2-14-59454/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2015, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-14-59454

Tsiviilasi

AS-i Espak Tartu hagi M&M Company Arendus OÜ ja

Margo Merilaineni vastu müügilepingust tuleneva võla ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 079,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Espak Tartu; registrikood 10134836; asukoht

Turu 24, 51013, Tartu linn, Tartumaa.

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige Ülle Juhkam

Kostja 1: M&M Company Arendus OÜ; registrikood

12395268.

Kostja 2: Margo Merilainen; isikukood XXXX; elukoht

XXXX. Kohtiistungi toimumise aeg

12. november 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt AS-i Espak Tartu hagi M&M Company Arendus OÜ ja

Margo Merilaineni vastu ajavahemikul 22. november 2013 kuni 27. veebruar 2014 sõlmitud

müügilepingute ja 12. novembril 2013. a sõlmitud käenduslepingu alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista M&M Company Arendus OÜ-lt (registrikood 12395268) ja Margo Merilainenilt

(Merilainen) (ik XXXX) solidaarselt AS-i Espak Tartu (registrikood 10134836) kasuks välja

põhivõlg 10 000 eurot.

3. Mõista M&M Company Arendus OÜ-lt (registrikood 12395268) AS-i Espak Tartu (registrikood

10134836) kasuks lisaks eelmises punktis toodule välja 11 079 eurot ja 86 senti, sealhulgas

põhivõlg 4075 eurot ja 73 senti ning viivised kuni 21. oktoobrini 2014 summas 7004 eurot ja 13

senti.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib Margo Merilainenilt viivise väljamõistmist.

5. Jätta Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2014. a määrusega tsiviilasjas 2-14-59454 seatud hagi

tagamine jõusse.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta hageja menetluskuludest 59% solidaarselt kostjate kanda. Ülejäänud 41% hageja

menetluskuludest jätta M&M Company Arendus OÜ kanda. Kostjate menetluskulud jäävad

kostjate endi kanda.

9. Mõista M&M Company Arendus OÜ-lt ja Margo Merilainenilt (Merilainen) AS-i Espak Tartu

kasuks solidaarselt välja menetluskulu 560 eurot 50 senti. Mõista M&M Company Arendus OÜ-

lt AS-i Espak Tartu kasuks välja täiendavalt eelmises lauses toodule menetluskulu 389 eurot 50

senti.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

1. AS Espak Tartu (hageja) esitas 21. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi M&M Company

Arendus OÜ (kostja I) ja Margo Merilaineni (kostja II) vastu müügilepingu ja käenduslepingu

alusel kostjatelt solidaarselt põhivõla 10 000 euro ning lisaks kostjalt I põhivõla 4075 euro 73

sendi ning kostjatelt solidaarselt viivise 7004 euro 13 sendi väljamõistmiseks.

2. Hagi kohaselt ostis kostja I hagejalt ajavahemikul 22. november 2013 kuni 27. veebruar 2014

erinevaid ehitus-, viimistlus- ja sisustusmaterjale. Kostja I on kaubad kätte saanud. Kostja I on

jätnud kaupade eest tasumata. Kostja I võlgneb tasumata kaupade eest kokku 14 075,73 eurot.

Kostja I kohustus hagejale kaupade eest tasumisega viivitamisel maksma viivist 0,2% päevas.

Viivisemäär tuleneb hageja ja kostja I vahel sõlmitud kliendilepingust. Hageja ja kostja II on

sõlminud käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt käendas kostja II kostja I kohustusi põhivõla

osas 10 000 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja muud võla sissenõudmisel tekkivad kulud.

3. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad esitasid vastuväite, et

hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole muuhulgas

tõendanud, kes ja millistel tingimustel on kauba tellinud, kes on kauba vastu võtnud ning kas ja

millal on arved esitatud. Kostjaga II sõlmitud käendusleping on tühine, kuna tegemist on

tarbijakäenduslepinguga, milles pole märgitud käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat.

Hageja viivisenõue on alusetu, kuna hagist ei nähtu millisel alusel on hageja viivisenõude

esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 näeb ette, et kui hageja taotleb kohtuistungile

ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse

tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuistung

toimus 12. novembril 2015. a. Kostjad istungile ei ilmunud. Hageja esitas istungil taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtukutse toimetati kostjatele kätte TsMS § 326 järgi postkasti

panekuga aadressil XXXX 30. oktoobril 2015. a ja TsMS § 3141 lg 1 järgi e-posti teel saatmisega

aadressile XXXX 26. oktoobril 2015. a. Kostjatele selgitati istungilt puudumise tagajärgi, sh

hoiatati kostjat, et istungile ilmumata jätmise korral, võib kohus hageja taotlusel lahendada asja

tagaseljaotsusega. Kostjad ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata

jätmiseks. Kostjad on soovinud asja läbivaatamist kohtuistungil (tl 67). Tagaseljaotsuse tegemine

ei ole seega TsMS § 413 lg 3 alusel välistatud.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

413 lg 1 alusel rahuldamata.

6. Kohus leiab, et hagi kostja I vastu on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kostja I ostis hagi

kohaselt hagejalt ajavahemikul 22. november 2013 kuni 27. veebruar 2014 erinevaid ehitus-,

viimistlus- ja sisustusmaterjale ning jättis kaupade eest tasumata. Hageja võib seega nõuda

kostjalt I võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel ostuhinna 14 075,73 eurot

tasumist. Hageja ja kostja I vahel 1. novembril 2013. a sõlmitud kliendilepingu p 8 järgi on kostja

I kohustatud tasuma hagejale maksetega hilinemisel viivist 0,2% päevas maksmata summalt.

Hageja võib seega nõuda kostjalt I VÕS § 113 lg 1 alusel viivist 7004,13 eurot.

7. Kohus leiab, et hagi kostja II vastu on õiguslikult põhjendatud ainult osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt.

8. Hagi kohaselt on hageja ja kostja II 12. novembril 2013. a sõlminud käenduslepingu.

Käenduslepingu kohaselt käendab kostja II kostja I kohustusi hageja ees. Kuivõrd käendaja on

füüsiline isik, on käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 lg 1 kohaselt tegemist

tarbijakäenduslepinguga. Tarbijakäenduslepingu kehtivuse eelduseks on VÕS § 143 lg 2 ja § 144

lg 2 järgi käenduskohustuse võtmine kirjalikus vormis tahteavaldusega ning kokkuleppe

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kusjuures kokkuleppe käendaja vastutuse

rahalises maksimumsummas tagab, et käendajal on juba käenduslepingu sõlmimise ajal selge

maksimaalne summa, mida võlausaldaja saab võlgniku kohustuste, sh põhivõla, intresside,

viiviste ja võla sissenõudmiskulude, katteks käendajalt nõuda. Kui käenduslepingus ei ole

käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku lepitud, on käendusleping VÕS § 143 lg

2 alusel tühine.

9. Kostja II on võtnud käenduskohustuse kirjalikus vormis tahteavaldusega. Käendusleping on

kostja II poolt omakäeliselt allkirjastatud. Käenduslepingus on kokku lepitud, et käendaja

vastutus põhivõla osas on 10 000 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja muud võla

sissenõudmisel tekkivad kulud. Lepingutingimuse tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 1 järgi

lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Hageja ega kostjad ei ole kohtu poolt antud

tähtajale vaatamata esitanud seisukohti käenduslepingu poolte ühise tegeliku tahte ega

käsitletava lepingutingimuse tõlgendamise kohta. Lepingupoolte ühist tegeliku tahet ei ole

seetõttu võimalik kindlaks teha. Lepingutingimust tuleb seega VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada

nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kusjuures

VÕS § 29 lõikest 8 tulenevalt tuleb eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on

seaduslik või kehtiv. Kohtu hinnangul pidi lepingupooltega sarnane mõistlik isik, arvestades

käenduslepingu olemust ja eesmärki, käenduslepingu punktist 3 aru saama selliselt, et käendaja

vastutab võlgniku põhivõla eest vähemalt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu p 3 tuleb seega

tõlgendada selliselt, et käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma põhivõla eest on 10 000

eurot. Kuivõrd käenduslepingus on käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas kokku

lepitud, ei ole käendusleping VÕS § 143 lg 2 alusel selles osas tühine. Käenduslepingus on lisaks

kokku lepitud, et käendaja vastutusele võivad lisanduda viivis ja muud võla sissenõudmisel

tekkivad kulud. Kõrvalnõuete osas käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat kokku ei ole

lepitud. Seega on käendusleping VÕS § 143 lg 2 kohaselt tühine osas, milles käendati

viivisenõuet ja muid kõrvalnõudeid.

10. Hageja võib seega nõuda kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu ja

käenduslepingu p 3 alusel ostuhinna tasumist 10 000 euro ulatuses. Kostja I ja kostja II

vastutavad VÕS § 145 lg 1 järgi ostuhinna tasumise eest 10 000 euro ulatuses solidaarselt. Hageja

viivise nõue kostja II vastu ei ole eeltoodust tulenevalt õiguslikult põhjendatud. Hageja viivise

nõue kostja II vastu tuleb jätta seega rahuldamata.

11. Kuna hagi kostja I vastu rahuldati, siis jätab kohus jõusse Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2014. a

määrusega tsiviilasjas 2-14-59454 seatud hagi tagamise, millega seati kostja I kinnistule,

registriosa nr XXXX, asukohaga XXXX esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek 20 000

eurot hageja kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna hagi rahuldati kostja I osas täielikult ja kostja II osas osaliselt ca 59% ulatuses, jätab kohus

TsMS § 165 lg 3 ning § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 59% solidaarselt kostjate kanda.

Ülejäänud 41% hageja menetluskuludest jääb hagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja I kanda. Kostjad ei ole menetluses lepingulist esindajat kasutanud. Asja materjalidest

nähtuvalt on kostjate menetluskuluks üksnes hagi tagamise määruse peale esitatud

määruskaebuselt tasutud riigilõiv. Kostjate menetluskulud jäävad seega TsMS § 171 lg 1 alusel

kostjate endi kanda.

13. Hageja menetluskulud on hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 950 eurot. Hagejal

ei ole muid menetluskulusid tekkinud. Kostjatelt tuleb hageja kasuks seega solidaarselt välja

mõista hageja menetluskulude katteks 560 eurot 50 senti. Kostjalt I tuleb hageja kasuks

täiendavalt välja mõista ülejäänud menetluskulu 389 eurot 50 senti.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik