1-15-8832/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26. november 2015.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-15-8832 (15286000208)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi M.I ’i süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Riita Serikova

Kaitsja

Rein Napa

Süüdistatav M.I , isikukood: XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel: eesti keel, kesk-eriharidus, elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, töökoht: FIE (metsamajandus), varem kriminaalkorras karistatud:

- 06.08.2013 Tartu Maakohtu KarS § 424 alusel

seitsmekuulise vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga;

- 27.11.2014 Tartu Maakohus KarS § 424 alusel

kaheksakuulise vangistusega, KarS 65 lg 2 alusel liitkaristus üks aasta ja kolm kuud vangistust, mis asendati 900 tunni üldkasuliku tööga, millest seisuga 26.11.2015 tehtud 736 tundi ja tegemata 164 tundi;

Tõkend – elukohast lahkumise keel – kohaldatud alates 25.06.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada M.I KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme)

kuud vangistust.

2

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.11.2014.a

otsusega nr 1-14-9222 mõistetud karistuse ärakandmata osa (seisuga 26.11.2015 tegemata 164 ÜKT tundi), so 2 (kahe) kuu ja 22 (kahekümne kahe) päeva vangistuse võrra ning mõista M.I-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. KrMS § 414 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal M.I saabub vanglasse vangistust kandma.

KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse.

2. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu 02.09.2015.a määruse nr 1-15-

7104 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend - M.I’ile kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-

kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale.

KrMS § 126 lg 6 alusel Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale.

3. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada M.I suhtes kohtuotsuse

– – jõustumisel.

4. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 (kakssada

üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot ja pool kaitsjatasust, so 69,60 (kuuskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõista M.I ’ilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:

• Sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot ;

• kaitsjatasu 69,60 (kuuskümmend üheksa eurot ja 60 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 362,10 (kolmsada kuuskümmend kaks

eurot ja kümme senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal,

märkides ära viitenumbri 99915700085353 ning selgituse “M.I otsus nr 1-15- 8832, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus M.I süüdistatakse selles, et tema 10.06.2015 kella 17.43 ajal juhtis Võru maakonnas

Misso vallas Hindsa külas sõiduautot Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx, olles

joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,33 mg/L, millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör M.I-le karistuseks kümme kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – nelja kuu ja 18 päeva vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks üks aasta kaks kuud ja 18 päeva vangistust. Kuna M.I on tegemata 26.11.2015 seisuga 164 ÜKT tundi, siis prokurör kohtuistungil täpsustas liitkaristust. Prokurör taotles lugeda kandmata karistuseks 2 kuud ja 22 päeva ning mõista liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta ja 22 päeva vangistust. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida M.I-lt tahtliku süüteo toimepanemise vahend - sõiduauto Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.I aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.I , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör, süüdistatav ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta.

4

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 414 lg 1 kohaselt, kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdimõistetule täitmisplaani järgi koostatud teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt karistuse kandmise aja algust tuleb arvestada päevast, millal Ahti Mägi saabub vanglasse vangistust kandma.

KrMS § 414 lg 3 kohaselt, kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse vangistust kandma, edastab vangla Politsei- ja Piirivalveametile sundtoomise taotluse. Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas

Kriminaalasjas on Tartu Maakohtu 02.09.2015.a määruse nr 1-15-7104 alusel arestitud

konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, M.I ’ile kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis on antud hoiule PPA Lõuna prefektuuri Võru politseijaoskonnale. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.2008.a otsuses nr 3-1-1-37-07 asunud seisukohale, et mootorsõiduki kui

süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja

põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi,

kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. M.I on varem korduvalt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras

karistatud ning käesolevas kriminaalasjas on taas alus M.I süüdi tunnistada joobes juhtimises. M.I on joobes juhtimise eest karistatud tingimisi vangistusega ning vangistust on asendatud ka üldkasuliku töö tundidega ning käesolev kuritegu on toime pandud ajal, millal ta tegi üldkasuliku töö tunde. M.I-lt on varasemalt korduvalt ära võetud ka juhtimisõigus ning tänaseks pole ta juhtimisõigust taastanud. Eeltoodu alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena pole mõjutanud süüdistatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest.

KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite

võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud

5

vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmis-vastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja

allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida Tartu Maakohtu

02.09.2015.a määruse nr 1-15-7104 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, M.I’ile kuuluv mootorsõiduk Audi 80 registreerimismärgiga xxxxxxx VIN-kood xxxxxxxxxxxxxxxxx.

Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.I menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 98,40 eurot ning kohtumenetlus makstud tasu istungil esindamise eest 40,80 eurot, kokku kaitsjatasu

139.20 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

M.I on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus, arvestades seda, et süüdistatav peab minema vangistust kandma ja tema ülalpidamisel on laps, käib M.I-le ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 eurot ja pool kaitsjatasust, so 69.60 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulude ajatamine üheks aastaks M.I puhul ei ole põhjendatud, kuna M.I karistuse pikkus on suurem, kui üks aasta ning seega ei ole M.I karistuse kandmise ajal võimalik menetluskulusid tasuda. Kuna menetluskulude

ositi tasumine tähendab igakuiste kindlate summade maksmist, siis ei ole M.I võimalusi arvestades ositi maksmine tema puhul reaalne ega ka võimalik. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel tuleb M.I-lt välja mõista sundraha 292,50 eurot ja kaitsjatasu 69,60, so menetluskulu kokku 362,10 eurot. / Marju Persidskaja kohtunik