4-15-9175/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.november 2015.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9175

Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

Eesti Vabariigi (Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri kaudu) avaldus isikule asenduskaristuse kohaldamiseks Menetlusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Istungil ei osalenud :

Sissenõudja Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri kaudu

– Pikk 18 Pärnu) Süüdlane/võlgnik L.J (isikukood XXX, 24.november 2015.a.

RESOLUTSIOON

1. rahuldamata Eesti Vabariigi (Politseirefektuuri Jätta ja Piirivalveameti Lääne p

kaudu) avaldus L.J 16.01.2013 otsus suhtes väärteoasjas (sissenõudja väärteoasjas nr 2740 12 003166 asenduskaristuse kohaldamiseks. )

2. teadmiseks r Rocki Albertile. Saata määruse ärakiri sissenõudjale ja kohtutäitu

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Pärnu päeva jooksul alates Maakohtule 15 kohtumääruse tegemise päevast.

Asjaolud, s

issenõudja avaldus

1. Eesti Vabariik (Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri kaudu) esitas 29.10.2015 maakohtule avalduse isikule asenduskaristuse kohaldamiseks.

Avalduse kohaselt 16.01.2013.a määras Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond väärteoasjas nr 2740,12,003166 L.J-ile (L.J) isikukood XXX, rahatrahvi

2

150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Kohtuvälise menetleja lahend rahatrahvi määramise kohta jõustus 30.01.2013. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati tema suhtes

täitemenetlus 06.05.2013 02.10.2015.a teavitas kohtutäitur Rocki Albert kohtuvälist a.

menetlejat täiteasjas 176/2013/764 rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes KarS § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201, palutakse otsustada L.J

rahatrahvi asendamine arutada asenduskaristuse arestiga või üldkasuliku tööga ning kohaldamist sissenõudja osavõtuta.

2. Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et suhtes ei ole võlgniku rahatrahvi asendamine võimalik. Esitatud avalduses on sissenõudja märkinud süüdlase elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxx, mis on kohtu kontrollitud andmetel ka süüdlase elukohaks märgitud rahvastikuregistris.

Peale avalduse saamist määras kohus avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumisajaga 24.11.2015 tset ei ole kohus saanud temale korduvalt kuhu kutsus ka süüdlase, kuid kohtuku kätte toimetada ei registrijärgsel ega muudel võimalikel aadressidel.

Kohus on kohtukutse saatnud aadresside : süüdlasele järgmistele le

1) 09.11.2015 xxxxxx

registrijärgsele aadressile –– väljastusteade tagastati märkega ei ela/asu aadressil, aadressil elava L.J xxxxxxxxxx; ema sõnul elab poeg

2) 29.10.2015 ja 19.11.2015 e-posti aadressile xxxxxxxxxx

– puudub kutse kättesaamise kinnitus;

3) 02.11.2015 KIS-is olevale postiaadressile xxxxxxxxxx

– väljastusteade tagastati postiasutuse kaudu kohtule märkega „kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid“;

4) xxxxxxxxx ja kinnitas, et saab 12.11.2015 süüdlane vastas telefoninumbrile

kohtukutse kätte e-posti aadressilt ning teatas oma elukoha xxxxxxxxxxxxxxxx

aadressi xxxxxxxxxx -posti aadressil kinnitanud ei samas kohtukutse kättesaamist e ole;

5) 13.11.2015.a postiaadressile xxxxxxxxxx - teade postiasutuse kaudu kohtule

väljastus tagastamata, kuid postiasutuse registri väljatrüki kohaselt tagastatakse saadetis kohtule kuna saadetise väljastamine saajale ebaõnnestus;

6) 24.11.2015 helistas süüdlane kohtusse ja teatas, et ta ei saa pika vahemaa tõttu kohtuistungist osa võtta kuna elab xxxxxxxxxxs, kohtu poolt tagasi helistades telefon kutsub Muud andmed kohtu poolt kontrollitud registrites süüdlase kohta puuduvad, mistõttu puudub kohtul võimalus isiku kutsumiseks kohtusse kohtuistungile.

VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §- 72, kui le süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise ei ole tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel

vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 järgi rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või

süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb

maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata (VTMS § 211 lg 3).

3 Põhiseaduse § 24 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures,

sama paragrahvi lõike 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

Kuna kohtule ei ole süüdlase elukoht ja muud vajalikud andmed teada, siis ei ole olnud

võimalik teda kohtusse kutsuda ega ole võimalik rahat sissenõudja rahvi asendada ja vastav avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab siinkohal, et kui sissenõudjale saab teatavaks süüdlase võimalik elukoht (muuhulgas ka Soome Vabariigis või Rootsi Kuningriigis) on sissenõudjal õigus avaldusega

uuesti kohtusse pöörduda. Samuti VTMS § 2042

kohaselt võib Eesti Euroopa Liidu

liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või

kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele

kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik