2-15-14513/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-14513

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 25.11.2015, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-14513 Tsiviilasi XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

3 510 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX). Kohtuistungi aeg Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks alates 01.10.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

3. Välja mõista kostjalt XXX hageja XXX kasuks alates 01.10.2015 elatis summas 195 (ükssada üheksakümmend viis) eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni XXX täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.

4. Elatis tuleb tasuda XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatisraha“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-15-14513

Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Käesolevas tsiviilasjas puuduvad menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord:

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.11.2015). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. XXX(hageja I) ja XXX(hageja II) esitasid 29.09.2015 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise alates 01.10.2015 miinimumsummas, samas on hagejad hagiavaldusse märkinud, et soovivad elatist summas 200 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIAVALDUSELE

2. Kostja on kohtule avaldanud, et on täiesti nõus esitatud hagiavaldusega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus selgitab, et lahendab tsiviilasja nr 2-15-14513 kirjalikus menetluses lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist ning asjaolust, et mõlemad pooled on kohtule kinnitanud nõustumist kirjaliku menetlusega (tl 4, 28).

4. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

5. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa, kes elab hagejatest lahus. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.10.2015 miinimumsummas, samas on hagejad märkinud, et soovivad elatist summas

200 eurot kuus. Kostja on oma vastuses hagiavaldusele märkinud, et nõustub esitatud hagiavaldusega.

2-15-14513

4. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (PKS § 100 lg 1). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.

28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammärast ja 2015. a moodustab see summa 195 eurot.

Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on hagejatele 02.10.2015 kohtumääruses (tl 14-15) selgitanud, et juhul, kui hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt suuremas ulatuses, kui on PKS § 101 lg-st 1 tulenev elatise miinimumsumma, lasub hagejatel kohustus tõendada vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud seaduses sätestatud miinimummäära ületavas summas. Hagejad ei ole esitanud tõendeid oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kohta, mis ületavad seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus on seisukohal, et kuna hagejad ei ole tõendanud oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulusid seaduses sätestatud miinimumi ületavas määras, tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis alates 01.10.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud määras. Kostja on hagiavalduses esitatud nõuetega nõustunud (tl 22,23).

Lähtudes eeltoodust tuleb XXX välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 195 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hagejate kasuks nende ülalpidamiseks alates 01.10.2015 kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lõikest 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei pea kohus otstarbekaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

2-15-14513

Aleksandr Kondrašov Kohtunik