4-15-9893/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-15-9893

1 (5)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

koht

25. november 2015.a Pärnu, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-

-9893

Kohtunik

Igor Pütsep

Väärteoasi

U.H

(reg.kood: 1035896)

kaebus

Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Jaanus

Põldma

21.10.2015.a. üldmenetluse otsusele

`

väärteoasjas nr 9400,13,001883

Määruse sisu

Ennistamise taotluse lahendamine

Kaitsja

vandeadvokaat Ain Alvin

RESOLUTSIOON

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §§

2,

38 114

lg 1 p 2 ja lg 4, 117 lg 1 p 2, 118 lg 2 p 1,

KrMS § 172 kohus määras

Jätta rahuldamata U.H taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tagastada kaebus esitajale.

Edasikaebamise kord

M

äärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

18.11.2015.a. esitas U.H kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin Pärnu Maakohtule taotluse ennistada väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusele kaebetähtaeg. Taotluse kohaselt Keskkonnainspektsioon koostas väärteoasjas 21.09.2015.a. väärteoprotokolli nr. 940013001883 (lisa 1). Menetlusaluse isiku esindaja, Uve Seero (isikukood: 36210194212) sai protokolli kätte 21.10.2015.a. Sisulist selgitamist ei toimunud. Muuhulgas ei toimunud selgitamist ka edasikaebamise korra kohta. Protokollist nähtuvalt ei pakutud Menetlusalusele isikule ka kaitsja võimalust, kuna protokolli vastav lahter, kus obligatoorselt peaks olema täidetud Menetlusaluse isiku soov kaitsja võimaldamiseks on täitmata. Menetlusaluse isiku esindaja sai kohtuvälise menetleja otsusega (edaspidi Otsus – lisa 2) kätte 04.11.2015.a. Seega sai Menetlusalune isik enda suhtes tehtud otsusest teada 04.11.2015. ja sellega tutvuda ajal, millal tal oli võimalus esitada tähtaegselt kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale vastavalt VTMS § 114 lg 4. Tähtaeg üldmenetluses oleks lõppenud 5.11.2015. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses on selgitatud Menetlusalusele isikule expressis verbis, et: Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Täiendavalt on Menetlusalusele isikule Otsuses selgitatud, et Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui päevast, mil otsus kohtuvälise menetleja poolt kätte anti, on möödunud 15 päeva ja 4-15-9893

2 (5) menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Seega oli Menetlusalusele isikule teatatud, et tema õiguslik võimalus Otsuse peale kaebuse esitamiseks hakkab kulgema 5.11.2015 ja lõpeb 20.11.2015.

Juhindudes Otsuses näidatud kaebeõiguse kasutamise

selgitusest, pöördus Menetlusalune isik õigusnõustaja poole 16.11.2015 (lisa 3). Pärast seda sai Menetlusalusele isikule teatavaks, et ta oli selleks ajaks juba kaotanud õigusliku võimaluse Otsuse vaidlustamiseks üldmenetluses kehtestatud tähtaja möödalaskmise tõttu. Menetlusalusel isikul oli võimalus tähtaegseks kaebuse esitamiseks, kui ta ei oleks olnud eksitatud õigusvastase Otsuse vaidlustamise korrast menetlusvälise isiku poolt. VTMS § 19 lg1 p 7 annab Menetlusalusele isikule õiguse vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend käesolevas seadustikus sätestatud korras. PS § 15 sätestab igaühe õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, st muuhulgas õigust vaidlustada kohtuvälise menetleja otsust.

Selleks, et

kohtuvälise menetleja otsust saaks kohtus vaidlustada, peab otsuse sisu olema Menetlusalusele isikule teada. Samuti peab olema Menetlusalusele isikule teada, kas ja millistel tingimustel ta saab otsuse peale edasi kaevata kohtule

– eelkõige,

milline on edasikaebetähtaeg ja millisest ajahetkest alustatakse selle kulgemise arvutamist. Menetlusalune isik juhindus talle Otsusega teatavaks tehtud kaebeõiguse tähtajast, mis aga on kehtiva õiguse vastane ja mille tõttu kaotas Menetlusalune isik õiguse Otsuse peale kaebuse esitamiseks. Kui Menetlusalusele isikule selgitatakse tema kaebeõigust õigusvastaselt, siis on tema kaebeõigust oluliselt rikutud. Menetlusalune isik on õigustatud juhinduma tema suhtes tehtud Otsuses näidatud kaebeõigusest ja ei peaks kannatama kohtuvälise menetleja poolt Otsuses riukalikult märgitud õigusvastase selgituse tõttu VTMS § 74 . kehtestab kohtuvälise menetleja otsuse obligatoorse sisu. Paragrahvi lõige 1 punkt

16 kehtestab, et kohtuvälise menetleja otsus peab sisaldama otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega. Ilmselt ei saa olla seaduseandja tahe, et otsus võiks sisaldada edasikaebamise õigusvastast korda ja tähtaega. Kuna Otsus tehti üldmenetluses, siis oleks Otsus pidanud sisaldama edasikaebamise korda, mille kohaselt oleks Otsusele saanud esitada kaebuse VTMS § 114 lõike 1 punktis 2 sätestatud korras maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Sellist selgitust Otsus ei sisalda. Seega ei ole Otsus seadusega kooskõlas (VTMS § 74) ning rikub selle tõttu Menetlusaluse isiku kaebeõigust (VTMS § 16 ja PS § 15). Olgu öeldud, et sellist selgitust ei sisalda ka VTMS § 19 ja protokolliga Menetlusalusele teatavaks tehtud õiguste kataloog, kus viidatakse pelgalt kaebeõiguse teostamise osas kehtivale õigusele, mitte aga konkreetsele üldmenetluses kehtestatud vaidlustamise korrale ja tähtajale, et isikul oleks võimalik mõistlikult aru saada, et tema asjas on kehtestatud kaebamiseks teistsugune kord, kui see, mis tehti talle teatavaks Otsuses. Kohtuväline menetleja ei ole selgitanud Menetlusalusele isikule tema õigusi, rääkimata spetsiifiliselt edasikaebamise korrast üldmenetluses, mis võiks erineda kehtiva õigusega ettenähtust. Riigikohus on kohtuasjas nr. 3

07 märkinud, et kuna

-1-1-6-

menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega "lugege läbi ja kirjutage alla".

Käesoleval

juhul

on

selgitamiskohustus

täidetud

just

kirjeldatud

viisil. Vastupidiselt tavapärasele selgituskohustuse täitmatajätmisele, on käesoleval juhul eriti tähelepanuväärne, et menetleja koostas edasikaebamise korra osas vale Otsuse ja jättis selgitamiskohustuse täitmatajätmisega Menetlusalusele isikule selge arusaamise, et tema edasikaebamise põhiseadusega tagatud kaitseõigus on talle kättesaadav 15 päeva jooksul arvates Otsuse kättesaamisest. Oleks ta täitnud 4-15-9893

3 (5) selgitamiskohustust, ei oleks tekkinud olukorda, kus isiku kaitseõigus on rikutud. Kohtuväline menetleja ei ole Menetlusalusele selgitanud Menetlusalusele tema õigusi ja kohustusi seoses väärteomenetlusega sh. VTMS § 70 lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatud kättetoimetamise fiktsiooni. Samuti lõikes 6 sisalduvat kohustust selgitada väärteoprotokolli koopia kätteandmisel, et sellest kuupäevast, kui kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav, algab kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg. Karistusõiguses on oluliseks menetluslikuks põhimõtteks, mida menetleja on kohustatud järgima, menetlusosalistele nende õiguste tagamise printsiip. Selle tagamiskohustuse üheks konkreetseks ilminguks on kohustus selgitada menetlusosalisele tema õigusi. Õiguste selgitamine ei tohi olla formaalne ning peab tekitama olukorra, kus isik saab aru tema jaoks tähtsatest õigusrikkumise menetlusega seonduvatest asjaoludest Antud väärteoasjas ei . seisne kohtuvälise menetleja rikkumine esmajoones selles, et ta on jätnud Menetlusalusele tema õigused selgitamata, vaid menetleja on andnud expressis verbis valesid selgitusi väärteo otsuses, ennekõike, kuidas Menetlusalune isik saab teostada oma kaebeõigust.

usele isikul kujunes Otsusest nähtuvate

Menetlusal

selgituste baasil kindel veendumus, et tal on võimalik esitada otsuse peale kaebus

15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest 04.11.2015.a ja ta jättis selle tõttu kasutamata seadusega ettenähtud kaebuse esitamise võimaluse.

On arusaamatu

ja küsitav, mis põhjusel on kohtuväline menetleja andnud Menetlusalusele isikule valed ja ilmselgelt fataalselt eksitavaid selgitusi. Nimetatud selgituste otsusesse lisamine ei saa olla eksitus või vale näidisvormi valik, kuivõrd kiirmenetluse ja üldmenetluse näidisvormid on täielikult erinevad dokumendid. Otsus vastab täielikult üldmenetluse vormile, va. selgitused otsuse peale kaebuse esitamise korra ja tähtaja, trahvi tasumise ja otsuse täitmise kohta. Seega ei saanud kohtuväline menetleja eksida blanketi valikul juhuslikult vaid otsus peab olema tehtud teadlikult valesti Menetlusaluse isiku eksitamise eesmärgil.

Tähtaja

ennistamine

või

mitte

ennistamine

väärteomenetluses

on

kohtuniku

diskretsioonotsus ning seadus ei kehtesta, et ennistamise eelduseks oleks tähtaja möödalaskmise mõjuv põhjus erinevalt KrMS § st 172 lg 2 p 2, kuigi VTMS § 38 - kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. VTMS § 118 lg 2 p 1 maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse […], kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega lahendab tähtaja ennistamise küsimust maakohtunik ja tähtaja möödalaskmine ei ole VTMS kohaselt absoluutne takistus väärteoasja menetlemiseks. Menetlusalune isik leiab, et praegusel juhul on tegemist mõjuva põhjusega kaebetähtaja möödalaskmisel. On ilmne, et kui kohtuväline menetleja oleks Otsuses märkinud õigesti, ei oleks Menetlusalune isik kaebetähtaega mööda lasknud vaid Otsuse õigeaegselt vaidlustanud. Menetlusaluse isiku õiguste rikkumine sedavõrd ilmne, tema eksitamine avaliku võimu kandja poolt selge ja kohtuniku poolt selgesti tuvastatav ning menetlusaluse isiku kaotatud menetlusõigus on tema põhiseadusega kaitstud põhiõigus, et menetlustähtaja ennistamine on rikkumise kõrvaldamiseks ainuvõimalik.

Maakohtu seisukoht

Kohus, vaadanud läbi U.H

tähtaja ennistamiseks, asub

taotluse kaebe

seisukohale, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

4-15-9893

4 (5) Kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostanud 21.09.2015.a., ning selles on märgitud, mis ajast alates kohtuvälise menetleja lahend on tutvumiseks kättesaadav (21.10.2015.a.). väärteoprotokolli kättesaamist on menetlusaluse isiku esindaja kinnitanud oma allkirjaga ning selle kättesaamise kuupäevaks on märgitud 21.09.2015.a., mitte 21.10.2015.a. nagu ennistamise taotluses ekslikult on märgitud. 06.10.2015.a. on, üldmenetluse otsuse kohaselt, U.H kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin esitanud vastuväite väärteoprotokollile 940013001883, olles seisukohal, et tõendamata on alamõõdulise ahvena kogus ja ei selgu alamõõdulisi ahvenaid kokku ostnud töötaja isik ja paludes koosseisu puudumise tõttu väärteomenetlus lõpetada . Otsus väärteoasjas nr 940013001883 on koostatud 21.10.2015.a. ning puuduvad viited, et otsus ei oleks olnud alates nimetatud kuupäevast menetlusalusele isikule kättesaadav. Ennistamise taotluse kohaselt protokolli kättesaamisel sisulist selgitamist ei toimunud. Muuhulgas ei toimunud selgitamist ka edasikaebamise korra kohta. Arvestades, et menetlusalune isik on 06.10.2015.a. esitanud kaitsja vahendusel vastuväite 21.09.2015.a.

väärteoprotokollile,

asub

kohus

seisukohale,

et

väärteoprotokolli kä

kohtuväline menetleja andnud VTMS § 70

tteandmisel on

sätestatud selgitusi, mis muudab küsitavaks

taotluses toodud üldsõnalise

ka

väite, et edasikaebamise korra kohta selgitusi ei antud.

Eeltoodust tulen

evalt on kohtuväline menetleja täitnud VTMS § 70 lg 1 sätestatud kohustused. Väärteoprotokolli menetlusaluse isiku esindajale kätte andes on täidetud VTMS § 70 lg 2 sätestatud kriteeriumid. Otsus väärteoasjas on tehtud järgides VTMS § 70 lg 4 sätestatud tähtaega. Kohtuvälise menetleja otsuse sai menetlusaluse isiku esindaja isiklikult allkirja vastu kätte 04.11.2015.a. VTMS § 114 lg 4 sätestatud edasikaebuse esitamise tähtaeg saabus 05.11.2015.a. Taotluse kohaselt pöördus menetlusalune isik õigusnõustaja poole 16.11.2015.a., mille kinnituseks on taotlusele lisatud e-posti-aadressilt (From)

<

K.

x@logif.ee>

(Sent) 16.11.2015.a. adressaadile (To) Ain Alvin saadetud e-kiri pealkirjaga (Subject)

otsus ,

millele

on

manustatud

(Attachments)

fail

nimega

„

“

doc04021720151104102033.pdf.

Kirjas

on

tekst:

„Tere

saadan

otsuse

Lugupidamisega / Best regards, K. R U.H pearaamatupidaja / chief

accountant“. Arvestades, et Ain Alvin on käesolevas asjas esitanud 06.10.2015.a. vastuväite on mõistetav, et toimub kirjavahetus menetlusaluse isiku töötaja ning kaitsja vahel. Siiski ei viita kirjas miski sellele, et varasemalt ei ole sama otsusega seoses menetlusalune isik õigusnõustaja poole pöördunud. Samuti ei kinnita lisatud e-kiri, nagu oleks menetlusalune isik olnud edasikaebetähtaja kulgemise osas eksituses. Kohtuväline menetleja on tõepoolest 21.10.2015.a. otsuses eksinud kaebetähtaja märkimisel, viidates, et edasikaebetähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kättesaamise päevast, mitte aga alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, nagu on sätestatud VTMS § 114 lg 4. Ainuüksi asjaolu, et otsuses on märgitud vale edasikaebamise tähtaeg ei ole iseenesest piisav, et esineks mõjuv põhjus kohtu hinnangul edasikaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et arvesse tuleb võtta konkreetseid asjaolusid kogumina. Käesoleval juhul on menetlusalune isik esitanud 06.10.2015.a. väärteoprotokollile vastulause vandeadvokaat Ain Alvin kaudu, kes on, vastavalt kohtule esitatud volikirjale, isiku kaitsjaks ka . Menetlusaluse isiku väärteoasja kaebemenetluses näol on tegemist juriidilise isikuga ning isikule ette heidetav tegu on toime pandud 4-15-9893

5 (5) isiku majandustegevuse raames. Menetlusalune isik sai kohtuvälise menetleja lahendi kätte enne VTMS § 114 lg 4 sätestatud edasikaebetähtaja möödumist, olles olnud teadlik mis ajast alates otsus menetleja juures kättesaadav on. Ennistamise taotluses toodud asjaolud ei kinnita mõjuva põhjuse olemasolu, mis õigustaks edasikaebetähtaja ennistamist. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab U.H taotluse esitatud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastab kaebuse selle esitajale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Igor Pütsep

Kohtunik