 2 kuud , ja 4 päeva) ning liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 20 päeva vangistust.

3. ringud kokkuleppemenetluses Kohtu õiguslikud motivee

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib süüdistatava -s 239, mille kohaselt k

ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp avaldus ja kriminaalasja menetlemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - mustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile

krim -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja inaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 . näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.

4.1.1. Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 585 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 ( )

lg-le 2 k , kui aitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt

- (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

alused, maksmise kord ja tasu

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2.1. Rii

gi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele N P . kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot.

4.1.3. Muu menetluskulu

KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. –

4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s . arvestuslikult menetluskuludeks kokku: N P üüdistatavale sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine otsus lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulud otsusega (KrMS

e hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine o ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

5.

Kohtu muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistatuks peale lugeda N P . ilmumist vanglasse karistust kandma. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni-

või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma, sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik