3-14-52729/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52729 Haldusasi T.S.e kaebus Eesti Töötukassa 05.11.2014. a otsuse nr TA14- 0120792 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – T.S. Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T.S.e kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. detsembril 2015. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti Töötukassa keeldus 05.11.2014 otsusega nr TA14-0120792 T.S.t töötuna arvele võtmast, tuginedes tööturu ja -teenuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p-le 4, mis sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Töötukassa on äriregistri andmetele tuginedes tuvastanud, et kaebaja oli usaldusühingute Unbroken ja Wistare täisosanik (tl 68–69).

3-14-52729 2(6)

2. T.S. esitas 06.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt soovib ta Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsuse nr TA14-0120792 tühistamist ja õigusvastasuse tuvastamist (haldusasi nr 3-14-52729).

25.11.2014 avaldustes esitas kaebaja kaks täiendavat nõuet Eesti Töötukassa ja ühe Tallinna Halduskohtu vastu.

3. Kohus võttis 10.12.2014 määrusega kaebuse Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsuse nr TA14- 0120792 tühistamise nõude osas menetlusse.

Sama määrusega (resolutsiooni p 2) tagastas kohus kaebuse sama menetluse raames esitatud järgmiste nõuete osas: palganõue Eesti Töötukassa vastu; füüsilise puude korvamiseks esitatud hüvitamisnõue Eesti Töötukassa vastu; kahju hüvitamise nõue Tallinna Halduskohtu vastu. Kaebaja vaidlustas kohtumääruse nimetatud nõuete tagastamise osas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.10.2015 määrusega T. S.e määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 10.12.2014 määruse muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus 11.11.2015.

4. Eesti Töötukassa on esitanud kaebusele vastuse 09.01.2015 (tl 116–119) ja täiendavad seisukohad 27.10.2015 (tl 157), milles vaidleb kaebusele vastu.

5. Arvestades, et asjas on vaidluse all ainult õigusküsimused, määras kohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 131 lg 1 alusel 30.09.2015 asja arutamise kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja on seisukohal, et TTTS § 6 lg 5 p 4 alates 01.05.2014 kehtiv redaktsioon seab tema kui usaldusühingu täisosaniku töötuna arvele võtmisel põhjendamatult ebasoodsasse olukorda. Teised juriidilise isiku juhtumisja kontrollorgani liikmed vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9, keda ei ole TTTS § 6 lg 5 p-s 4 nimetatud (näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või –ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija jne) saavad alates 01.05.2014 töötuna registreerida, kui nad ei saa selle eest tasu. Töötuna arvele võtmiseks Töötukassa poole pöördudes tugines kaebaja Töötukassa veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis antud selgitustele.

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.

7.1. Kuna kaebaja oli usaldusühingute Unbroken ja Wistare täisosanik, puudus tal TTTS § 6 lg

5 p-st 4 tulenevalt õigus töötuna arvele võtmiseks. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 125 lg-st 1 ja §-st 126 oli kaebaja TTTS § 6 lg 5 p 4 mõistes usaldusühingut esindama volitatud osanik.

7.2. TTTS-s sätestatud töötuna arvele võtmisest keeldumise alused on imperatiivsed ega võimalda vastavate asjaolude ilmnemisel kaalumist.

7.3. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ebavõrdsest kohtlemisest. Usaldusühingut esindama volitatud osanikuks olemine ei ole samastatav näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu juhatuse liikmeks või äriühingu nõukogu liikmeks ja likvideerijaks olemisega. Usaldusühing on äriühing, mille eesmärgiks on tulu saamine. Seadusandja eeldab, et kui isik on äriühingu juhatuse liige/usaldusühingut esindama volitatud isik, siis on tal eesmärk teenida tulu ja maksta endale tasu. Isiku enda vaba valik on otsustada äriühingu juhi staatuse kasuks ja juhtida äriühingut tasuta ning loobuda riigi poolt pakutavatest sotsiaalsetest garantiidest.

3-14-52729 3(6)

7.4. Käesoleva vaidluse kontekstis ei oma tähendust asjaolu, miks võetakse töötuna arvele näiteks MTÜ ja SA juhte ning äriühingute teatud juhtimisja kontrollorganite liikmeid (nõukogu liige, asutaja, likvideerija jne), kuna kaebaja arvele võtmisest keelduti üksnes põhjendusel, et ta usaldusühingut esindama volitatud osanik.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus üksnes kaebaja nõude Eesti Töötukassa 05.11.2014. a otsuse nr TA14-0120792 (tl 68–69) tühistamiseks. Kohus on 10.12.2014 määruses kaebajale selgitanud, et tühistamisnõudega on juba hõlmatud ka õigusvastasuse tuvastamine ning seetõttu puudub tühistamiskaebuse esitamisel vajadus eraldi välja tuua õigusvastasuse tuvastamise nõue. Ülejäänud nõuete (vt käesoleva otsuse p 3) tagastamise osas on 11.11.2015 jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu määrus ning seega ei hõlma käesolev kohtuotsus neid nõudeid.

9. Asjas on vaidlus kaebaja töötuna arvele võtmisest keeldumise õiguspärasuse üle. Vaidlustatud otsus on antud TTTS § 6 lg 5 p 4 alusel.

TTTS § 6 lg 5 p 4 sätestas vaidlustatud otsuse andmise ajal, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täisvõi usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Säte kehtis alates 01.05.2014 ning kehtib samasuguses sõnastuses ka praegusel ajal.

Vahetult enne kehtis see säte sõnastuses “kui ta on juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu, välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimisvõi kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära“.

10. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kaebaja alates 18.02.2002 usaldusühingu Wistare täisosanik ja alates 29.11.2003 usaldusühingu Unbroken täisosanik (väljavõte tl 70).

Kohus nõustub vastustajaga, et tulenevalt ÄS § 125 lg-st 1 ja §-st 126 oli kaebaja TTTS § 6 lg

5 p 4 mõistes usaldusühingut esindama volitatud osanik. ÄS § 125 lg 1 kohaselt on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusühingu kohta käivad sätted ei reguleeri usaldusühingu täisosaniku esindusõigusega seonduvat, mistõttu tuleb kohaldada täisühingu täisosaniku esindusõiguse kohta käivaid sätteid (ÄS § 126). ÄS § 98 lg 1 kohaselt võib täisühingut kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmandate isikute (sh vastustaja) suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma. Praegusel juhul pole alust arvata, et vastustaja poleks äriregistri kannetele saanud tugineda.

11. Kohus nõustub vastustajaga, et TTTS § 6 lg 5 p-s 4 sätestatud alus on imperatiivne ning selle kohaldamise eelduseks olevate asjaolude ilmnemisel ei ole Töötukassal kaalumisruumi. Vastustaja seisukohta kinnitab ka juba väljakujunenud kohtupraktika.

TTTS § 7 lg 1 p 3 kohaselt teeb Töötukassa otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta § 6 lg 5 p-des 2–11 loetletud juhtudel. Riigikohtu praktika (27. mai 2013. a otsus haldusasjas

3-14-52729 4(6) nr 3-3-1-16-13 (p 24); 9. märtsi 2011. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-92-10 (p 17)) kohaselt on TTTS § 7 lg 1 p 3 selge ja üheselt mõistetav norm, mille keeleline tõlgendamine ei anna töötukassale kaalumisruumi (vt otsuse p 17). Seega on Töötukassa TTTS § 6 lg 5 p-des 2–11 nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud lõpetama isiku töötuna arveloleku. Järelikult puudub Töötukassal kaalumisruum, kui TTTS § 6 lg 5 p-des 2–11 sätestatud aluste kohaldamiseks vajalikud asjaolud on ilmnenud. Töötukassa oli kohustatud ka praegusel juhul kohaldama imperatiivset normi (TTTS § 6 lg 5 p 4), kuna oli selgunud selle kohaldamise eelduseks olev asjaolu – kaebaja tegevus usaldusühingute täisosanikuna.

Ka varasemas kohtupraktikas TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaldamisel on leitud, et sätestatud piirang ei anna seaduse rakendajale võimalust kohaldada kaalutlusõigust asjaolude hindamiseks (Tallinna Halduskohtu 08.04.2015 otsus asjas nr 3-15-29, p 10).

12. Kaebaja on seisukohal, et alates 01.05.2014 kehtiv TTTS § 6 lg 5 p 4 regulatsioon seab ta põhjendamatult ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste äritegevuses osalevate isikutega, keda kõnealuses sättes ei mainita. Kaebaja leiab, et tema suhtes ei saa TTTS § 6 lg 5 p 4 kohalduda, kuna ta ei saa usaldusühingu juhtimise eest tasu.

Kaebajal on õigus selles, et alates 01.05.2014 kehtivas redaktsioonis ei ole selle sätte kohaldamist sõnaselgelt seatud sõltuvusse tasu saamise kriteeriumist. Samas on uues redaktsioonis, mida kaebaja puhul kohaldati, märgitud üheselt arusaadavalt, et seda kohaldatakse usaldusühingut esindama volitatud osaniku suhtes. Vaidlust pole, et kaebaja on selliseks isikuks.

13. TTTS § 6 lg 5 p 4 muutmise sisu ja eesmärki on põhjendatud TTTS ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu nr 521 SE) seletuskirjas järgmiselt: „Esimese töötuna arvelevõtmise tingimuste muudatuse eesmärk on vältida nende isikute töötuna arveleolekut, kes tegelikult ei ole ilma tööta. Kehtiva regulatsiooni alusel võetakse töötuna arvele juriidilise isiku juhtimisja kontrollorgani liige, kes ei saa tasu. /…/ Kehtiva regulatsiooni puhul ei ole määrava tähtsusega, kas isik on ilma tööta, vaid asjaolu, kas ta saab selle eest tasu või mitte. /…/ Eelnõu järgi ei võeta enam töötuna arvele isikut, kes juhib äriühingut (juhatuse liige, täis-või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuht) ja prokuristi.

Tasu saamise või mittesaamise põhjal reaalselt äriühingut juhtiva inimese töötuna arvelevõtmine ei ole aga põhjendatud. Kehtiva TTTS-i regulatsiooni järgi on äriühingu juhatuse liikmed ning sihtasutuse ja mittetulundusühingu juhtimisja kontrollorgani liikmed töötuna arvelevõtmisel eelisseisus võrreldes teiste töötavate inimestega. Näiteks võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel teenust osutavat isikut ei võeta töötuna arvele ka siis, kui ta saab poole töötasu alammäärast väiksemat tasu. Analoogselt ei võeta töötuna arvele füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat isikut (FIE) lähtudes sellest, kas ta saab tasu või mitte. /…/ Äriühingu juhtimisega võib isik nõustuda ka siis, kui ta selle eest tasu ei saa. /…/ Seega ta ei ole ilma tööta ja tema töötuna arvelevõtmine ei ole põhjendatud.

Tasuta äriühingu juhtimine on isiku vaba tahe ja kui ta on nõustunud tegema tasuta tööd, ei tähenda see siiski seda, et ta on ilma tööta. Lisaks ei tähenda äriühingu juhtimine tasuta tingimata seda, et isik üldse tasu ei saa. Näiteks äriühingu juhatuse liige, kes on samas äriühingus ka osanik, võib tasu saada muul viisil (dividendidena, kuluhüvitisena jne).“ Seletuskirja lisas 2 on märgitud: „Kui inimene on ilma tööta ja samal ajal äriühingu, mis ei tegutse, juhtimisvõi kontrollorgani liige, saab ta otsustada, kas soovib leida tööd või tegeleda ettevõtlusega.

Kui ettevõttel tegelikult majandustegevus puudub, saab isik oma tegevuse juhtimisvõi kontrollorgani liikmena lõpetada ning tal on õigus võtta end töötuna arvele ja saada töötukassast abi töö leidmisel.“

3-14-52729 5(6)

14. Eelnevast nähtub selgelt, et isikul on esmalt valikuvabadus, kas saada oma äriühingu juhtimisest tasu või mitte. Teisalt on olukorras, kus äriühing reaalselt ei toimi ja osanikule sissetulekut ei taga, isikul võimalus lõpetad äriühingu juhtorganis olek ja kõrvaldada töötuna arvele võtmise formaalne takistus – äriregistri kanne. Seni, kuni kaebaja on äriregistri andmetel kõnealuste usaldusühingute täisosanik (ühingut esindama volitatud osanik), puudub Töötukassal võimalus TTTS § 6 lg 5 punkti 4 teisiti kohaldada.

15. Kaebaja toob põhjendamatult ebavõrdset kohtlemist väites võrdluseks teised juriidilise isiku juhtimisja kontrollorgani liikmed vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9, keda TTTS § 6 lg

5 p-s 4 ei nimetata – sihtasutuse, mittetulundusühinguja ühistu juhatuse liikmed, äriühingu nõukogu liikmed, likvideerijad, kes saavad end ka alates 01.05.2014 töötuna registreerida, kui nad ei saa selle eest tasu.

Kaebaja viitab ka Töötukassa veebilehel avaldatud vastavale selgitusele. Töötukassa on avaldanud järgmised selgitused: „Teised juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikmed vastavalt tulumaksuseaduse §-le 9, keda ei ole eespool nimetatud (näiteks sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija jne) saavad alates 01.05.2014 töötuna registreerida, kui nad ei saa selle eest tasu. Juhul, kui isik on enne seadusemuudatuse jõustumist töötuna registreeritud ja samal ajal on sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimisvõi kontrollorgani liige ja saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, siis ta saab töötuna arvel olla kuni 01.11.2014. Pärast nimetatud kuupäeva saab ta töötuna arvel olla juhul, kui ta ei saa juhtimisja kontrollorgani liikmena tasu.“1

16. Kohus leiab, et eelnevalt (otsuse p-s 14) tsiteeritud seletuskirja tekstist nähtub selgelt seadusandja tahe minna üle tulu saamisel põhinevalt süsteemilt ning edaspidi arvestada töötamist. Usaldusühingu täisosanik sarnaneb oma rollilt äriühingu juhatuse liikmega, kelle ülesandeks reeglina on toimiva äriühingu juhtimine ning äritegevuse üldise loogika järgi on äriühingu eesmärgiks tulu teenimine. ÄS § 2 lg-s 1 on usaldusühing nimetatud äriühinguna võrdväärselt muude äriühingu liikidega. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kohelda usaldusühingu täisosanikku samamoodi nagu teisi TTTS § 6 lg 5 p-s 4 nimetatud isikuid sõltumata sellest, millise ettevõtluse vormi nad on valinud. Asjaolu, kas nad tegelikkuses suudavad tulu teenida ja sh endale palka maksta või kas nad on otsustanud tasuta juhtimise kasuks, ei saa tingida erinevat kohtlemist töötuna arvele võtmise või sellest keeldumise seisukohast. Erinevalt äriühingutest ei ole kaebaja poolt viidatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevus kasumi teenimisele orienteeritud ning nende juhtimisloogika erineb äriühingu omast. Seega ei kohelda isikuid põhjendamatult erinevalt.

Seadusandja on teinud otsustuse, mille kohaselt usaldusühingu täisosanikud (sarnaselt äriühingu juhatuse liikmetega) ei saa olla töötuna arvel. Kohtulik kontroll nendes küsimustes, st sotsiaalpoliitiliste valikute tegemises, on väga piiratud. TTTS § 6 lg 5 p-s 4 nimetatud isikutel, sh usaldusühingu täisosanikul on valikuvabadus, kas saada oma töö eest äriühingu juhtimisel tasu või mitte ning samuti selles, kas jätkata tegevust äriühingu juhina või see staatus lõpetada. Seega ei ole tegemist ka ebaproportsionaalse piiranguga, mis seaks isiku põhiseadusvastaselt piiravasse olukorda, vaid tal on võimalus oma tegevust korraldada kas viisil, mis tagaks töötamise eest tasu või võimaldaks töötuna arvele võtmise.

1 https://www.tootukassa.ee/kkk/tootuna-arvele-votmine/kas-juhatuse-liige-saab-tootuna-arvel-olla (vaadatud 25.11.2015)

3-14-52729 6(6) Eelnevalt tulenevalt ei pea kohus TTTS § 6 lg 5 punkti 4 usaldusühingu täisomanikku puudutavas osas põhiseadusvastaseks ning vastustaja on õigustatult sellele normile tuginenud.

17. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja õigusi ning puuduvad selle õigusvastasuse alused. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ega esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe