1-15-9728/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 24. november 2015 Kriminaalasi (number ja menetlus) nr 1-15-9728 (kohtueelses menetluses nr 15284000181 käskmenetlus Menetlus kohtus kirjalik menetlus Kohtunik Aivar Hint Prokurör Külli Zimm Süüdistatav

F.U (isikukood XXX; elukoht

xxxx-xxxxx xx-xx xxxxxxxxxxx; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus

KarS 424

§ järgi Kaitsja advokaat Valli Murde (riigi õigusabi korras)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1, § - - -st 254, kohus otsustas:

S tunnistada

(KarS) 424 üüdi . § järgi ja mõista talle F U karistusseadustiku

rahaline karistus 56 (viiskümmend päevamäära, s.o

) kuus 1002 ( tuhat kaks eurot 40 ) üks senti.

KarS § 12.05.2015 s.o 2 päeva, 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.-

mis vastab 6- stus 50 le päevamäärale, lugedes . karistuseks rahaline kari F U

(viiskümmend) päevamäära, s.o 895 (kaheksasada üheksakümmend viis)

eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahali (kümnele) kuule se karistuse tasumine ositi 10

järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb . tasuda igakuiselt F U

v 89 50 ähemalt (kaheksakümmend üheksa) eurot senti kuni mõistetud rahalise karistuse täitmiseni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta . lt mootorsõiduki F U- lisakaristusena juhtimisõigus üheks kuuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista menetluskuludena riigi F.U-lt tuludesse

sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis riigi õigusabi tasu ) eurot ja 72 ( eurot. seitsekümmend kaks)

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et . on õigus F U

kriminaalmenetluse kulud

kokku 657 (kuussada viiskümmend seitse ühe aasta jooksul järgmiselt: ) eurot tasuda ositi

1) alates 2015. a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 54 ( ) eurot ja viiskümmend neli

2

75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava

menetluskulu os - a tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Kohtuotsuse koopia toimetada kolme p , kaitsjale ja prokuratuurile. äeva jooksul süüdistatavale

Lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile.

Selgitused kohtuotsuse ja edasikaebamise kord le Selgitada: kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks

tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates

loovutama oma juhiloa Maanteeametile vastavalt liiklusseaduse ( ) - 127; kui isik ei ole LS LS le §

§ 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule -s ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS §

128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha

asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

O rahaline karistus ja siti täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja

otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi - vahendusel.

K - riminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid

lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § – 392 järgi -de 383 .

KrMS

ja kaitsjal § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistuses nähtuvalt . mootorsõiduki juhtimise F U on toime pannud kuriteona

joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisneb selles, et tema 11.05.2015.a kella 08:27 ajal

Viljandi linnas Tartu tänaval Kösti silla juures juhtis sõiduautot Citroen Berlingo

registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga tuvastatuna oli 0,89 mg/l.

F U . rikkus 01.07.2011.a. kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt

mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis.

2.

Prokuratuuri taotlus

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses . süüdimõistmist F U ja

KarS 424 § järgi ja karistamist rahalise 56 päevamäära (üks päevamäär 17,90 eurot) ehk 1002,40 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.05 kuni 12.05.2015, s.o 2

päeva, mis vastab 6 le päevamäärale, lugedes . karistuseks rahaline karistus 50 F U -

päevamäära, s KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kan .o 895 eurot. da ositi 10 kuu jooksul, s.o 89,50 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta . lt sõiduki F U- juhtimisõigus üheks kuuks.

3. Kohtuliku uurimise tulemused 3.1. Põhjendused süüdimõistmises

3

Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud KrMS § 251 lg

-s 1, mille kohaselt teise astme

kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on

tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.

Kohus tuvas ratuuri tas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt proku taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. istatav on Süüd täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi või kompleksravi.

F U . ütlustest (tl 8 nähtu 12.05.2015. a kahtlustatavana antud -9) valt kinnitab

kuriteo toimepanemist. . ütlustest nähtub, et ta tarbis pühapäeval, s.o F U

10.05.2015. a kanget alkoholi viina. Tal oli kodus olemas 0,5- – liitrine viin, millest tarbis õhtu

jooksul ära pool pudelit. Esmaspäeva hommikul kella 07 paiku väljus kodust, et tööle sõita. ta

Viljandis, , Tartu tänaval Kösti silla juures oli politseioperatsioon „Kõik puhuvad“. Süüdistatav ei

arvanud, et tal eelmisest õhtust mingeid jääknähte võiks olla, siis ei peljanud ta alkomeetrisse

puhuda. Alkomeeter näitas kohapeal puhudes alkoholijoovet. Süüdistatav toimetati Viljandi

politseijaoskonda, kus teda pandi tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Kuna ta peab

töökohustuste täitmiseks palju autoga ringi sõitma, siis on temale eluliselt vajalik, et juhiload alles jääks. . F U kahetseb, et ta juhtis autot alkoholijoobes.

Süüdistatava ütlustega ütluse nähtu haakuvad tunnistaja Vaido Vaheri d (tl 4-4p), millest b, et tema 11.05.2015 kell 8.27 osaledes puhumisreidil peatas punast värvi sõiduauto Citroen Berlingo

reg. nr XXX XXX . Tunnistaja palus juhil puhuda lehtriga aparaati Mercury nr 10200340, mis

kuvas näiduks ALKOHOL. Lastes teist korda puhuda huulikuga, oli tulemuseks 1,039 mg/l

väljahingatavas õhus. Juhiks osutus . ). Juht väitis, et tarvitas F U (ik XXX

küll alkoholi, kuid magas vist vähe, nii 5 Tartu tänavalt -6 tundi. Juht toimetati Viljandi linnast, , Kösti sillalt Viljandi Politseijaoskonda.

Asja 05.2015 (tl 1- s on dokumentaalse tõendina tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 11. 2), millest nähtuvalt on . tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII F U EST nr: ARAF-0026 (taatlustunnistuse nr TTRC- 15/00046) mõõdetud alkoholijoove 0,98 mg/l

väljahingatavas õhus. Laiendmääramatust +/ se võttes on süüdistataval - 0,09 mg/l arves

tuvastatud alkoholijoobe uks eks 0,89 mg/l

lõplik mõõtetulemus väljahingatavas õhus.

Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse 11.05.2015 kohaselt (tl 3) süüdistatav .

F U

kõrvaldati 11.05.2015 alates kell 8.27 mootorsõiduki Citroen Berlingo reg. nr XXX XXX juhtimiselt kuni kaineks saamiseni.

Politseiinfosüsteemi kaudu üle X tee 12.05.2015 tehtud Maanteeameti päringu kohaselt (tl 12) - omab süüdistatav kehtivat juhiluba.

KarS § näeb ette kriminaalkorras vastutuse rsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 424 mooto .

Kohus leiab süüdistat ülalkirjeldatud tegevus täidab KarS § ava

424 objektiivse teokoosseisu. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:

1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;

2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas

õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

4

Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et süüdistatav . , juhtides F U 11.05.2015. a kella

08:27 ajal Viljandi linnas Tartu tänaval Kösti silla juures sõiduautot Citroen Berlingo

registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus

tõendusliku alkomeetriga tuvastatuna oli 0,89 mg/l rikkus 01.07.2011 kehtiva LS § 69 lg 1 , nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis, eelmärgituga süüdistatav realiseeris objektiivse süüteokoosseisu KarS § 424 järgi.

Süüdistatav . vähemalt kaudse F U pani temale inkrimineeritud kuriteo toime

tahtlusega , kuna ta pidas osseisule vastava asjaolu KarS § 16 lg 4 järgi võimalikuks süüteoko

saabumist ja

ta möönas seda.

Kohus leiab, et F U . tuleb käskmenetluses KarS § järgi süüdi tunnistada. 424

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja . süüd välistavaid asjaolusid. F U

3.2. P

õhjendused karistus mõistmisel te

KarS 424 kolmeaastase vangistusega; § näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus tuvastas tegevuses karistust kergendava asjaoluna

süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust

KarS § 57 lg 1 p järgi. Kohus ei tuvastanud 3 karistust skendavaid asjaolusid, samuti ei ra

tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses.

Karistusregistri väljavõtetest nähtub, et süüdistatav kriminaalkorras karistatust (tl 5) ei oma.

KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 44 lg te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse -

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või

kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kriminaaltoimiku m

aterjalidest nähtuvalt tõendist süüdistatava maksustatava tulu kohta (tl 10) nähtub, et 2014. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu

mahaarvamist oli 10554 eurot. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta (tl 11) nähtub, et süüdistatava keskmise päeva sissetuleku suuruseks on 17,90 eurot.

Arvestades

, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning toimikus F U . süü suurust

olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta süüdistatava , leiab kohus, et t on

võimalik mõjutada rahalise karistusega mis jääb karistusraami esimesse kolmandikku, , seega süüdistatavale on põhjendatud mõista rahaline karistus 56 päevamäära ehk 1002,40 eurot. KarS § 12.05.2015 s.o 2 päeva, 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.-

mis vastab 6-le päevamäärale, lugedes . karistuseks rahaline karistus 50 F U (viiskümmend) päevamäära, s.o 895 (kaheksasada üheksakümmend viis) eurot.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega

seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada juhtimise õiguse ära võtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. KarS § 67 lg 2 kohaselt on lisakaristuse alammääraks üks kuu. Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-2-05 p 50 asunud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel.

Lähtudes ülaltoodust ja . on toime pannud mootorsõiduki juhtimise F U asjaolust, et

joobeseisundis, mootor leiab kohus, et . lt tuleb sõiduki juhtimisõigus ära võtta. F U-

5

Kohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas erandlikke asjaolusid, mis oleksid võimaldanud süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmist. Võttes arvesse joobe määra ning asjaolu, et

süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega alammääras, seega KarS §

50 lg 1 p 1 alusel F.U-lt on põhjendatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta üheks kuuks.

4. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 -

mõistetu. on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg Menetluskulud - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu

de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha

määr tuleneb Vabarii määrusest nr 16 gi Valitsuse 28. novembri 2014 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg le 2 kaitsja määrab uurimis - -

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on

kohustuslik KrMS § 45 järgi. (RÕS) § 4 lg 3 p Vastavalt

-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise

eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti

Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud

(edaspidi ). Korras koos

hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks

summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 72 eurot. KrMS

§ 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdi väljamõi

statavalt stetavaks menetluskuluks

osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses seitsekümmend kaks) eurot. 72 (

Kriminaalmenetluse kulud kokku moodustavad 657 eurot (s.h sundraha 585 eurot ja riigi

õigusabi tasu 72 eurot) KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda süüdistat , mis tuleb avalt ning

määrata tasumisele ühe aasta jooksul. ositi maksetena

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates ja kaitsjal viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS §

164

lg-te 3 ja 5 , kaitsjale sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik