1-14-6479/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-6479

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. oktoobri 2015

määrus süüdimõistetu Aleksei Filippovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Filippov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord:

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 12.08.2014 otsusega karistati Aleksei Filippovit KarS § 184 lg 1 järgi 2

aasta 3 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaeg algas 26.02.2014 ja lõppeb 26.05.2016.

2. Tartu Maakohus 30.10.2015 määrusega jättis A. Filippovi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata. Kohtumääruse kohaselt välistavad kinnipeetava vabastamise järgmised

asjaolud nende kogumis.

2.1

A. Filippov on õigusvastast käitumist jätkanud vaatamata varasematele eriliigilistele

karistustele ning ka kriminaalhooldusele allutamisele.

A. Filippovi kuriteo asjaolud on rasked. Ta on toime pannud ühiskonnaohtliku kuriteo (narkootiliste

ainete ebaseaduslik käitlemine), mille läbi on ohustatud rahva tervis. Süüdistuse kohaselt on ta

2014. aastal omandanud ning hoidnud suures koguses erinevaid narkootilisi aineid, sh 1,455 g

fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,1166 g), 95,022 g amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal

kujul (16,795 g) ning 0,24 g kolenasepaami sisaldavaid tablette (puhtal kujul 0,003 g), millised

kogused on kohtu hinnangul suured.

A. Filippovi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest

narkootilistest ainetest (amfetamiin), millist ohtu ei saa lugeda maandatuks. A. Filippov ise ei

mõista probleemi suurust ja tema motivatsioon sõltuvuskäitumisest ülesaamiseks on ebapiisav.

A. Filippovi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate

distsiplinaarkaristuste tõttu. A. Filippovil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav, kes

soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, peaks ennekõike karistuse

kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest

kinni pidama ning neid järgima.

Vabanemise korral puudub A. Filippovil kindel elukoht. Töökoht on olemas ja see on vaadeldav

positiivse asjaoluna.

2.2

Maakohus, eeltoodut arvesse võttes leidiski, et A. Filippovi tingimisi ennetähtaegne

vabastamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Tema vabastamist ei

võimalda kuriteo asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, osaliselt vabanemisjärgsed

elutingimused, aga ka see, et A. Filippovile mõistetud karistus ei ole saavutanud oma eesmärki.

3. Kohtumääruse peale esitas kaebuse A. Filippov, taotledes lahendi tühistamist ja enese

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

3.1

A. Filippov märgib, et maakohus motiveeris tema tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamata jätmist temal elukoha puudumisega. Kaebaja leiab, et kui kohus näeb tema

vabastamisel vaid seda takistust, siis võib ta kinnitada, et ta saab elada ka oma sugulase pool (A.

Filippov nimetab sugulase ka nimepidi ja toob ära tema aadressi), kes on alati valmis talle elukohta

pakkuma ja seda piiramata ajaks. Samuti, kui maakohus oleks pööranud tähelepanu sellele, et tal on

vabanemisfondis üle 800 euro (määruskaebusele on lisatud K-Raha väljavõte), siis oleks kohus

mõistnud, et elukoha saab ta ka üürida. Samuti peab A. Filippov oluliseks, et tema vabanemist

toetavad nii vangla kui prokurör

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalide, kohtumääruse ja määruskaebusega,

nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ning leiab samuti, et A. Filippovi tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Vaidlustatud kohtulahendis toodud seisukohti

kriminaalkolleegium üle kordama ei hakka ning tulenevalt edasikaebuse väidetest rõhutab

täiendavalt vaid järgmist.

5. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et A. Filippovil vabaduses elukoha puudumine on

esimese kohtuastme hinnangul vaid üheks tema vabastamise vastu rääkivaks asjaoluks. Lisaks

sellele on maakohus välistanud A. Filippovi vabanemise tema korduva kriminaalkorras karistatuse

(seitsmel korral), varasema kriminaalhoolduse luhtumise, kuriteo toimepanemise asjaolude ja

raskuse, sõltuvuskäitumisega seonduvate riskide ning tema vanglas toimepandud

distsipliinirikkumiste tõttu. Kriminaalkolleegium esimese kohtuastme sellise käsitlusega täielikult

ka nõustub, kuivõrd eelneva põhjal puudub igasugune alus arvata, et kantav karistus

(reaalsetest vanglakaristustest teine) oleks olnud varasematest edukam ja A. Filippov käituks

edasiselt vaid seaduskuulekalt. Seega ei muutuks kohtute lõppotsustuse seisukohalt miski ka siis,

kui leida, et elukoht on A. Filippovil vabanemisel olemas. Mis puutub aga määruskaebuse

viimasesse väitesse, siis märgib apellatsioonikohus, et kuigi Tartu Vangla ja prokurör kinnipeetava

vabastamist toetavad, ei ole need seisukohad kohtutele siduvad.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas