1-15-9958/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generated1(3)
Legislator headnote
AI generated1-15-9958/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 1(3)
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1(3)
Kriminaalasi nr 1-15-9958
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2015. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-15-9958 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Kriminaala si
Kokkuleppemenetluses J.E krimina
alasi Kars § 263 lg 1 p 1
järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav J.E
elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, epostx isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik,
põhi eesti keel, töökoht: haridus, emakeel:
invaliidsuspensionär, puue 80 %, varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: 12.10.2012. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 3 ja § 424 järgi mõistetud
karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 4 kuud vangistust 18-
kuulise katseajaga; väärteokorras 1 kehtiv ja 6 arhiveeritud karistust; ole kohaldatud tõkendit
Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada J.E KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõista 7
(seitse) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui J.E 18
(kaheksateist) kuu jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:
1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2(3)
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti
territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t -
öö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks
ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.E
Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda J.E-lt menetluskuludena sisse 240 (kakssada
nelikümmend) eurot, mis määrata tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul kohustades teda tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks alates 2015.a detsembrist 20 eurot kuus. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja
Tolliameti a/a-le EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 (
SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700085405.
Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja
suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.
Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
J.E-le on esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema 22.06.2015.a
kella 18.54 paiku Jõgeva maakonnas Torma vallas Torma alevikus Kesk tn 6 Torma A&O kaupluse juures pani toime avalikus kohas kehtivate üldnõuete rikkumise (KorS § 55 lg 1 p
1- avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige
teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu
seades või käituda muul viisil vägivaldselt) vägivallaga, mis seisnes selles, et lõi
xxxxxxxxxxxxxxxxx rusikaga ühel korral pähe oimu piirkonda ja ühel korral jalaga kõhtu,
tekitades kannatanule füüsilist valu ning oma tegevusega häiris asjasse mitte puutuvat kolmandat isikut, kes helistas seetõttu politseisse ja kutsus abi.
KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus
karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.E 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu
ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas
-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; ilmuda kriminaalhooldaja määratud
ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja
kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult
3(3)
eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saada kriminaalhooldusametnikult
eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Käitumiskontrolli teostamiseks
määrata J.E
Tartu Vangla
kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi
kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid menetluskulude vähendamist ja osade kaupa tasumisele määramist. Prokurör toetas esitatud taotlusi.
Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et
menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja
resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi. Arvestades, et J.E on 80 % töövõimetu, sissetulekuks on vaid riiklik pension ca 260 eurot kuus, ei oleks kogu menetluskulu tasumine süüdimõistetule ilmselt jõukohane ja
võiks seada ta põhjendamatult raskesse olukorda. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks J.E-le jõukohane tema võimalikku sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete
kohaldamine – süüdimõistetult sisse nõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada olulisel määral ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik