3-15-2577/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2015

Haldusasja number

3-15-2577

Haldusasi

Sergei Lehismaa kaebus Viru Vangla 31.07.2015. a

käskkirja nr 6-3/906 ja 14.09.2015. a vaideotsuse

nr 612/250 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16.10.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Lehismaa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Sergei Lehismaa

Esindaja v-adv Siret Saks

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.10.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas 13.10.2015 riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu

Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 31.07.2015. a käskkirja nr 6-3/906 ja Viru Vangla

14.09.2015. a vaideotsuse nr 6-12/250 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kohus

tuvastas 28.05.2015. a kohtumääruses nr 1-15-6274, et isik on maksejõuetu. Seega palus

määruskaebuse esitaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest summas 15 eurot.

2. Tartu Halduskohtu 16.10.2015. a kohtumäärusega jättis halduskohus määruskaebuse esitaja

taotluse riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata ning kaebuse käiguta.

Halduskohus andis määruskaebuse esitajale 15 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o 15 euro

suuruse riigilõivu tasumiseks.

Halduskohus leidis, et riigilõivu seaduse § 60 lg-s 1 sätestatu kohaselt halduskohtule kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1

p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse

esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud

maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks

ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Halduskohtu

hinnangul ei ole käesoleval juhul määruskaebuse esitaja riigilõivust tasumise kohustusest

vabastamine põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. Taotluse

esitamise hetkel oli määruskaebuse esitaja isikuarvel vabajääk 17,89 eurot. Ajavahemikul

13.06.2015–12.10.2015 on laekunud kaebaja arvele kokku 125,99 eurot, millest elektrienergia

eest on tasutud 2,10 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on määruskaebuse

esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek seega 61,94 eurot ((125,99-2,10)/4*2).

Halduskohus märkis täiendavalt, et käesoleva asja menetluskulud määruskaebuse esitaja jaoks

piirduvad eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot, mis ei ületa tema kahekordset keskmist ühe kuu

sissetulekut. Seega esines käesoleval juhul seadusest tulenev alus menetlusabi

mitteandmiseks. Määruskaebuse esitaja sissetulekuid arvestades ei ole riigilõivu tasumine

talle ebamõistlikult suur kohustus. Halduskohus ei näinud antud juhul asjaolusid, mis annaks

põhjust HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise keelu eiramiseks. Seetõttu ei

kuulunud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamise näol rahuldamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas riigiõigusabi korras määratud esindaja kaudu 02.11.2015

taotluse riigilõivu tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks seitsme päeva võrra ning samal

päeval ka määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 16.10.2015. a määruse.

Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus varasemalt tuvastanud, et kaebaja on maksejõuetu.

Teiseks ei tuvastanud halduskohus seda, millised summad (maksud, sundkindlustuse maksed

ja seadusest tulenevad ülalpidamiskohustused) tuleb maha arvestada. Halduskohus tuvastas, et

kokku laekus 125,99 eurot, ometigi oli kaebaja kontol ainult 17,89 eurot. Määruskaebuse

esitaja lisas, et määruskaebuse esitaja kulutab saadud raha esmatarbevahenditele, mida

määruskaebuse esitaja vajab, kuna vangla neid ei võimalda. Ebaõige on halduskohtu

seisukoht, mille kohaselt ei ole riigilõivu tasumine ebamõistlikult suur kohustus

määruskaebuse esitajale. Isiku kontole on laekunud kuus 30,97 eurot. Poole oma sissetuleku

tasumist riigilõivule olukorras, kus määruskaebuse esitaja vajab esmatarbekaupu, ei saa

pidada mõistlikuks ega põhjendatuks. Lisaks ei ole nimetatud käitumine kooskõlas

inimväärikusega.

4. Tartu Halduskohus võttis 03.11.2015. a määrusega määruskaebuse 16.10.2015. a määruse

tühistamiseks menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus märkis täiendavalt, et kuivõrd määruskaebuse esitaja

esitas halduskohtule määruskaebuse, jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse

riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 16.10.2015. a määruses esitatud seisukohtadega ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuse esitaja poolt

esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks.

Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele siiski järgnevat.

7. Määruskaebuse esitaja hinnangul oleks halduskohus pidanud menetlusabi andmise

hindamisel lähtuma asjaolust, et maakohus on varasemalt tuvastanud, et määruskaebuse

esitaja on maksejõuetu. Määruskaebuse esitaja viitab Viru Maakohtu 25.08.2015. a määrusele

kriminaalasjas nr 1-15-6274, kus talle on antud menetlusabi riigi õigusabi näol. Esmalt juhib

ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 25.08.2015. a

määrusega kriminaalasjas nr 1-15-6274 anti määruskaebuse esitajale menetlusabi seonduvalt

riigi õigusabi taotlusega. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et riigilõivu tasumisest

vabastamise taotluse lahendamisel tuleb halduskohtul kaebuse esitamisel igakordselt

kontrollida, kas esinevad riigilõivu tasumisest vabastamist tingivad asjaolud. Samuti juhul kui

halduskohus on isikule menetlusabi andnud ja ta kaebab sama haldusasja raames tehtud

kohtulahendi edasi, kontrollib ringkonnakohus HKMS § 114 lg 2 teisest lausest tulenevalt, kas

menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on jätkuvalt täidetud. Eeltoodust tulenevalt ei

ole kohus ühelgi juhul seotud isikule varasema menetlusabi andmisega ning kohus kontrollib

omaalgatuslikult isikule menetlusabi andmise põhjendatust. Seetõttu ei ole määruskaebuse

esitaja väide asjakohane ning halduskohus on õigesti jätnud nimetatud asjaoluga arvestamata.

8. Seonduvalt määruskaebuse esitaja väidetega menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse

võetavate summade osas selgitab ringkonnakohus, et menetlusosalisele menetlusabi andmise

tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise

piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on

kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud

nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud,

sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud

summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks on Riigikohtu hinnangul

analoogia korras HKMS § 112 lg 1 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad

kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseadus § 44) tehtavad

rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinnipeetavad summad ning

kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele, mis on võrreldavad

kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.2012. a määrus nr 371361-12, p 10).

9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on 16.10.2015. a määruses selgelt välja toonud,

millised HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ning Riigikohtu seisukohast tulenevad summad on

halduskohus määruskaebuse esitaja sissetulekust maha arvanud. Halduskohus on õigesti

leidnud, et määruskaebuse esitaja sissetulekust kuulub maha arvamisele üksnes teenuse makse

elektri eest, summas 2,10 eurot. Teisi mahaarvatavaid summasid määruskaebuse esitaja

isikukonto väljavõttest ei nähtu.

10. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatuga ei ole hõlmatud kulutused esmatarbekaupadele.

Seetõttu ei kuulu nimetatud kulutused määruskaebuse esitaja sissetulekust mahaarvamisele.

Riigikohus on 12.03.2012. a määruse nr 371361-12 p-s 9 selgitanud, et menetlusabi andmise

otsustamisel ei tule arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma

mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus põhjendatud kulutuste tegemiseks.

Eeltoodust tulenevalt ei ole raha hoidmine esmatarbekaupade jaoks hädavajalik.

Ringkonnakohus juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et määruskaebuse esitajal

on võimalik rahapuuduse korral taotleda vanglalt hügieenipakki ja riideesemeid (Viru Vangla

kodukorra p-d 11.3 ja 11.4).

11. Seega esineb käesoleval juhul HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenev menetlusabi andmise

piirang. Menetlusabi andmise üle otsustamisel ei oma tähtsust asjaolu, et taotluse esitamise

hetkel on määruskaebuse esitaja kontol vähem raha kui on tema keskmine ühe kuu sissetulek

taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul. Isik ei saa eeldada, et kohtumenetluses osalemine on

talle riigilõivuvaba ning peab sellest tulenevalt planeerima tema käsutuses olevate vabade

rahaliste vahendite kasutamist otstarbekalt. Seetõttu ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja

väide, et määruskaebuse esitaja isikukonto lõppjääk oli üksnes 17,89 eurot.

12. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 16.10.2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits