Legislator Case Law & Legislation
3-15-2730/9 AI generated

3-15-2730/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-15-2730/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-15-2730/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
suspension of visa refusal enforcement of visiting rights refusal under eea agreement visitation schedule modification refusal of medical examination urgent necessity
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2730 Määruse kuupäev 25. november 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi X kaebus Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punktide 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning tühistamiseks, Tartu Vangla kohustamiseks, Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6- 2/314 tühistamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla poolt oktoobris 2015 teostatud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Resolutsioon 1. Tagastada kaebus haldusasjas 3-15-2730. 2. Jätta läbi vaatamata taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. 3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Asjaolud 1. Tartu Halduskohtusse saabus 2. novembril 2015 Xu kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt taotleb X Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punktide 1.2, 2.2 ja 2.2.1 õigusvastasuse tuvastamist ning tühistamist, Tartu Vangla kohustamist sisustada ja piiritleda läbiotsimise juhendi punkte 1.2 ja 2.2 selliselt, et lahtiriietumisega läbiotsimise õigus ei laieneks igale vanglaametnikule ja kohustada Tartu Vanglat sisustama ja piiritlema läbiotsimise juhendi punkti 2.2.1 kuuendat lõiku selliselt, punktis kirjeldatud viisil läbiotsimise õigus on vaid meditsiiniosakonnal ning kindlatel ja kitsalt piiritletud alustel. Samuti taotleb X Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 õigusvastasuse tuvastamist, tühistamist ja ebaseadusliku karistamisega tekitatud kahju hüvitamist ning Tartu Vangla toimingute (läbiotsimised lahtiriietumisega kuuel korral oktoobris 2015) õigusvastasuse tuvastamist ja õigusvastaselt läbiviidud tubakatoodete leidmise eesmärgil teostatud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb hüvitist kokku summas 5000 eurot. Kaebaja palub riigilõivust vabastamist. 2. Ühes kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes esialgse õiguskaitse korras peatada ja keelata Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla

läbiotsimise juhend“ punkti 2.2.1 kuuenda lõigu täitmine tema suhtes. 3. Tartu Vangla 3. novembri 2015 vastusest halduskohtu 3. novembri 2015 päringule nähtub, et X esitas 14. oktoobril 2015 vanglale pöördumise, milles palus sisustada ning piiritleda Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud Tartu Vangla läbiotsimise juhendi punktid 1.2 ja 2.2, tühistada juhendi punkt 2.2.1 kuues lõik ning anda selle punkti täitmise õigus meditsiiniosakonnale, tühistada Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku 20. märtsi 2015 käskkiri nr 6- 2/314. Samas pöördumises palus X tunnistada õigusvastaseks 7. oktoobril 2015 vanglaametnik Toivo Kolbergi läbiviidud lahtiriietumisega läbiotsimine. Samuti taotles isik vastava vangla tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. X taotles ka esialgse õiguskaitse korras peatada läbiotsimise juhendi punkti 2.2.1 kuuenda lõigu täitmine. Xu vastav pöördumine registreeriti vaidena nr 1-11/748-1 ning kahju hüvitamise taotlusena nr 1-13/286-1. Tartu Vangla osutab, et vaidemenetlus lõppes vaide tagasivõtmisega 21. oktoobril 2015 ning kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/286-1 osas ei ole otsust tehtud. 11. novembril 2015 teatas Tartu Vangla täiendavale kohtunõudele, et X ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirjaga nr 6-2/314 määratud distsiplinaarkaristusega ega teisi kahju hüvitamise taotlusi seoses lahtiriietumistega (v.a taotlus nr 1- 13/286-1). Kohtu seisukoht 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 5. X on esitanud halduskohtule liitkaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ (läbiotsimise juhend) punkte 1.2, 2.2 ja 2.2.1, taotledes nimetatud punktide õigusvastasuse tuvastamist, tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist sisustada ja piiritleda läbiotsimise juhendi punkte 1.2 ja 2.2 ja 2.2.1 kuuendat lõiku. Halduskohtusse pöördumise korral on subjektiivse avaliku õiguse rikkumine kohustamiskaebuse esitamise eelduseks tulenevalt HKMS §-st 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtu hinnangul on vaidlusaluse dokumendi näol tegemist halduse siseaktiga, mis reguleerib Tartu Vangla töökorraldust ning sellel on defineeriv ja selgitav iseloom. Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhendil“ ja selle punktidel 1.2, 2.2 ja 2.2.1 ei ole vahetut mõju kinnipeetavate õigustele ja kohustustele, seega ei saa see rikkuda Xu õigusi. Vangla ametnike õigus teha vajadusel kinnipeetavatele läbiotsimine tuleneb mitte vaidlusalusest juhendist vaid vangistusseaduse § 68. 6. HKMS § 44 lg 2 kohaselt võib muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Käesoleval juhul ei esine eriseadust, mis annaks Xule kaebeõiguse kohtusse pöördumiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaebajal ilmselgelt puudub kaebeõigus seoses Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ esitatud tuvastamis-, tühistamisning kohustamisnõuete osas. Sellises olukorras on kaebeõiguse puudumine selge, mistõttu kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja andmine ei saa olla tulemuslik. Samuti ei ole vajalik kaebeõiguse täiendav selgitamine kaebuse sisulisel läbivaatamisel. Seetõttu peab kohus põhjendatuks tagastada Xu kaebus nimetatud osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse

puudumise tõttu. 7. Kaebaja taotleb Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 õigusvastasuse tuvastamist, selle õigusvastasuse tuvastamise korral käskkirja nr 6-2/314 tühistamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus märgib esmalt, et Xu esitatud tühistamisnõue Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6- 2/314 tühistamiseks on hõlmatud nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega, sest tühistamisnõude lahendamisel annab kohus hinnangu vaidlusaluse haldusakti õiguspärasusele, seega ei ole iseseisva tuvastamisnõude esitamine vajalik ja lubatud. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt lahendatud. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kohtule tühistamiskaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. VangS 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleb kahjunõude esitamiseks läbida esmalt VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. 8. Tartu Vangla 3. novembri 2015 ja 11. novembri 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud tühistamisning hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-s 5 ja 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla vastusest nähtub, et kaebaja on küll esitanud 14. oktoobril 2015 vaide Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirja nr 6-2/314 tühistamiseks, kuid on oma vaide 21. oktoobril 2015 tagasi võtnud. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Xul ei ole nimetatud tühistamisja hüvitamisnõuete osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, mistõttu ei ole tema kaebus selles osas käesoleval hetkel kohtus menetletav. 9. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4 tagastab kohus Xu tühistamisja hüvitamisnõuded, mis on esitatud seoses Tartu Vangla 20. märtsi 2015 käskkirjaga nr 6-2/314. 10. X taotleb ka Tartu Vangla toimingute, oktoobris kuuel korral toimunud läbiotsimised lahtiriietumisega, õigusvastasuse tuvastamist ning tekitatud kahju hüvitamist. Kohus märgib, et esitatud kahjunõue on hõlmatud tuvastamisnõuetega, sest kahjunõude lahendamisel antakse hinnang nõude aluseks olevate Tartu Vangla toimingute õiguspärasusele. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja taotleks tuvastamisnõuete iseseisvat läbivaatamist muul, kui hüvitise saamise eesmärgil. Tartu Vangla 3. novembri ja 11. novembri 2015 vastusest kohtu teabenõudele nähtuvalt ei ole kaebajal läbitud esitatud hüvitamisnõude osas VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtul ei ole alust Tartu Vangla vastuse tõele vastavuses kahelda.

Lähtudes ülaltoodust tagastab kohus Xu hüvitamisnõude seoses lahtiriietumistega oktoobris 2015 HKMS § 121 lg-st 1 p 4 alusel. 11. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. 12. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei võta kohus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas seisukohta. 13. Ühes kaebusega esitas X esialgse õiguskaitse taotluse, taotledes Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ punkti 2.2.1 kuuenda lõigu täitmise peatamist ja keelamist. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on esialgse õiguskaitse vajadus seotud võimalike raskustega asjas tehtava sisulise lahendi efektiivsuse tagamisel. Olukorras, kus kohus kaebuse tagastab, puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus ei saa ilma põhivaidluseta (kaebuseta) esialgse õiguskaitse korras kohaldada õiguskaitse vahendina toimingu tegemise keelamist (HKMS § 251 lg 1 p 2). 14. Esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib HKMS § 249 lg 5 järgi taotluse esitada ka pärast haldusorganile vaide esitamist. Kohus ei käsitle Xu esialgse õiguskaitse taotlust taotlusena, mis on esitatud esialgse õiguskaitse saamiseks vaidemenetlus, kuna isik on oma 14. oktoobril 2015 esitatud vaide tagasi võtnud. Seejuures peab kohus vajalikuks korrata oma varasemat seisukohta, et Tartu Vangla direktori 28. jaanuari 2014 käskkirjaga nr 1-1/15 kinnitatud „Tartu Vangla läbiotsimise juhend“ ei avalda isiku õigustele mõju, mistõttu puudub kaebajal kaebeõigus selle vaidlustamiseks. 15. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu ei ole kaebaja esialgne õiguskaitse taotlus lubatud ning kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel Xu vastava taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik