2-15-13218/11 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-13218

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Marian Priks Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2015. a; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13218 Tsiviilasi

xxxxxxxxxxxxxx OÜ hagiavaldus A. R. vastu xxxxxxx AS ja A. R.

vahel 24.03.2009. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0800262/14st tuleneva võlgnevuse, intressi, viivise, teenusja lepingutasu nõudes

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

23 807,09 eurot Hageja: xxxxxxxxxxxxxx OÜ (rk xxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja: Anne Talviste (e-post xxxx@xxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: A. R. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxx) Istungi toimumise aeg 24.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada xxxxxxxxxxxxxx OÜ hagi A. R. vastu.

2. Mõista kostjalt A. R. `ilt hageja xxxxxxxxxxxxxx OÜ kasuks välja põhivõlg

8 208,67 eurot, viivis 8 208,67 eurot, intress 6 956,02 eurot, teenustasu 350,42 eurot ning lepingutasu 83,31 eurot, kokku 23 807,09 eurot.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 900 eurot ning õigusabi kulud 350 eurot.

3. Kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 1 250 eurot). Otsus toimetada kätte menetlusosalistele Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Otsuse täiendamine

Kohus täiendab kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks /tl 24/ ning kinnitanud seda ka kohtuistungil /tl 46/. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ei soovi taotleda viivise vähendamisest ega esitada ühtegi muud taotlust /tl 46/. Eeltoodust lähtudes, teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Seetõttu jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist ja selle lisadest nähtub, et hageja on võlgnevuse tasumiseks kostja poole pöördunud ka kohtuväliselt, kuid tulutult /tl 1-2, 12, 13/. Kohus järeldab sellest, et kostja on andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus märgib, et hageja menetluskuludeks on riigilõiv 900 eurot ning õigusabikulu 350 eurot. Kohus leiab, et kulud on vajalikud ning põhjendatud. Seega tuleb menetluskulud, mis on kokku summas 1 250 eurot, kostjalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks kohtunik