3-15-2226/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-15-2226

Otsuse kuupäev

26. november 2015

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Ahto Laanemäe (Laanemägi) kaebus Põllumajanduse Registrite

ja Informatsiooni Ameti 22. mai 2015 otsuse nr 12-6/216 ja 3.

augusti 2015 vaideotsuse nr 12-4/15/126-2 tühistamiseks ning

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 19. mai 2015

otsuse nr 12-6/209 ja 3. augusti 2015 vaideotsuse nr 12-4/15/125-

2 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Ahto Laanemägi

Kaebaja esindaja – vandeadvokaat Armand Reinmaa

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Jätta Ahto Laanemägi kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 28. detsember 2015. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 2. detsembri 2013 otsusega 12-6/1050

määrati Ahto Laanemäele 2013. aastal taotletud ühtne pindalatoetus summas 1247,62 eurot. PRIA

18. novembri 2014 otsusega nr 12-6/841 tunnistati kehtetuks 2. detsembri 2013 otsus nr 12-6/1050

ühtse pindalatoetuse osalise määramise kohta ning määrati isikule osaliselt ühtne pindalatoetus

1425,06 eurot. Sama otsusega nõuti tagasi alusetult makstud ühtne pindalatoetus 1247,62 eurot.

PRIA 22. mai 2015 otsusega nr 12-6/216 tunnistati kehtetuks PRIA 18. novembri 2014 otsus nr 12-

6/841, jäeti rahuldamata A. Laanemäe ühtse pindalatoetuse taotlus ning nõuti isikult tagasi alusetult

makstud ühtne pindalatoetus 1241,07 eurot. A. Laanemägi esitas PRIA 22. mai 2015 otsuse nr 12-

6/216 peale vaide, mille PRIA jättis 3. augusti 2015 vaideotsusega nr 12-4/15/126-2 rahuldamata.

2. PRIA 7. jaanuari 2014 otsusega 12-6/12 määrati A. Laanemäele 2013. aastal taotletud

ebasoodsamate piirkondade toetus summas 540,75 eurot. PRIA 11. novembri 2014 otsusega nr 12-

6/676 tunnistati kehtetuks 7. jaanuari 2014 otsus nr 12-6/12 ebasoodsamate piirkondade toetuse

määramise kohta ning jäeti rahuldamata isiku ebasoodsamete piirkondade toetuse taotlus. Sama

otsusega nõuti A. Laanemäelt tagasi alusetult makstud ebasoodsamate piirkondade toetus 540,75

eurot. PRIA 19. mai 2015 otsusega nr 12-6/209 tunnistati kehtetuks PRIA 11. novembri 2014 otsus

nr 12-6/676, jäeti rahuldamata A. Laanemäe ebasoodsamete piirkondade toetuse taotlus ning nõuti

isikult tagasi alusetult makstud ühtne pindalatoetus 540,75 eurot. A. Laanemägi esitas PRIA 19. mai

2015 otsuse nr 12-6/209 peale vaide, mille PRIA jättis 3. augusti 2015 vaideotsusega nr 12-

4/15/125-2 rahuldamata.

3. A. Laanemägi esitas 3. septembril 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 22. mai 2015 otsuse

nr 12-6/216 ja 3. augusti 2015 vaideotsuse nr 12-4/15/126-2 tühistamiseks. Kaebus registreeriti

haldusasjana nr 3-15-2225.

4. Samuti 3. septembril 2015 esitas A. Laanemägi Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19. mai 2015

otsuse nr 12-6/209 ja 3. augusti 2015 vaideotsuse nr 12-4/15/125-2 tühistamiseks. Kaebus

registreeriti haldusasjana nr 3-15-2226.

5. Tartu Halduskohus võttis 8. septembril 2015 kaebused haldusasjades nr 3-15-2225 ja 3-15-2226

menetlusse, liitis kaebused ühte menetlusse, kasutades haldusasja numbrit 3-15-2226 ja kohustas

PRIA-t kaebusele kirjalikult vastama.

6. 21. septembri 2015 kirjalikus vastuses kaebusele palub PRIA jätta kaebuse rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus määras 29. oktoobril 2015 asja lahendamisele kirjalikus menetluses, andis

menetlusosalistele tähtajad menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks 5.

novembrini 2015 ning täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks 17. novembrini 2015. Ühtlasi

teatas kohus, et otsus tehakse asjas teatavaks 26. novembril 2015.

8. Kaebaja esitas 5. novembril 2015 menetluskulude nimekirja, millele PRIA esitas 17. novembril

2015 vastuväite.

9. 17. novembril 2015 esitas kaebaja oma täiendavad seisukohad.

Kaebuse põhjendused

10. Seoses ühtse pindalatoetusega selgitab kaebaja, et PRIA 22. mai 2015 otsus nr 12-6/216 ning

toetuse mistahes mahus tagasinõudmine ei ole õiguspärane, kuna otsusest ei nähtu mistahes

kaalutlusi, millele tuginedes on leitud, et pindala on deklareeritud ebaõigesti. PRIA on järelikult

jätnud kaalumise teostamata, haldusakt aga peab olema põhjendatud. Kogu vaidlusalune maa oli

kasutuses heinamaana ning see vastas kõigile toetusnõuetele. Kaebaja hinnangul on oluliselt rikutud

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõuet. Vaideotsuses

esitatud põhjendused ei muuda fakti, et haldusakt anti motiveerimatult. Kaebaja märgib, et ei ole

saanud kätte otsuses ja vaideotsuses viidatud järelepärimiskirju üledeklareerimise kohta. PRIA on

rikkunud HMS § 40 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ärakuulamisõigust. A. Laanemäele ei ole toimetatud

kätte ei teatist menetluse alustamise osas ega ka antud võimalust oma arvamus ja vastuväited

esitada. Tegemist on haldusmenetluses olulise rikkumisega. Tegemist on ka olulise Euroopa Liidu

õiguse põhimõttega, mida tulnuks vastavalt Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-3-1-80-06 arvestada.

11. Ka seoses ebasoodsamate piirkondade toetusega on kaebaja seisukohal, et PRIA 19. mai 2015

otsus nr 12-6/209 ning toetuse mistahes mahus tagasinõudmine ei ole õiguspärane, kuna otsusest ei

nähtu mistahes kaalutlusi, millele tuginedes on leitud, et pindala on deklareeritud ebaõigesti. Kogu

kõnealust maad kasutati heinamaana ning see vastas kõigile toetusnõuetele. Seoses haldusakti

põhjendamise ja isiku ärakuulamise nõuetega tugineb kaebaja samadele argumentidele nagu seoses

ühtse pindalatoetusega.

12. Kaebaja rõhutab täiendavalt, et ei nõustu PRIA seisukohaga, et haldusaktid olid piisavalt

motiveeritud, sest lähtuti otstarbekusest. Riigikohus on leidnud lahendis 3-3-1-93-06, et haldusakti

põhjendamine peab tagama õige ja õiglase otsuse ning olema seotud akti kontrollitavusega. Kui

põhjendust ei ole ratsionaalne ära tuua haldusaktis endas, tuleb see HMS § 56 lõike 1 teise lause

kohaselt teha menetlusosalisele kättesaadavaks muus dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.

Kaebajal ei ole endal kohustust pöörduda PRIA poole põhjenduste saamiseks. Ka Riigikohus

selgitas asjas nr 3-3-1-80-06, et õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan. Kaebaja ei

nõustu PRIA väitega, et talle püüti saata kirja, kuid see tagastati märkega, et adressaadil puudub

postkast. Kaebaja sõnutsi on tal postkast olemas ning niisuguse asjaolu tõendamise kohustus on

PRIA-l. Tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-48-06 on kaebaja ka seisukohal, et HMS §

67 lg 2 keelas käesoleval juhul haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks.

Vastustaja vastuväited

13. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud otsused vastavad HMS §-s 54 ja § 56 lõikes 1 sätestatud

nõuetele. PRIA leiab, et kaevatavad haldusaktid on piisavalt motiveeritud, samuti on haldusaktides

toodud välja faktiline ja õiguslik alus. Haldusakti motiveerimisel tuleb lähtuda otstarbekusest. PRIA

otsuste resolutsioonides toetusraha tagasinõudmise kohta on üksikasjalikult tabelina välja toodud

konkreetset taotlejat puudutav informatsioon taotletud ja kindlakstehtud pindalade kohta,

pinnaerinevused, väljamakstud toetussummad, tagasinõutavad summad. Vaidlustatud otsustes ei ole

võimalik ega ka vajalik välja tuua väga mahukaid arvutusi. Kaebuse esitaja ei ole oma vaides PRIA-

le märkinud kordagi, et talle oleks jäänud PRIA otsustest ebaselgusi tagasinõutavate summade

arvestuste vms kohta.

14. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 lg 3 sätestab, et kui taotluses deklareeritud pindala

on suurem kui põllukultuurirühma puhul kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvestamise

aluseks selle põllukultuurirühma puhul kindlaksmääratud pindala. Kindlaksmääratud pindala on

selline pindala, mille puhul on täidetud kõik toetuse maksmise eeskirjades sätestatud tingimused.

Pindala ebaõige deklareerimisega kaasnevad komisjoni määruse (EL) 65/2011 artiklis 16 ette

nähtud vähendamised ja väljaarvamised. Põllumajandusministri 18. veebruari 2014 määruse nr 10

§ 8 lõike 2 kohaselt jäetakse ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata komisjoni määruse (EÜ) nr

1122/2009 artiklite 58, 60 ja 72 alusel ja korras. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1122/2009 artikli 58

lg 1 sätestatu kohaselt vähendatakse toetust deklareeritud pindalade ja kindlaksmääratud pindalade

erinevuse korral tuvastatud pindala erinevuse kahekordses ulatuses. A. Laanemägi taotles 2013.

aastal ühtset pindalatoetust kokku 24,63 ha ulatuses ning ebasoodsamate piirkondade toetust 21,63

ha ulatuses. Maa-ameti ortofotode alusel tehtud põllumassiivide kaardilt 2014 nähtuvad selgelt

erinevused deklareeritud ja kindlakstehtud pindalade vahel. Põllumassiivide kaardid on kaebuse

esitajale kättesaadavad PRIA kodulehel, samuti saatis PRIA need kaebuse esitajale kirjadega, mida

ei õnnestunud talle kätte toimetada.

15. 2013. aastal taotletud ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse tagasinõudmise õiguslik alus

tulenes komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16 lg 5, mille kohaselt ei anta toetust, kui erinevus

on üle 20% kindlaksmääratud pindalast. Taotleja poolt ebasoodsamate piirkondade toetuse

taotlemiseks esitatud pind moodustas 21,63 ha ning kindlaksmääratud pind moodustas 17,79 ha,

taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli 3,84 ha. Seega nõuti taotlejalt tagasi eelnevalt

väljamakstud ebasoodsamate piirkondade toetus summas 540,75 eurot.

16. PRIA asub seisukohale, et 22.05.2015 otsuses nr 12-6/216 ja 19.05.2015 otsuses nr 12-6/209 on

märgitud, et Euroopa Komisjoni määruse nr 1122/2009 artikli 6 lõikes 1 kirjeldatud põldude

identifitseerimise süsteemile esitatavate nõuete täitmiseks viib PRIA regulaarselt läbi

registritoiminguid, mille käigus uuendatakse põllumassiivide piire ja pindalasid uute ortofotode

andmete, katastriüksuste piiride, maakasutusotstarbe piiride ning põllumajanduslike majapidamiste

piiride alusel. Nimetatud registritoimingute tulemusena selgitatakse välja abikõlbliku

põllumajandusmaa täpsem pindala. Samuti on otsuses märgitud, et 2014. aastal teostati 2013. aasta

toetustaotluste täiendav kontroll, mille käigus võrreldi uuendatud põllumassiivide piiridesse jääva

abikõlbliku põllumajandusmaa võimalikku maksimaalset pindala 2013. aastal taotletud põldude

pindalade suhtes. Kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et osaliselt on toetustaotlustel märgitud

põldude pindalad eraldi võttes või kokku suuremad kui uuendatud põllumassiivide abikõlbliku

põllumajandusmaa kogupind.

17. A. Laanemäele saadeti 13. augustil 2014 teavitus põlumassiivide uuendatud piiridesse jääva

abikõlbliku pindala võrdluses tuvastatud võimalikust üledeklareerimisest võrreldes 2013. aastal

esitatud taotluses esitatud andmetega. Samas teavituses paluti A. Laanemäel täpsustada või

korrigeerida 2013. aasta taotluses esitatud maakasutuse andmeid. A. Laanemäele PRIA poolt

saadetud kiri tagastati Eesti Posti poolt PRIA-le märkega, et kirja adressaadil puudub postkast.

Seejärel saadeti 19. septembril 2014 sama kiri A. Laanemäele e-posti teel. A. Laanemägi e-kirjale

ei vastanud. 7. oktoobril 2014 helistas PRIA ametnik A. Laanemäe telefoninumbrile, kuid kõnele ei

vastatud. A. Laanemäe kontaktandmed, mille kaudu PRIA on korduvalt püüdnud temaga ühendust

saada, et talle põllumassiivide piiride muudatustest teatada ja anda võimalus selgituste esitamiseks,

pärinevad PRIA kliendiregistrist. Seega leiab PRIA, et on teinud kõik endast oleneva, et teavitada

A. Laanemäge põllumassiivide muudatustest ning on andnud A. Laanemäele võimaluse

vastuväidete või selgituste andmiseks uuendatud põllumassiivide kohta. A. Laanemägi ei ole

sihilikult temale antud võimalust kasutanud. PRIA märgib muuhulgas, et asjaolu, kas A. Laanemägi

oleks temale võimaldatud ärakuulamisõiguse realiseerinud või PRIA-le vastanud, ei oma antud

juhul tähtsust, kuivõrd ortofotode alusel koostatud põllumassiivide kaartitega on tuvastatud ja

tõendatud, et kaebuse esitaja toetusalustel maadel esinesid taotletud ja kindlaksmääratud pindalade

erinevused, mis tingisid toetuse osalise tagasinõudmise. A. Laanemägi ei ole tõendanud vastupidist,

et erinevused toetusalustel maadel puudusid.

Kohtu seisukoht

18. Kaebaja hinnangul on PRIA 22. mai 2015 otsus nr 12-6/216 ja 19. mai 2015 otsus nr 12-6/209

õigusvastased kuna vastustaja varasemate, kaebajat soodustavate, haldusaktide kehtetuks

tunnistamisel ei ole arvestatud kaebaja õiguspärast ootust haldusaktide kehtivuse püsimajäämiseks,

kaebajat ei ole haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, PRIA on jätnud kasutamata

diskretsiooniõiguse leides, et toetustaotlustel on pindala deklareeritud ebaõigesti ning vaidlustatud

otsustest ei nähtu otsuse tegemisele viinud põhjendused.

Kohus kaebajaga ei nõustu.

19. Kaevatavate otsustega jättis vastustaja rahuldamata 2013. aastal taotletud ühtse pindalatoetuse

ja ebasoodsamate piirkondade toetuste taotlused ja nõudis varasemalt taotluste alusel kaebajale

makstud toetuste tagastamist põhjusel, et toetustaotlustel märgitud põldude pindalad on suuremad,

kui kaebaja abikõlbuliku põllumajandusmaa kogupind.

Sellele seisukohale jõudis vastustaja maa-ameti ortofotode alusel kaebaja toetustaotluses esitatud

andmete kontrollimisel. PRIA on 3. augusti 2015 vaideotsustes nr 12-4/15/125-2 ja nr 12-4/15/126-

2 ning vastuses kaebusele selgitanud, et ortofodelt on selgelt tuvastatavad alad, mille kaebaja on

deklareerinud põllumaana, kuid, mis tegelikkuses on kasutatavad teena, sõnniku või põhu

ladustamiseks või võsastunud. Kaebaja deklareeritud põllumassiivi nr 62459985943 piiri muudeti

2013. aastal tehtud ortofoto alusel 6. märtsil 2014. Põllumassiivi pindalast arvati välja võsaga kaetud

mittetoetusõiguslikud alad, mille tulemusena vähenes põllumassiivi pindala 1,47 hektarini. 17.

märtsil 2014 muudeti põllumassiivi nr 62559910293 piiri ning jagati see kaheks uueks

põllumassiiviks nr 62559910293 (pindalaga 9,99 ha) ja nr 62559903700 (pindalaga 2,37 ha).

Põllumassiivi pindalast arvati välja mittetoetusõiguslikud alad - tee ning alad, mida kasutati põhu

või sõnniku ladustamiseks.

20. Kohus osutab, et kaebaja ei ole vaidemenetluses ega kohtumenetluses väitnud, et PRIA oleks

eksinud nimetatud põllumassiividel mittetoetusõiguslike alade kindlakstegemisel faktiliste

asjaolude tuvastamisel. Muu hulgas ei ole kaebaja leidnud, et ortofotodest nähtuks

põllumajandusmaa vastustaja tuvastatust erinev seisukord või, et ortofotod ei kajastaks

toetusperioodil eksisteerinud olukorda. Samuti ei ole kaebaja asunud seisukohale, et PRIA oleks

ebaõigesti määranud teena või sõnniku ja põhu ladustamiseks või võsastunud alade pindala.

Asjakohane ei ole kaebaja seisukoht, et vastustaja on jätnud kasutamata diskretsiooniõiguse

vaidlusaluse maa pindala määramisel. Faktilise asjaolu kindlakstegemisel puudus PRIA-l

kaalutusruum. Vastustaja sai üksnes hinnata, kas põllumaana deklareeritud maatükid on

nõuetekohases kasutuses või mitte.

Põllumassiivide nr 62459985943 ja nr 62559910293 2013. aasta kaardi (tl 38) ja sama ala 2014.

aasta põllumassiivide kaardi (tl 39) võrdlemisel on selgesti tuvastatav, millised alad on vastustaja

põllumassiivide hulgast välja arvanud ning, et põllumassiivi nr 62459985943 pindala on vähendatud

1,56 hektarilt 1,47 hektarini ja põllumassiivi nr 62559910293 pindala 16,11 hektarilt 12,36

(2,37+9,99) hektarini. Seega on nende põllumassiivide pindala kokku 3,84 ha väiksem kaebaja poolt

toetustaotluse esitamisel deklareeritust.

Kohus nõustub vastustajaga, et need asjaolud, millele tuginedes on vastustaja kaebaja deklareeritud

põllumaa pindala vähendanud on sellist laadi, mis on ortofotolt tuvastatavad. Sel põhjusel ei ole

toetuskõlbliku maa pindala määratlemisel nõutav täiendavate tõendite kogumine ning vastavalt ei

piisa vastustaja järelduste ümberlükkamiseks üksnes kaebaja väitest, et vaidlusalune maa oli

kasutusel heinamaana. Kaebaja ei ole ka täpsemalt selgitanud, miks ortofotol ülejäänud põllumaast

erinevaid alasid tuleks siiski käsitada nõuetekohase põllumaana, milliseid tegevusi kaebajal nendel

aladel 2013. aastal teostas või miks nad ülejäänud põllumaast erinevad. Kuna kaebaja ei ole oma

väite kinnituseks tõendeid esitanud ega võtnud samme PRIA poolt 2014. aastal määratletud

põllumassiivide piiride ja suuruse muutmiseks, siis tuleb põllumassiivide suuruse ja piiride

määratlemisel lähtuda 2104. aasta põllumassiivide kaardil (tl 39) näidatud andmetest.

21. Vastavalt Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 19 lg-le 1

PRIA otsustab otsetoetuse vähendamise või taotluse rahuldamata jätmise nõukogu määruse (EÜ) nr

73/2009 artiklites 7 ja 21 ning muudes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja

korras.

ELÜPS § 18 lg 3 alusel kehtestatud põllumajandusministri 18. veebruari 2014 määruse nr 10 § 8 lg

2 järgi jäetakse ühtse pindalatoetuse taotlus rahuldamata ELÜPS § 19 lg 1 ning Komisjoni määruse

(EÜ) nr 1122/2009 artiklite 58, 60 ja 72 alusel ja korras. Vastustaja on kaebaja taotletud otsetoetuse

vähendamisel tuginenud määruse (EÜ) 1122/2009 art 58 lg-le 1, mille kohaselt kui

põllukultuurirühma puhul pindalatoetuse kavade jaoks deklareeritud pindala ületab kooskõlas sama

määruse artikliga 57 kindlaksmääratud pindala, arvutatakse toetus kindlaksmääratud pindala alusel,

millest lahutatakse kahekordne leitud erinevus, kui see erinevus on suurem, kui 3% või kaks

hektarit, kuid mitte rohkem kui 20% kindlaksmääratud pinnast.

Kaevatavas otsuses on PRIA toetuse määramisel lähtunud kindlaksmääratud pinnast (20,79 ha) ja

vähendanud toetust kahekordsele pindalaerinevusele (3,84*2=7,68 ha) vastava summa ulatuses.

Seega on PRIA põhjendatult leidnud, et kaebajalt tuleb tagasi nõuda varasemalt kindlakstegemata

pinna eest makstud toetus ning lisaks toetuse vähendatud osa, kokku 1241,07 eurot.

Kohus märgib siinjuures, et kuna 22. mai 2015 otsusega nr 12-6/216 jäeti kaebaja taotlus 2013. aasta

eest ühtse pindalatoetuse saamiseks rahuldamata osaliselt ja vastavalt nõutakse ka kaebajale

makstud toetus tagasi osaliselt, siis on otsuse p 2. esimene lause eksitav ja koostoimes p 2. ülejäänud

osa ja p-ga 3. tuleb seda mõista selliselt, et kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata osaliselt.

22. Põllumajandusministri 6. aprilli 2010 määrusega nr 43 kehtestatud Ebasoodsamate piirkondade

üheaastase toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord § 6 lg 1

järgi, Kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud

pindalast, mille kohta toetust taotleti, ja kui taotleja ei esita kõiki § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud

andmeid põllumajandusmaa kohta, mida tal on õigus kasutada, kuid mille kohta ta ei taotle toetust,

otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 artikli 16

kohaselt.

Määruse nr 65/2011 art 16 lg 3 ls 2 näeb ette, et kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem

kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks

põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala. Sama artikli neljandast lõikest tulenevalt

arvestatakse pindalaerinevust eraldi iga toetusmeetme puhul. Sealjuures ei anta toetust asjaomasele

põllukultuurirühmale, kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Ebasoodsamate piirkondade toetuse PRIA poolt kindlaksmääratud toetusõiguslik pindala kokku oli

17,79 ha. Kuna pindalaerinevus (3,84 ha) moodustab sellest rohkem kui 20%, siis on PRIA

põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse ebasoodsamate piirkondade toetuse saamiseks ja

nõudnud eelnevalt makstud toetuse tagastamist täies ulatuses.

23. Kohtu hinnangul ei olnud vaidlustatud otsuste andmine takistatud haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 67 lg-s 2 sätestatud piirangu tõttu.

HMS § 67 lg 2 järgi ei tohi haldusakti tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti

kehtima jäämist usaldades kasutanud ära haldusakti alusel saadud vara, teinud tehingu oma vara

käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima

jäämiseks kaalub üles avaliku huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Käesoleval juhul ei ole

vastustaja küll otsesõnu tunnistanud kaebajale toetuste määramise otsuseid kehtetuks, kuid

toetustaotluse rahuldamata jätmisega pärast toetustaotluse rahuldamist ja toetuse väljamaksmist on

sisuliselt siiski otsustatud ka varasema otsuse vastavas osas kehtetuks tunnistamine. PRIA on

muutnud oma varasemat seisukohta kaebaja toetustaotluste rahuldamise kohta, leides, et varasemad

otsused oli õigusvastased. Nimelt oli PRIA otsustanud kaebajale toetust maksta olukorras, kus

tegelike faktiliste asjaolude pinnal oli vastustajal õigusnormidest tulenev kohustus toetuse

maksmisest osaliselt või täielikult keelduda. Seejuures tugines PRIA toetuse määramisel kaebaja

esitatud andmetele põllumaa pindala kohta. Vastavalt pidi kaebaja olema teadlik, et tema poolt

põllumaana deklareeritud maa osaliselt ei ole põllumaana kasutuses ega ole seega käsitatav

toetusõigusliku pinnana. Seetõttu ei ole kaebaja HMS § 67 lg 4 p-st 4 tulenevalt õigustatud tuginema

usaldusele toetustaotluste hilisemal rahuldamata jätmise otsustamisel.

24. Riigikohus on korduvalt leidnud1, et tulenevalt PRIA haldusmenetluse eripärast on

hindamismenetluses toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuse põhjenduseks piisav, kui otsuses

kajastatakse rahaliste vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat,

kohta paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Kuigi selline

menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks, leevendab probleemi toetuse

taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie (ELÜPS § 98 lg 1).

Kohtu hinnangul on sama põhimõte kohaldatav ka käesolevas asjas. PRIA on kaevatavates otsustes

selgitanud ortofotode andmete kasutamist põllumassiivide piiride ja pindalade uuendamisel ja selle

toimingu mõju abikõlbuliku põllumajandusmaa pindala kontrollimisel. Samuti on PRIA osutanud,

et kontrolli tulemusena on tuvastatud, et osaliselt on toetustaotlusel märgitud põldude pindalad

eraldi võttes või kokku suuremad kui abikõlbuliku põllumajandusmaa kogupind ning sellest

lähtuvaid tagajärgi toetustaotluste lahendamisel. Arvandmetena on esitatud taotlusel märgitud

põllumajandusmaa pindala ning PRIA kontrolli käigus tuvastatud abikõlbuliku põllumajandusmaa

pindala ühes toetuse summa ja selle rakendatud vähendamistega. Lisaks on PRIA osutanud

taotlejate teavitamisele andmete lahknevusest taotleja 2013. aasta taotlusel esitatud andmetest

põllumajandusmaa pindala ja piiride kohta.

1 Vt RKHK 10. aprilli 2014 otsus asjas nr 3-3-1-16-14 (p 18)

3. augusti 2015 vaideotsustes on PRIA detailselt selgitanud, milliste põllumassiivide piire ja pindala

ümber hinnati, milline oli muudatuste ulatus ja faktiline põhjus. Samuti on vaideotsuste esitatud

täpsem selgitus toetustaotluse (osalise) rahuldamata jätmise tinginud õigusliku regulatsiooni kohta.

Kohus leiab, et sellega on vastustaja täitnud kohustuse kaevatavaid otsuseid põhjendada olukorras,

kus otsuse tegemise aluseks olnud ortofotod ja põllumassiivide uuendatud kaardid on PRIA

võrguaadressil kaebajale kättesaadavaks tehtud. Kaebajal on olnud võimalus tutvuda otsuste

tegemiseni viinud faktiliste asjaoludega, neid kinnitavate tõenditega, kui kohaldatud

õigusnormidega. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja etteheide otsuste põhjendamiskohustuse

rikkumise kohta.

25. Otsuste tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide tema ärakuulamata jätmise kohta. 15. mai

2013 otsuses asjas nr 3-3-1-26-12 (p 14) on Riigikohus sedastanud, et kuna ärakuulamisõigus

haldusmenetluses on isiku menetluslik õigus, võimaldab HMS § 58 jätta haldusakti kehtetuks

tunnistamata, kui haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kuid need rikkumised ei võinud

mõjutada asja otsustamist. HMS §-st 58 tuleneb, et ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta

haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine

ei oleks toonud kaasa kaebaja jaoks soodsama haldusakti andmist.

Käesolevas asjas ei ole kaebaja vaidemenetlustes ega kohtumenetluses esile toonud selliseid

asjaolusid, mis lükkaksid ümber PRIA tuvastatud, põllumassiivide piiride ja pindala muutmise

aluseks olnud, faktilised asjaolud või osutaksid õigusnormide ebaõigele rakendamisele. Ka kohtule

ei ole selliste asjaolude esinemine äratuntav. Seetõttu on kohus seisukohal, et sõltumata hinnangust

sellele, kas kaebaja teavitamine pindalaerinevusest 13. augustil 2014 saadetud lihtkirjaga, 19.

septembril 2014 saadetud e-kirjaga või 7. oktoobri 2014 katse telefoni teel kaebajaga ühendust

saada, ühes PRIA 11. novembri 2014 otsuse nr 12-6/676 ja 18. novembri 2014 otsusega nr 12-6/841,

on olnud piisavad, et tagada kaebajale tegelik võimalus oma seisukoha esitamiseks, ei ole kaebaja

teavitamata jätmine kavatsusest anda kaevatavad otsused, saanud mõjutada PRIA otsuste sisu ega

vastavalt kaasa tuua kaebaja jaoks soodsamate haldusaktide andmist.

26. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudub alus PRIA 22. mai 2015 otsuse nr 12-6/216 ja 19. mai

2015 otsuse nr 12-6/209 tühistamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

27. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik