Legislator Case Law & Legislation
1-15-8647/6 AI generated

1-15-8647/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 1-15-8647/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

T A R T U M A A K O H U S

Legislator headnote

AI generated

1-15-8647/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S

Keywords

AI generated
conviction of employee time limit in hours substantiation of statutory violation calculation of waiting period employee salary claim delayed notice of claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25. november 2015 Kriminaalasi

(number menetlus) ja nr 1-15-8647 (kohtueelses menetluses nr 15284000420) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

M

.H (isikukood XXX; elukoht - xxxxxxxx x xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §

Otsustuse

d süüs ja karistamises

1. Tunnistada M.H (KarS)

süüdi § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 4 (neli) 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 01.- kuud; KarS §

02.10.2015, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka lugeda kandmata karistuseks ja

vangistus 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 69 lg 1, 3 ja 4 alusel

asendada M.H-le

mõistetud vangistus 3 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 118 (ükssada

kaheksateist) kasuli 10. juuni 2016 kasuliku tundi ja määrata üld ku töö tegemise tähtajaks ; üld

töö tegemisel allutada KarS § 1 sätestatud käitumis M.H 75 lg-s kontrollile alalise elukohaga x x-xx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx ; tühistada

M.H-le datud elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohal Muud otsustused

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus :

VÕS § 1043 alusel

2.1.1 X.X sta M.H-lt 2 (kaks) eurot 50 senti rahuldada täielikult tsiviilhagi ning välja mõi X.X kasuks;

2.2 välja mõista 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi M.H-lt sundraha

tasu eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti 48 (nelikümmend kaheksa)

riigi kasuks; 635 ( eurot 70 määrata kriminaalmenetluse kulud kuussada kolmkümmend viis)

senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015. detsembrikuust igakuise a menetluskulu osa 52 ( ) eurot 98 senti tasumine, kuni menetluskulude viiskümmend kaks

täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; - 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise

graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2

2.3 M.H-le 18 eurot (s.h

õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsu - Tartu Ringkonnase peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetlus

e kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 naalhooldaja kriminaalhoolduskäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi - vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus

§ 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on M.H toime pannud kuriteona teise inimese tervise

kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise KarS § järgi, mis seisnes 121 lg 2 p 3

selles, et tema, olles karistatud KarS § 121 järgi, 12.09.2015.a kella 12.00 paiku Viljandimaal

Viljandi vallas Viiratsi xxxxx xx x maja hoovis ühise alkoholi tarbimise käigus tungis kallale

X.X.le - vasaku , kägistas teda tugevasti kaelast ja põhjustas talle valu ning tervisekahjustuse silma ning kulmu piirkonna turse ning hematoomi.

2.

kkulepe Kriminaalasjas sõlmitud ko

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe

süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi 121 lg 2 p 3 ja karistamiseks vangistusega 4 kuud. KarS § 68 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.10.2015.a kuni 02.10.2015.a , so 2 päeva

karistuse hulka ja

kandmata karistuseks lugeda kolm kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3 ja 4 alusel asendada vangistus 118 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemisel peab M. järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § H -s 75 sätestatule järgnevalt: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks.

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus kuud.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses

3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise et põhjal tegi kohus järeldused,

kokkulepp se tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõeli on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

3.3.

Tsiviilhagi lahendamine

KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

duse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta agi mata kahjude hüvitamiseks tsiviilh

2,50 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada M.H-lt 2 (kaks) eurot 50 senti X.X ning välja mõista kasuks.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on uriteo puhul 1,5 palgamäära, s. teise astme k o 585

eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. määrusest nr 166 ( novembri 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.

4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riig

4

(edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava aitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud M.H k hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 66 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks

on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s M.H arvestuslikult menetluskuludeks kokku: üüdistatavale sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 66 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot. 4

.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal

otsus ohtumenetluses otsustatakse tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS

§ 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus väljamõistetavaks

M.H-lt

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h

kä õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu ibemaks). M.H-le 18 eurot (s.h

käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine

selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused õigusabi , millised lisanduvad sisulise le osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad

alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal o

menetluskulud kulude tasumi Arvestades ne ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb M.H-lt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 48 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel KrMS § 313 lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud

tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamin Süüdistatavale tõkendina e. kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

M.H on kahtlustatavana kinni peetud 01.-02.10.2015, seega on M.H viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel juures ühele vangistus karistusaja hulka, kus

eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui .

apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev

kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kr või iminaalasja apellatsioonikassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik