1-15-8276/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 25. november 2015 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-15-8276 (kohtueelses menetluses nr 15284000441) kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Prokurör Küllike Taits Süüdistatav

N.H (isikukood xxx; elukoht

xxxxx

xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 4231

järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada

(KarS)

N.H süüdi karistusseadustiku § 423 1

järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 2 (kaks)

kuud; KarS § 69 alusel asendada N.H-le mõistetud vangistus 2 (kaks) kuud

üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks ; üldkasuliku töö tegemisel allutada N.H 10. aprill 2016 KarS

§ 1 sätestatud käitumis 75 lg-s kontrollile alalise elukohaga xxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxx

datud elukohast ; tühistada N.H-le tõkendina kohal lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 välja mõista N.H-lt 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot sundraha , riigi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 (kaks) eurot 70 senti riigi kasuks;

määrata kriminaalmenetluse kulud 611 (kuussada üksteist) eurot 70 senti tasumisele ositi

aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2015. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 50 a

(viiskümmend) tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas eurot 98 senti

kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu -

määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2.2 N.H-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu

93,60 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Ringkonna-

2 kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – järgi -de 383 392 ; 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

3.6 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.7 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.8 KrMS lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus § 248 süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. S

üüdistus Süüdistusest nähtuvalt N.H ootorsõiduki juhtimise on toime pannud kuriteona m

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, mis on toime pandud

süstemaatilisel KarS § t 4231

, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt 23.07.2015 ja järgi

09.06.2015 toime pannud mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorisõiduki juhtimisõigust omamata, juhtis 20.09.2015 kella 15.15 paiku Viljandi maakonnas Kõpu alevikus Viljandi mnt 14 juures mootorsõidukit BMW 523i registreerimisnumbriga XXX XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 4231

karistamiseks järgi ja vangistusega 2 kuud. KarS § 69 lg 1,3 ja 4 alusel asendada vangistus 60 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemisel

peab N.H järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule järgnevalt: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks k

ui viieteistkümneks päevaks;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata viis kuud.

3.

enetluses Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppem

3 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k

süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastam -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja ise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on uriteo puhul 1,5 palgamäära, s. teise astme k o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri määrusest nr 166 ( 2013 ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vast (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud avalt

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

i osutamisega kaasnevate kulude (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2 urimisel .1. Riigi õigusabi kohtueelsel u

Süüdistatava N.H kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud

hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja õigusabi osutamisel kantud kulud

117,60 eurot. 4.1.3. Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 2,70 eurot. – 4.2. Menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s

arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale N.H kokku: sundraha 585 eurot, 117,60 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 riigi õigusabi tasu eurot. 4

.3. Menetluskulude hüvitamine

4 KrMS § 189 menetluse kulude hüvitamine lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal

otsus ohtumenetluses otsustatakse tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K kriminaa otsusega (KrMS

lmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2).

KrMS § 180 üüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud lg 1 kohaselt s

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ne) sätestatud erandeid.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus N.H-lt väljamõistetavaks

menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 24 eurot (s.h käibemaks). N.H-le õigusabi osutamisega seonduv adi sõidukulu

advoka 93,60 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine

selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemäärase kohatult koormav ning õigusabi saajale ei lt ja asja ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi

- mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku lukorda määrata tal menetluskulud kulude o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb

N.H-lt riigi kasuks välja mõista kriminaal

menetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 24 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot.

5.

Kohtu m

uud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik