4-15-7087/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-7087

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26. novembril 2015.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu ja menetlusaluse isiku Mark Šlepkini osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

Mark Šlepkin, ik 39203092785, elukoht: XXX, töökoht: XXX OY Soomes, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 9 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 07.08.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1456175 (2303,15,000851) 07.08.2015 kell 01:09 Narva mnt ja Pirita tee ristil Tallinnas suunaga Pirita tee 12 juhtis Mark Šlepkin mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtis mootorsõidukit omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud alates 02.08.2012. Sellega rikkus Mark Šlepkin LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles Mark Šlepkinile karistuseks LS § 201 lg 2 järgi

10 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus asendada arest üldkasuliku tööga või määrata karistuseks rahatrahv.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (07.08.2015) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati Mark Šlepkin isikusamasus. - Tunnistaja Urmas Viigisalu ütluste kohaselt täites tööülesandeid 07.08.2015 kell 01:09 Tallinnas, peatas ta mootorsõiduki BMW 535D reg.nr XXX, mis liikus Narva mnt ja Pirita tee ristmikult suunaga Pirita tee 12 poole, kus ta sõiduki peatas. Juhil ei olnud esitada ühtegi dokumenti. Politsei andmebaasi järgi isik tuvastatud. Selgus, et isik juhtis mootorsõidukit kui juhtimisõigus (juhiload) on kehtetuks tunnistatud 02.08.2015 ja lisaks on isikut ka eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati Mark Šlepkin sõiduki juhtimiselt 07.08.2015, sest ta juhtis sõidukit BMW 535D reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati Mark Šlepkin sõiduki juhtimiselt 11.06.2014, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et Mark Šlepkinil kehtivaid juhilube ei ole, juhiluba on kehtetuks tunnistatud (juhiluba oli välja antud 26.08.2010 ja juhiloa kehtivuse lõpp oli 25.08.2012; järgmises punktis väljatoodud otsusega võeti Mark Šlepkinilt karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks, s.t kuni 24.03.2013). - 02.07.2012 otsusest väärteoasjas nr 2302,12,008560 nähtub, et Mark Šlepkinile määrati LS § 227 lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 210 trahviühiku ulatuses, s.o 840 eurot. LS § 227 lg 5 p 3 järgi määrati Mark Šlepkinilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks. Otsuses on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 24.03.2013.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Mark Šlepkinil 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 9 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 11.06.2014 LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning Mark Šlepkini süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Mark Šlepkini käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Mark Šlepkini käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on Mark Šlepkinit varem 3 korral karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 1 ja 2010. aastal kehtinud LS § 741). Samuti on teda varem 2 korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg

4 ja 2010. aastal kehtinud LS § 7422 alusel) ja teda on karistatud teiste liiklusalaste süütegude eest (LS § 209, § 242 lg 1 ja 2010. aastal kehtinud LS § 7464). Sellise käitumisega on Mark Šlepkin näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on Mark Šlepkinit väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud. Rahatrahvid on tasumata. Kohus leiab, et arvestades Mark Šlepkini süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Mark Šlepkini puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et Mark Šlepkinit tuleb LS § 201 lg 2 rikkumise eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest 10 päeva, mille kohus peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest varem ei ole Šlepkinit arestiga karistatud. Kohus leiab, et üldkasuliku töö täimine mõjutab Šlepkinit käituma seaduskuulekalt.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VTMS §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Mark Šlepkin LS § 201 lg 2 järgi ning karistuseks mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Mark Šlepkiniile käesoleva otsusega mõistetud arest 10 päeva üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata Mark Šlepkin üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/