2-15-5298/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-5298

Tsiviilasi

Uno Strandbergi avaldus täitemenetluse peatamiseks ja

täitmise ajatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. juuni 2015 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Uno Strandbergi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Uno

Strandberg

(isikukood: XXX); volitatud esindaja Monica Meristo-

Dmitrijev;

Puudutatud isik (täitemenetluses sissenõudja): AB Kreditex

AS (registrikood: 11626798); esindaja vandeadvokaat Oksana

Sobko;

Kohtutäitur Kersti Vilbo

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2015 määrus muutmata ja

Uno Strandbergi määruskaebus rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Uno

Strandbergi kanda

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Uno Strandberg (avaldaja) esitas 08. aprillil 2015 avalduse täitemenetluse peatamiseks ja täitmise

ajatamiseks täiteasjades nr 163/2013/1554 (hüpoteegiga tagatud nõue, lisanduva viivise nõue ning

kohtutäituri tasu nõue, täitemenetluse algatamise seisuga kokku 1 596,66 eurot) ja nr 163/2013/1555

(hüpoteegiga tagatud nõue, lisanduva viivise nõue ja kohtutäituri tasu nõue, täitemenetluse algatamise

seisuga kokku 13 064,56 eurot).

Avalduse kohaselt on kohtutäitur Kersti Vilbo juures täitmisel AS Kreditex AS nõuded avaldaja vastu

täiteasjades nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555. Avaldaja palub peatada täitemenetlused ning

ajatada võlgnevuse maksmine. Avaldaja sissetulekut arvestades (pension ca 440 eurot) on ta

võimeline tasuma igakuiselt 250 eurot. Võlgnetavat suurt summat lühikese aja jooksul ei ole võimalik

terviklikult tasuda, mistõttu palub avaldaja ajatamist selliselt, et avaldaja pangakonto jääks avatuks

ning oleks võimalik igakuiselt tasuda võlgnevust osade kaupa summas, mis ei muudaks veel

raskemaks avaldaja niigi rasket majanduslikku olukorda. Avaldaja teenib lisa juhutöödega, kuid see

on hooajaline.

Avaldaja on võtnud laenu ning laenu tagatiseks seati avaldaja ja avaldaja abikaasa ühisvaras olevale

kinnistule asukohaga xxx Rakvere, hüpoteek 10 000 eurot. Kohtutäitur on 13. oktoobril 2014

arestinud tagatiseks oleva korteriomandi. Korteri väärtust ei vasta hüpoteegisummale. Täitemenetluse

jätkamisel jäävad avaldaja ja avaldaja abikaasa ilma elamispinnast ning ei pruugi saada kaetud

võlgnevus AB Kreditex AS-i ees.

Asjaolud on võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-6678 esitatud asjaoludega avaldaja jaoks raskemad.

Praeguseks on arestitud abikaasade ühisvaraks olev korteriomand, millist eelmise menetluse ajal

toimunud polnud.

2. Sissenõudja AB Kreditex AS palus jätta avaldus läbivaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Avaldaja on 12. veebruaril 2014 juba esitanud Viru Maakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks

ja ajatamiseks täiteasjades nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 (tsiviilasi nr 2-14-6678). Nii Viru

Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohus jätsid avaldaja avalduse rahuldamata, kohtuotsus jõustus

25. juulil 2014 (tl 51–55). Maakohus on ekslikult võtnud avalduse menetlusse ja see tuleb TsMS

§ 423 lg 1 p 13 alusel jätta läbi vaatamata ja menetlus lõpetada.

Alternatiivselt tuleb avaldus jätta rahuldamata. Täitemenetluse alustamise seisuga oli võlgnevus

12 980,11 eurot, kuid kohtule vastuse esitamise seisuga on võlgnevus hüpoteekide suuruses, s.o

15 000 eurot. Sel juhul tuleks kuumakse 250 eurot korral võlgnevus ajatada viieks aastaks, mis ei ole

TMS § 45 sättes nimetatud lühiajalise ajatamise mõtteks. Avaldaja majanduslik seisund ei ole

erandlikuks asjaoluks, millest lähtuvalt oleks TMS § 45 kohaldamine tema suhtes põhjendatud ning

mis kaaluks üle sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, kuidas

arvestab võlgnevuse ajatamine mitmeks aastaks sissenõudja huvi nõude rahuldamiseks.

3. Kohtutäitur vaidles täitemenetluse peatamisele ning nõude ajatamisele vastu. Täiteasjade nr

163/2013/1554 ja 163/2013/1555 aluseks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine, mis tähendab, et

nõuet saab täita vaid hüpoteegiga tagatud vara müügi arvelt. Avaldus on esitatud eesmärgiga venitada

täitemenetlust.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 26. juuni 2015 määrusega U. Strandbergi avalduse täiteasjades

nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 täitemenetluse peatamiseks ja nõude ajatamiseks rahuldamata

ning kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja suhtes on alustatud täitemenetlusi nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 AB Kreditex AS

kasuks. Avaldaja ja tema abikaasa ühisvaras olevale korteriomandile, asukohaga XXX, Rakvere,

registriosa nr 1555731, on laenu tagatiseks seatud kaks hüpoteeki AB Kreditex AS kasuks, 21. juuni

2012 asjaõiguskokkuleppe alusel summas 10 000 eurot ja 20. märtsi 2013 kinnistamisavalduse alusel

summas 5 000 eurot. Kohtutäitur on 13. oktoobril 2014 täiteasjas 163/2013/1554 koostanud

kinnisasja arestimise akti (tl 9–13). 13. oktoobri 2014 kinnisvara arestimise akti kohaselt on

sissenõudja avalduse alusel avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus 20. märtsi 2013 notariaalselt

tõestatud kokkuleppe täitmiseks (täitedokument TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes) täiteasjas 163/2013/1554.

Kinnisvara arestimise akti kohaselt nõude suuruseks avaldaja vastu on 13 064,56 eurot, milles

sisalduvad täitekulud 1 354,15 eurot ning millele lisandub viivis alates 11. detsembrist 2013 32,16

eurot päevas (tl 9–13).

TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada

või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada

sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku

olukorda. Täitemenetluse seadustiku eesmärk on sissenõudjate nõuete võimalikult kiire rahuldamine.

Täitemenetluse ajatamise avalduse rahuldamiseks on oluline tuvastada, et täitemenetluse jätkamine

on võlgniku suhtes äärmiselt ebaõiglane, et see oluliselt rikub võlgniku või tema ülalpeetavate õigusi.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 leidnud, et TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja

erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine

oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna

üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja

müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud

asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise

täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse

täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses

või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa

täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga

pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks.

Sissenõudja ei ole nõus täitemenetluse ajatamisega. Avaldaja poolt nõutud viisil täitemenetluse

ajatamisel kuluks sissenõudja nõude rahuldamiseks vähemalt 60 kuud ehk 5 aastat (15 000 / 250).

TMS § 45 ja eelviidatud Riigikohtu lahendist lähtudes ei nõustunud maakohus avaldaja

täitemenetluse ajatamise põhjendustega ja jättis avalduse rahuldamata.

Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et võrreldes tsiviilasjaga nr 2-14-6678 on asjaolud muutunud

ning see annab õiguse esitada uus avaldus täitemenetluse peatamiseks ning nõude ajatamiseks. Laenu

tagatiseks oleva korteriomandi arestimine ei ole täitemenetluse ajatamise seisukohalt uueks asjaoluks

täitemenetluse uuesti ajatamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja U. Strandberg esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 26. juuni 2015 määrus ja rahuldada avaldus. Määruskaebuse kohaselt:

1) jäävad määruskaebuse esitaja ja tema abikaasa täitemenetluse jätkamisel ilma elamispinnast ning

müügist saadavast rahast ei pruugi võlgnevus AB Kreditex AS-i ees saada rahuldatud. Kui

korteriomandi müügi ning müügist saadud raha arvelt nõude rahuldamisel jääb raha järgi, siis selle

raha eest uut elamispinda soetada pole võimalik. Sellisel juhul jääks kannatajaks ilma põhjuseta

määruskaebuse esitaja abikaasa;

2) on asjaolud võrreldes tsiviilasjas 2-14-6678 olnud asjaoludega määruskaebuse esitaja jaoks

raskemad. Tänaseks on arestitud abikaasade ühisvaraks olev korteriomand, mida eelmise menetluse

ajal toimunud polnud. Sissenõudja soovib seda realiseerida. Arvestades korteriomandite turgu

Rakveres ja korteri seisukorda, on korteri hind ebasoodne. Tegemist on määruskaebuse esitaja pere

koduga, millise kaotamisel polekski kuskile elama asuda. See tähendaks üüripinna soetamist, mis

läheks väga kalliks. Seega on täitemenetluse jätkamine määruskaebuse esitaja suhtes ebaõiglane ja

seab ta raskesse olukorda;

3) ei saa antud asjas tugineda ainuüksi Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12.

Viis aastat laenu tagastamiseks ei ole pikk aeg, sest laene tagastatakse palju pikemate perioodide

jooksul. Antud juhul aga ei ole tegemist üldjuhtumiga. Täitemenetluse ajatamine võimaldab

määruskaebuse esitajal elamisväärset elu jätkata omades samal ajal ka elamispinda. Ajatamise mõte

peaks olema selles, et võlausaldaja saab kasvõi vähehaaval raha ja võlgnik saab jätkata oma elu;

4) leidis maakohus, et täitemenetluse peatamise nõue ei ole põhjendatud, kuid ei ole põhjendanud,

miks ajatamine pole võimalik. Täitemenetluse jätkamise korral ja ajatamise mittevõimaldamisega

saabubki olukord, kus hakatakse kinnipidamisi teostama pensionist ja samal ajal võidakse müüa ka

korteriomand, mis on aga ühisvara ja selle müügi korral kaotaks elamispinna nii määruskaebuse

esitaja ise kui tema perekond;

5) ei ole maakohus arvestanud, et määruskaebuse esitaja näitaks üles head tahet tasudes 250 eurot

kuus. Määruskaebuse esitaja saab politseiniku pensioni, milline ei kao kuskile. Seega tal on olemas

sissetulek, mis annab kindlustunde, et ta on võimeline võlga igakuuliselt kustutama. Peale selle teeb

määruskaebuse esitaja ka juhutöid, et tagada vähemalt 250 euro suurune igakuine laenutagastus.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. Sissenõudja AB Kreditex AS vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning

maakohtu määrus muutmata.

Vastuväite kohaselt:

1) viib määruskaebuse esitaja tahtlikult kohut eksitusse, väites, et täitemenetluse jätkamise korral

hakatakse kinnipidamisi teostama pensionist ja samal ajal võidakse müüa korteriomand. Täiteasjade

nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 aluseks on hüpoteegiga tagatud nõude täitmine, millest tulenevalt

saab nõuet täita vaid hüpoteegiga tagatud vara müügi arvelt;

2) on asjakohatu määruskaebuse esitaja poolt toodu, et täitemenetluse jätkamise korral kaotab nii

tema kui ka tema perekond elamispinna. Hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel selgitas notar

määruskaebuse esitajale täiendavalt kõikidest võimalikest tagajärgedest laenulepingu rikkumise

korral. Ilma notari poolt tehtud selgituseta ja poolte vastava nõusolekuta ei tõesta notar tehingut;

3) ei jää määruskaebuse esitaja perekond tagatisvaraks oleva korteriomandi sundmüügi tõttu ilma

elamispinnata. Määruskaebuse esitajal on teine kinnistu Lääne-Virumaal, Vihula vallas, XXX külas,

Rannamäe, registriosa nr XXX, mille ta laenulepingu kehtivuse ajal (kui oli juba viivituses) vormistas

ümber oma poja nimele. See oli tehtud tahtlikult eesmärgiga varjata oma tegelikku varandusliku

seisundit;

4) ei ole määruskaebuse esitaja toonud mitte ühtegi erandliku asjaolu, mis õigustaks täitemenetluse

ajatamise.

7. Kohtutäitur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 26. juuni

2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS

§ 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Täiteasjad nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555 on algatatud sissenõudja Kreditex AS avalduse ja

täitedokumentide, s.o Tallinna notar Lee Mõttuse 20. märtsi 2013 hüpoteegi seadmise lepingu,

asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr 939 ning Jõhvi notar Andrei Lõssenko 21. juuni 2012

hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse nr 950 alusel. 13. oktoobri 2014

kinnisasja arestimise akti täiteasjas nr 163/2013/1554 kohaselt on nõude sisuks hüpoteegiga tagatud

nõue ja lisanduv viivis alates 11. detsembrist 2013. a 32,16 eurot päevas, nõude suurus on 13 064,56

eurot, s.h täitekulud, mis koosnevad kohtutäituri tasust 1 334,99 eurot ja täitemenetluse läbiviimise

kuludest 19,16 eurot.

9. Ringkonnakohus ei pea kinnisasja arestimist selliseks asjaoluks, mille tõttu oleks kaebaja olukord

võrreldes tsiviilasjas nr 2-14-6678 tuvastatud asjaoludega muutunud ja mis annaks aluse

täitemenetluse peatamiseks või nõude ajatamiseks. Täiteasjades nr 163/2013/1554 ja 163/2013/1555

on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse

alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19). AÕS

§ 325 lg 1 kohaselt on hüpoteek asjaõiguslik realiseerimisõigus, millest ei tulene isiklikku nõuet

kinnisasja omaniku vastu. Hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus ei ole suunatud mitte kinnisasja

omanikult kui isiklikult võlgnikult võla saamisele, vaid täitmine piirdub koormatud kinnisasjaga

(Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-60-11 p 16, 3-2-1-190-13 p 12). Seetõttu ei saa vastata

tegelikkusele ka määruskaebuse esitaja väide, et täitemenetluse jätkamisel tekib olukord, kus

samaaegselt arestitakse tema pension ning müüakse kinnisvara.

Asjakohatu on määruskaebuse esitaja väide, et täitemenetluse jätkamisel jääb ilma põhjuseta

kannatajaks kaebaja abikaasa. Ringkonnakohus nõustub sissenõudja seisukohaga, et hüpoteegi

seadmise lepingu sõlmimisel pidi määruskaebuse esitajale ning tema abikaasale kui kinnisasja

ühisomanikule, olema selged laenulepingu rikkumise tagajärjed ning võimalus, et kohustuse täitmine

hakkab toimuma hüpoteegi arvelt. Määruskaebuse esitaja abikaasa Maie Strandberg on 20. märtsi

2013 ja 21. juuni 2012 hüpoteegi seadmise lepingu pooleks ning andnud oma nõusoleku mõlema

lepingu sõlmimiseks. Notarid on lepingupooltele selgitanud, et tegemist on täitedokumendiga TMS

§ 2 lg 1 p 19 mõttes (vastavalt lepingute p-d 5.6. ja 7.17).

10. Maakohus on õigesti märkinud, et TMS § 45 kohaldamiseks annavad alust vaid erandlikud

asjaolud ning avaldaja ei ole oma avalduses selliseid erandlikke asjaolusid esile toonud.

Määruskaebuse esitaja viitab, et antud juhul ei ole tegemist üldjuhtumiga, kuid ei põhjenda, milles

seisneb käesoleval juhul tema suhtes algatatud täitemenetluse erandlikkus. Riigikohus on tsiviilasjas

nr 3-2-1-79-12 rõhutanud, et erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis

reeglina täitemenetlusega kaasneb. Kuivõrd nii määruskaebuse esitaja kui ka tema abikaasa olid

hüpoteekide seadmise lepingute poolteks, ning neile on selgitatud hüpoteekide seadmise õiguslikke

tagajärgi, ei ole põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et kinnisvara müügi korral jääb

määruskaebuse esitaja abikaasa ilma põhjuseta kannatajaks.

11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on jätnud täitemenetluse

peatamise taotluse rahuldamata, kuid ei ole sisuliselt analüüsinud täitemenetluse ajatamise võimalust.

Maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt on maakohus jätnud määruskaebuse esitaja taotluse nii

peatamise kui ka ajatamise osas rahuldamata.

Ringkonnakohus märgib, et TMS § 45 võimaldab täitemenetluse kas peatada või ajatada. Peatamise

ja ajatamise samaaegne kohaldamine ei ole võimalik, sest need on teineteist välistavad abinõud.

Täitemenetluse peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse (TMS § 47 lg 1), kuid edasist täitmist

ei toimu, st võlgnikul ei ole täitemenetluse peatamise perioodil ka kohustust võlgnevust tasuda.

Ringkonnakohus leiab, et täitmise ajatamise aluseks saaksid antud juhul olla samad erandlikud

asjaolud, mis annavad aluse täitemenetluse peatamiseks ning maakohus on põhjendanud oma

seisukohta, et käesolevas vaidluses selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Arvestada tuleb seejuures

asjaoluga, et kaebaja suhtes alustati täitemenetlust just kinnisasjale seatud hüpoteekide

realiseerimiseks. Kuivõrd täitemenetluse eesmärk on sissenõudja nõude võimalikult kiire ja täielik

rahuldamine, arvestas maakohus põhjendatult sissenõudja mittenõustumisega täitmise ajatamisega

niivõrd pika perioodi peale. Nimetatud seisukohta ei muuda ka asjaolu, et määruskaebuse esitaja on

võrreldes tsiviilasjaga nr 2-14-6678 igakuise makse suurust suurendanud 150 eurolt 250 eurole.

12. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks