1-14-3190/24 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3190

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-3190

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid G. tingimisi enne Z tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu . G Z (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 18.11.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada . karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni G Z

23.08.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada . katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud G Z

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada . suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised G Z

kohustused:

2

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

5) taastada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

4. . -ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates G Z kohtumääruse jõustumisest.

5. . vabastada määruse jõustumisel. G Z

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu

esindusele ja G. -ile. Z

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 07.10.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava G. -iga kohta koostatud Z

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 29.04.2014.a kohtuotsusega tunnistati G. süüdi KarS § 25 lg 2 ja § 199 Z lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 karistuseks 2 aastat 2 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse algus oli 26.05.2014 ja karistuse lõpp on 23.08.2016.

G Z . kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat

on kriminaalkorras karistatud 14-l korral. Vangistuse ajal läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“, 2 distsiplinaarkaristust. Vabaduses on

isikule määratud töövõimetus 40 %. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

G Z . kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et ennetähtaegsel

vabanemisel asuks kinnipeetav elama aadressile XXX. Antud elamispind kuulub kinnipeetava isale, kes on nõus asjaoluga, et kinnipeetav asub peale ennetähtaegset vanglast vabanemist elama talle kuuluvale elamispinnale. Vabanemisjärgne töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava ema sõnul on temal ja kinnipeetava isal võimalik kinnipeetavat minimaalselt materiaalselt aidata (elamine, söök), samuti saavat kinnipeetav vabaduses olles invaliidsuspensioni.

G Z . taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör, tutvunud ennetähtaegse vabanemise materjalidega nõustub vangla seisukohaga, milles vangla ei toeta

G. -i ennetähtaegset vabanemist. Abiprokuröril ei ole lisada olemasolevale teabele midagi Z uut ning samuti ei toeta G. -i ennetähtaegset vabanemist. Z

3

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud G. -iga Z

arvamuse, leiab, et G. -iga võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Z

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. -iga Z isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, on kinnipeetav

osalenud vangistuse ajal resotsialiseerivas tegevuses, mis näitab kinnipeetava püüdlusi jätkata oma edasist elu õiguskuulekalt. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud

kahetsusega toimepandud kuritegude üle, tahtega alkoholi enam mitte tarvitada ning pöörduda vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele avaldub uue kuriteo

toimepanemise oht kõige tõenäolisemalt juhul, kui isik ei suuda loobuda alkoholi kuritarvitamisest ning sellega kaasnevast elustiilist. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam

alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohtu

hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine

kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima

seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid

kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on G. olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning Z kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/