3-15-1290/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-1290 Määruse kuupäev

26. november 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks menetleda kaebaja poolt 12. mail 2015 esitatud vaiet ja tuvastada Tartu Vangla 29. aprilli 2015 käskkirja nr 6-2/547 õigusvastasus Resolutsioon

1. Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus haldusasjas nr 3-15- 1290.

2. Määruse ärakiri saata kaebajale koos tõlkega vene keelde. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse saabus 18. mail 2015 Nikolai Lilitškini venekeelne kaebus, milles N. Lilitškin taotleb Tartu Vangla 29. aprilli 2015 käskkirja nr 6-2/547 õigusvastasuse tuvastamist. Samuti palub

N. Lilitškin kohustada Tartu Vanglat võtma tema 12. mail 2015 esitatud vaie menetlusse ja tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasus, kuna vangla ei võtnud esitatud vaiet menetlusse. Kaebaja osutab, et vangla ei täida haldusmenetluse seaduse § 71-87 ja et Tartu Vangla 29. aprilli 2015 käskkirjaga nr 6-2/547 karistati teda selle eest, ta hoidis justkui käsi selja taga valesti.

2. Tartu Halduskohus jättis 6. novembri 2015 määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta. Kohus märkis esmalt, et käsitleb N. Lilitškini kaebust sellisena, et kaebaja soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat menetlema tema 12. mail 2015 esitatud vaiet ja tuvastaks Tartu Vangla 29. aprilli 2015 käskkirja nr 6-2/547 õigusvastasuse. Sellest tulenevalt selgitas kohus, et vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine on erandlik võimalus, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on iseseisvalt rikutud kaebaja õigusi, lahus vaidemenetluse esemest. Kohus osutas, et kui kaebaja leiab, et tema vaie on tagastatud või jäetud menetlusse võtmata õigusvastaselt on tal õigus pöörduda põhinõudega otse kohtu poole. Kohtul on sel puhul kohustus hinnata vaide tagastamise õiguspärasust ning võtta õigusvastase vaidemenetluse korral kaebus menetlusse ilma kohtueelses menetluses tehtud lahendita. Sellest tulenevalt tegi kohus kaebajale ettepaneku kaaluda kaebuse nõude muutmist selliselt, et vaidlustada kohtus konkreetset vangla haldusakti või toimingut, millega seoses 12. mai 2015 vaie oli vanglale esitatud.

Kohus märkis, et kui kaebaja jääb esialgselt esitatud nõude juurde, siis tuleb kaebajal selgitada, kuidas vaidemenetluses tehtud toiming rikub tema subjektiivseid õigusi eraldiseisvalt vangla haldusaktist või toimingust, mille peale vaie esitati.

3. Seoses Tartu Vangla 29. aprilli 2015 käskkirja nr 6-2/547 peale esitatud tuvastamisnõudega märkis kohus, et preventiivne eesmärk nõude esitamisel üksi ei ole piisav kaebuse lubatavaks tunnistamiseks. Kohus asus seisukohale, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine efektiivseim õiguskaitsevahend vaid selleks on tühistamisnõue ning seega ei ole tuvastamisnõue vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 lubatav. Kohus märkis, et kui kaebaja soovib siiski tuvastamiskaebuse lahendamist, siis tuleb kaebajal täpsustada, mida kaebaja soovib kaebusega saavutada ning millise eelise see kaebajale tulevikus enda õiguste kaitsmisel annab. Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse. Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kohus on seisukohal, et Nikolai Lilitškini kaebus kuulub tagastamisele. HKMS § 45 lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kaebaja on esitanud halduskohtule kaebuse, mis sisaldab kohustamisnõuet kaebaja poolt vanglale 12. mail 2015 esitatud vaide menetlemiseks. Vaidemenetluses tehtud toimingute või otsuste iseseisev vaidlustamine peaks jääma pigem erandlikuks võimaluseks, mis on põhjendatud üksnes juhtudel, kui vaidemenetluse käigus on rikutud kaebaja õigusi, mis ei ole seotud vaidemenetluse esemega. Kaebaja nõudest kohustada Tartu Vanglat kaebaja vaiet menetlema järeldab kohus, et kaebaja peab ka ise oma õigusi rikkuvaks eelkõige 12. mai 2015 vaidega vaidlustatud Tartu Vangla haldusakti või toimingut. Vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine rikub kaebaja õigusi seetõttu, et kaebaja vaidega taotletud eesmärk on jäänud saavutamata. Kohus jääb 6. novembri 2015 määruses antud selgituse juurde, et sellises olukorras on kohaseks kaebaja õiguste kaitse viisiks halduskohtule kaebuse esitamine nende Tartu Vangla haldusaktide või toimingute peale, mille osas kaebaja kohtuliku kontrolli teostamist vajalikuks peab. Iga kaebuse juures saab kaebaja osutada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisele või sellele, et Tartu Vangla on jätnud kaebaja vaide seaduses sätestatud tähtaja jooksul läbi vaatamata või vaie on õigusvastaselt tagastatud või jäetud menetlusse võtmata.

5. Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et kaebaja nõue kohustada vanglat tema 12. mail 2015 esitatud vaiet menetlema ei ole kõnealusel juhul lubatav. Kuna kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidemenetluse toimingute tegemata jätmine kaebaja õigusi iseseisvalt rikub ning nimetatud asjaolu ei ole ka kohtule äratuntav, siis on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata. Kaebuse vastav nõue on jätkuvalt vastuolus HKMS § 45 lg-ga 4. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1 ja HKMS § 45 lg-st 4, leiab kohus, et on põhjendatud tagastada Nikolai Lilitškini kohustamisnõue haldusasjas nr 3-15-1290.

6. N. Lilitškin taotleb Tartu Vangla 29. aprilli 2015 käskkirja nr 6-2/547 õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamist on kaebaja põhjendanud preventiivse huviga. HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohus asus 6. novembri 2015 määruses seisukohal, et tuvastamiskaebuse esitamine vaidlustatava vangla käskkirja peale on vastuolus HKMS § 45 lg 2 ls-s 1 sätestatuga, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusam meede. Kohus on endiselt seisukohal, et antud juhul on kaebaja õiguste kaitseks efektiivsem esitada tühistamisnõue, mille lahendamisel antakse ka hinnangu haldusakti õiguspärasusele. Tühistamisnõude rahuldamise korral kaotab vaidlusalune akt kehtivuse algusest peale ning ei loo enam selle adressaadile õiguslikke tagajärgi, samas õigusvastane haldusakt on selle adressaadile täitmiseks kohustuslik. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole vastavalt HKMS § 38 lg-le 4 osutanud, millist õiguslikku kasu ta tuvastamiskaebuse esitamisega taotleb ning seega on kaebaja jätnud kaebuse puudused kõrvaldamata. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

8. Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab N. Lilitškini kaebuse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluste kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik