3-15-1984/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

24. november 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1984

Haldusasi

Peeter Tiku kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. aprilli 2015

vastutusotsuse nr 13-7/00509-15 tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja: Peeter Tikk

Esindaja: v.adv. Indrek Naur

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Indrek Lind

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Peeter Tiku kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 10. aprilli 2015

vastutusotsus nr 13-7/00509-15.

2. Mõista Maksu- ja Tolliametilt riigituludesse välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot.

Muus osas jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 28. detsembril 2015.

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. OÜ Union Holding 2010. aasta augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonide kohaselt kuulus

tasumisele 29169,91 eurot käibemaksu. OÜ Union Holding seda maksusummat ei tasunud ning

Maksu- ja Tolliametil ei ole õnnestunud maksuvõlga sundkorras sisse nõuda, sest OÜ-l Union

Holding pole vara. Eelnimetatud maksuvõla tekkimise ajal oli OÜ Union Holding juhatuse liikmeks

Andrus Raag, olles sel ajal ka selle osaühingu ainuosanik.

2. Maksu- ja Tolliamet tegi 10. aprillil 2015 vastutusotsuse nr 13-7/00509-15, millega kohustas

Peeter Tikku tasuma OÜ Union Holding 29169,91 euro suuruse maksuvõla. Maksuhaldur asus

vastutusotsuses seisukohale, et Peeter Tikku tuleb käsitada OÜ Union Holding juhatuse liikmena

ning Andrus Raagi poolt talle 16. oktoobril 2007 antud volitust saab käsitada ainuosaniku

otsusena Peeter Tiku juhatuse liikmeks nimetamise kohta. Vastutusotsuses leitakse, et Peeter

Tikk jättis tahtlikult vaidlusalused käibedeklaratsioonid õigeaegselt esitamata, seejärel viis

äriühingust raha välja, misjärel võõrandati äriühing variisikule ning siis alles esitas Peeter Tikk

maksukohustust kajastavad käibedeklaratsioonid. Vastutusotsust põhjendatakse kokkuvõtvalt

järgmiste asjaoludega:

Andrus Raag volitas Peeter Tikku OÜ-d Union Holding esindama maksuametis ning allkirjastama

maksudeklaratsioone, Peeter Tikk oli ka allkirjaõiguslikuks isikuks, internetipanga ja deebetkaardi

kasutajaks Nordea Bank AB Eesti filiaalis ja võttis AS-i Eurex Capital kaudu välja OÜ Union Holding

nimel sularaha;

Peeter Tikk kinnitas ise, et Andrus Raag ei tegelenud äriühingu igapäevase tööga ja tegelikkuses

tegeles äriühingu juhtimisega tema ning Andrus Raag kinnitas, et ta ei andnud Peeter Tikule

tööülesandeid, vaid talle oli antud volitus, et ta saaks kõik tehingud ise teha;

Peeter Tikk, võttes OÜ-st Union Holding välja sularaha, mida kasutas ettevõtlusega mitte seotud

otstarbel, oli teadlik maksuvõla olemasolust ning seega on tema tegevus käsitatav tahtlikuna;

kui Peeter Tiku juhatuse liikmeks oleku ajal ei oleks rikutud tasumiskohustust ning pangakontolt

väljavõetud sularaha oleks kasutatud käibemaksu tasumiseks, omaks Union Holding OÜ rahalisi

vahendeid, mida kasutada maksuvõla vähendamiseks.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. Peeter Tikk esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 10. aprilli

2015 vastutusotsuse nr 13-7/00509-15 tühistamist. Kaebaja leiab, et talle vastutusotsuse

tegemine on välistatud, kuna ta ei ole olnud OÜ Union Holding juhatuse liige. Kaebaja selgitab,

et tegutses OÜ-s Union Holding volikirja alusel ning seda ei saa samastada äriühingu seadusliku

esindusõigusega, samas kui lepingulise esindaja vastutust esindatava maksuvõla eest

maksukorralduse seadus (MKS) ette ei näe. Kaebaja leiab, et volituse andmist ei ole võimlik

kuidagi käsitada tema juhatuse liikmeks nimetamisena, sest volikiri ei vasta äriseadustikus

juhatuse liikme valimise otsusele esitatavatele nõuetele. Kaebaja leiab, et see, et Andrus Raag oli

äriühingu passiivne juhatuse liige, kes ei tegelenud äriühingu igapäevase tööga, ei vabasta teda

juhatuse liikmele pandud kohustustest ja vastutusest.

4. Kaebaja väidab, et ei ole OÜ Union Holding 2010. aasta augusti-septembrikuu

käibedeklaratsioone allkirjastanud ega isegi tea, millised tehinguid seal kajastati. Kaebaja heidab

maksuhaldurile ette sedagi, et tegelikult ei ole maksuhaldur kontrollinud, mis ajani olid OÜ Union

Holding dokumendid kaebaja käes ega seda, kas kaebajale antud volitused kehtisid ka augustis-

septembris 2010. Omakorda peab kaebaja alusetuks maksuhalduri etteheidet, et kaebaja jättis

täitmata deklaratsioonide õigeaegse esitamise kohustuse, kuivõrd kaebajal sellist kohustust ei

olnud, vaid selline kohustus oli juhatuse liikmel.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Maksu- ja Tolliamet vaidleb Peeter Tiku kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja on seisukohal, et kogutud tõendid ning nende hindamine kogumis läbi „elulise

usutavuse“ kriteeriumi kinnitavad seda, et vaid läbi Peeter Tiku teadliku ja tahtliku tegevuse sai

võimalikuks jätta tagamata Union Holding OÜ kohustus kasutada rahalisi vahendeid sihipäraselt

ja sellest järeldub, et Peeter Tikk on tahtlikult rikkunud kohustust tagada Union Holding OÜ 2010

augusti- ja septembrikuu käibedeklaratsioonidest tulenevat tasumiskohustust. Vastustaja

möönab siinkohal, et Peeter Tikk ei olnud tõepoolest maksuvõla tekkimise ajal vormiliselt, st

äriregistri teabesüsteemi andmetel, Union Holding OÜ juhatuse liikmeks, ent tuvastatud

asjaolude pinnalt tuleb teda sellegipoolest sellisena käsitada. Vastustaja leiab, et asjaolusid

arvestades ei saa käesoleval juhul juhatuse liikme määratlemisel lähtuda üksnes äriregistri

kandest, vaid hinnata tuleb ka juriidilise isiku juhtide faktilist käitumist ning sõnaselge juhatuse

liikmeks valimise otsuse puudumine ei välista isikule juhatuse liikme staatuse omistamist.

Vastustaja viitab Riigikohtu otsustele kohtuasjus nr 3-2-1-89-07, nr 3-2-1-54-05 ja nr 3-2-1-39-05

ja selgitab, et juhatuse liikme volitused ei alga sellekohase kande tegemisega äriregistris, vaid

need hakkavad kehtima hetkest, mil juhatuse liige nimetati ametisse. Vastustaja on seisukohal,

et Andrus Raagi poolt juba 16. oktoobril 2007 Peeter Tikule antud volikiri on käsitatav

äriseadustiku (ÄS) § 184 lõike 1 kohase otsusena isiku juhatuse liikmeks valimise kohta.

Vastustaja leiab, et tuvastatud asjaoludest nähtub samuti, et Andrus Raag on vaikimisi

aktsepteerinud Peeter Tiku käitumist juhatuse liikmena. Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjus

nr 3-1-1-85-01 p 9 ja nr 3-2-1-39-05, märgib vastustaja, et juhatuse liikme ametiaja pikenemise

vaikimisi kokkuleppe tunnuseks on loetud ka asjaolu, kui isik jätkab vaatamata ametiaja

lõppemisele faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena ja kutsutakse ametist tagasi tegelikult alles

hiljem.

6. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, mis puudutab kaebaja volituste kehtivuse

kontrollimata jätmist ning toob välja, et kaebaja pole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et ta

OÜ Union Holding nimel 2010. aasta augustis ja septembris tehinguid ei teinud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et Peeter Tiku kaebus

on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maksuhaldur on vastutusotsuse tegemisel MKS § 40 lõiget 1

valesti kohaldanud, leides ekslikult nagu saaks Peeter Tikku käsitada OÜ Union Holding seadusliku

esindajana ehk MKS § 8 lõikes 1 nimetatud kohustuste kandjana. Olen, erinevalt maksuhaldurist,

seisukohal, et Peeter Tikk ei olnud vaidlusaluse maksuvõla tekkimise ajal OÜ Union Holding

juhatuse liige. Asjaolust, et ta reaalselt nimetatud perioodidel ainsana tegelikult selle osaühingu

tegevust juhtis ja korraldas, ei saa teha järeldust, et ta oleks olnud OÜ Union Holding seaduslik

esindaja MKS § 8 lõike 1 ja MKS § 40 lg 1 tähenduses.

8. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Union Holding maksuvõla tekkimise ajal, st. 2010.

aasta augustis ja septembris, ei olnud Peeter Tikk äriregistri andmetel OÜ Union Holding juhatuse

liige. Peeter Tiku enda (MTA lisa nr 05)1 ning OÜ Union Holding tolleaegse ainuosaniku ning

juhatuse liikmena äriregistrisse kantud Andrus Raagi (MTA lisa nr 02) poolt maksuhaldurile antud

seletused, samuti Nordea Bank AB Eesti filiaalilt (MTA lisa nr 07) ning AS-ilt Eurex Capital (MTA

lisa nr 09) saadud andmed kinnitavad, et reaalselt juhtis OÜ Union Holding tegevust sel ajal siiski

Peeter Tikk ning Andrus Raag äriühingu majandustegevust puudutavaid otsuseid ei teinud, olles

üldvolituse OÜ Union Holding nimel tehingute tegemiseks andnud Peeter Tikule. Kaebaja on

kaebuse täienduses küll maksuhaldurile ette heitnud, et viimane pole kontrollinud seda, kas talle

antud volitus kehtis ka 2010. aasta augustis ja septembris ega seda, ent see etteheite ei ole

asjakohane. Pelgalt tõsiasi, et Peeter Tikk oli vaidlusalusel perioodil OÜ Union Holding

pangakonto ainus kasutusõiguslik isik ja võttis osaühingu nimel välja suurtes summade sularaha

1 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud Maksu- ja Tolliameti 2. oktoobri 2015 vastuse (tl. 344) lisadena esitatud

dokumentidele, mis on elektrooniliselt salvestatud kohtute infosüsteemis ning tehtud menetlusosalistele

kättesaadavaks e-toimiku kaudu, ent millest paberiraiskamise vältimiseks toimikusse väljatrükke tehtud ei ole.

ning et toonane ainuosanik ja juhatuse liige Andrus Raag on kinnitanud, et osaühingus tegi

tehinguid Peeter Tikk, kinnitavad, et reaalselt korraldas osaühing majandustegevust kaebaja.

9. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lõikes 1 on sätestatud, et kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8

nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt

maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja

kohustatud tagama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste

kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Seega on juriidilisest isikust maksukohustuslase

maksukohustuste täitmise eest vastutavaks isikuks seaduslik esindaja. Tegevjuht ja vara valitseja,

keda MKS § 40 lõikes 1 kõrvuti seadusliku esindajaga nimetatakse, saavad MKS § 8 lõikest 2

tulenevalt vastutusotsuse adressaadiks olla seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava

isikuteühenduse maksuvõla puhul, mitte aga juriidilise isiku maksuvõla puhul. Osaühingu

seaduslikuks esindajaks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lõike 1 ja ÄS § 180 lõike 1

kohaselt juhatuse liige. Seega saab MKS § 40 alusel osaühingu maksuvõla eest vastutusotsuse

teha selle osaühingu juhatuse liikmele.

10. Nõustun vastustaja seisukohaga selles, et äriregistri kandel ei ole äriühingu juhatuse liikme

õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimise seisukohast õigustloovat tähendust. Juhatuse liikmeks

on seega isik, kes on äriseadustikus sätestatud korras äriühingu juhatuse liikmeks valitud.

Osaühingu juhatuse liikmete valimine on ÄS § 184 lõike1 kohaselt osanike pädevuses ning isiku

juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik ka tema nõusolek. Vastustaja poolt viidatud kohtuasjas nr

3-2-1-65-08 selgitas Riigikohtu tsiviilkolleegium, et juhatuse liikmeks olek on tehinguline

õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus.

Eeltoodust tulenevalt saaks Peeter Tikku OÜ Union Holding juhatuse liikmena käsitada

tingimusel, et oleks tuvastatav tema ning OÜ Union Holding ainuosaniku vastastikkused

tahteavaldused P. Tikule osaühingu juhatuse liikme õiguste, kohustuste ja vastutuse panemiseks.

Selliseid tahteavaldusi käesolevas asjas maksuhalduri poolt kogutud tõendite pinnalt tuvastada

võimalik ei ole. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et Peeter Tikk oleks andnud nõusoleku enda

valimiseks OÜ Union Holding juhatuse liikmeks või nõustunud võtma endale õigusaktidest

tulenevad juhatuse liikme kohustused ja kandma juhatuse liikme vastutust. Samuti ei nähtu, et

selliseid kohustusi ja vastutust oleks talle soovinud panna OÜ Union Holding ainuosanik Andrus

Raag. Viimane on maksuhaldurile seletusi andes kinnitanud, et ei ole juhatuse liikme ülesandeid

kellelegi delegeerinud.

11. Andrus Raag on küll teinud 4. mail 2009 otsuse (MTA lisa nr 02_2) valida Peeter Tikk OÜ Union

Holding tegevdirektoriks ning andnud talle volituse osaühingu nimel kõiki tehinguid teha, ent

seda otsust, samuti mitte Peeter Tikule antud volitust, ei saa käsitada osaniku otsusena juhatuse

liikme valimise kohta. Ainuosaniku otsusena juhatuse liikme valimise kohta saab kõne alla tulla

selline dokument, millest on üheselt selge, et osanik on otsustanud valida konkreetse isiku just

osaühingu juhatuse liikmeks. Volituse andmine osaühingu nimel tehingute tegemiseks või ka

näiteks maksuhaldurile osaühingu nimel esitatavate maksudeklaratsioonide allkirjastamiseks

(MKS § 87 lg 1) ei ole samastatav juhatuse liikmeks valimisega, sõltumata sellest, kui avarad on

isikule antud volitused. Juhatuse liikme esindusõigus tuleneb seadusest ning kujutab endast

terviklikku õiguste, kohustuste ja vastutuse paketti, erinevalt lepingulisest volitusest, mille

andmisel saab volituse andja volituse sisu ja mahu omatahtsi määrata. Vaidluse korral selle üle,

kas mingisugust dokumenti saab käsitada juhatuse liikme valimise otsusena, tuleks vaadelda

vaidlusalust dokumenti selle pilguga, et kas see dokument võiks olla registripidajale äriregistris

juhatuse liikme kande tegemiseks esitatava kandeavalduse aluseks. Eelnimetatud 4. mai 2009

otsus ega 16. oktoobri 2007 volikiri selleks kindlasti ei kõlbaks. Tähtis on see, et sellest otsusest

ega volikirjast ei nähtu ainuosaniku tahteavaldus Peeter Tikk juhatuse liikmeks valida ning talle

juhatuse liikme kohustused ja vastutus panna. Samuti puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et

Peeter Tikk oleks andnud nõusoleku asuda OÜ Union Holding juhatuse liikmeks ja võtta vastav

vastutus. See, et Peeter Tikk volikirja alusel ühingu nimel kõiki tehinguid tegi ning sisuliselt kogu

majandustegevust korraldas, ei anna alust väita, et ta oli nimetatud juhatuse liikmeks. MKS § 40

ei võimalda aga vastutusotsust teha äriühingu tegevjuhile või mistahes muule isikule, kes ei ole

selle äriühingu juhatuse liige. Seetõttu on vastutusotsus õigusvastane ja tuleb tühistada.

12. See, et Peeter Tikk reaalselt OÜ-d Union Holding esindas ja juhtis, võis tähendada küll seda,

et tal olid OÜ Union Holding nimel tehingute tegemisel sisuliselt samasugused õigused, kui

oleksid olnud OÜ Union Holding juhatuse liikmel, ent juhatuse liikme staatus ei piirdu volitusega

esindada osaühingut tehingute tegemisel. Selleski osas selgitas Riigikohus juba eelnevalt viidatud

kohtuasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud otsuses, et volitus on TsÜS § 117 lõike 2 kohaselt kitsapiiriline

termin, mis väljendab üksnes tehinguga isikule antud teise isiku esindamise õigust, samas kui

juhatuse liikme esindusõigus tuleneb seadusest ning juhatuse liikmel on mitmeid

ametiseisundiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, mis ei piirdu sugugi esindusõigusega.

13. Vastustaja poolt viidatud Riigikohtu lahendites võetud seisukohad ei anna alust omistada

Peeter Tikule juhatuse liikme staatust ja vastustust. Viidatud kohtulahendites on käsitletud

olukordi, kus isik on mingil ajal nõuetekohase otsusega juhatuse liikmeks valitud ning on reaalselt

juhatuse liikme ülesandeid täitnud pärast esindusõiguse tähtaja möödumist, kusjuures juhatuse

liikme valimiseks pädev organ (osanike üldkoosolek või nõukogu) on isiku jätkamist juhatuse

liikme rollis oma käitumisega ühemõtteliselt aktsepteerinud. Sellistel juhtudel on Riigikohus

tõepoolest leidnud, et erandlikult tuleb kõne alla ka mõne muu osanike otsuse lugemine juhatuse

ametiaja pikendamise otsuseks, kui sellega on sisuliselt tunnustatud isikut juhatuse liikmena, kui

see otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Neist seisukohtadest

ei saa aga teha järeldust, et samamoodi võiks juhatuse liikmena käsitada ka sellist isikut, keda

kunagi pole nõuetekohase otsusega juhatuse liikmeks valitud. Vastustaja poolt viidatud

kohtulahendites käsitletud olukorrad on seega käesoleva asjaga võrreldes põhimõtteliselt

erinevad. Kohtuasjas 3-2-1-65-08 märkis Riigikohus seejuures üheselt, et isik ei saa põhjendada

oma juhatuse liikmeks olekut pärast ametiaja möödumist üksnes sellega, et ta jätkas oma

igapäevast tööd. Sellest seisukohast on tuletatav ka tõdemus, et samamoodi ei saa ka ainuosanik

väita, et isik on osaühingu juhatuse liige seetõttu, et ta reaalselt osaühingut esindas ja juhtis.

Samuti ei saa sellist järeldust teha maksuhaldur. Ka vastustaja viidatud Riigikohtu lahenditest

tulenevalt saab isikut osaühingu juhatuse liikmena käsitada tingimusel, et on tuvastatav mõlema

poole sellekohane tahteavaldus.

14. Möönan viimaks, et iseenesest võib maksuõigusrikkumiste vältimiseks ja makstulude

laekumise parandamiseks olla vajalik vastutusotsuse adressaatide ringi laiendamine. Iseäranis

võib see nii olla neil juhtudel, kus maksukohustuslasest äriühingu seaduslikeks esindajateks on

tegeliku otsustusõiguseta ning varatud isikud, kelle toimingud on täielikult mõne kõrvalise isiku

ehk maksuõigusrikkumistest tegeliku kasu saaja kontrolli all. See eeldab aga MKS vastavate

normide täiendamist ja muutmist. Kehtiva õiguse tõlgendamine selliselt, nagu vastustaja seda

antud juhul teinud on, ei ole võimalik. Vastustaja käsitluse aktsepteerimine tooks kaasa ka

hulgaliselt edasisi tõlgendusprobleeme. Kui asuda seisukohale, et vastutusotsuse saab teha

isikule, kelle tegeliku võimu all juriidilise isiku nimel tehtud teod olid, tekib kohe küsimus, kas see

peaks välistama vastutusotsuse tegemise juriidilist isikut tegelikult mitte juhtinud, ent

nõuetekohaselt juhatuse liikmeks valitud isiku suhtes. Samuti tekiks maksuhalduri käsitlusega

nõustumisel võimalus juhatuse liikme vastutus kas osaliselt või täielikult veeretada näiteks

töölepingu alusel tegutsevate tegevjuhtide või lepinguid sõlmivate töötajate kaela. Seega

tekitaks selline lähenemine uusi probleeme juurde vähemalt sama palju, kui ta neid lahendada

suudaks. Leian, et kehtiv seadus seob juriidilise isiku maksuvõla eest tekkiva vastutuskohustuse

rangelt juhatuse liikmeks olekuga. See tähendab see seda, et juhatuse liige ei saa vastutusest

vabaneda või vastutust muude isikutega jagada põhjendusega, et tegelikult juhtis ja korraldas

äriühingu majandustegevust keegi teine. Nagu eelpool märkisin, ei pruugi selline regulatsioon

olla tegelikke elulisi olukordi arvestades kõige otstarbekam, ent kehtivat normi ei saa tõlgendada

selliselt, et tõlgendamise tulemus läheb normi endaga selgelt vastuollu.

15. Kuigi vaidlusaluses vastutusotsuses ei ole selle tegemise alusena viidatud MKS §-le 84, märgin

siiski, et ka nimetatud normist tuleneva majandusliku tõlgendamise põhimõtte kohaselt ei oleks

võimalik vastutusotsuse tegemisel omistada juhatuse liikme staatust isikule, keda äriseadustikus

sätestatud korras juhatuse liikmeks valitud ei ole. Nimelt räägib MKS § 84 maksudest

kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehingutest ehk konkreetselt sellistest tehingutest, mille

tagajärg on maksukohustuse vähenemine. Osaühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme otsus anda

teisele isikule volitus osaühingu nimel kõigi tehingute tegemiseks ning maksudeklaratsioonide

esitamiseks, ei saa ühelgi juhul olla maksudest kõrvalehoidmisena tehtud tehing, sest ei too

iseenesest ei vahetult ega jadas teiste tehingutega kaasa maksukohustuse vähenemist.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega on otsus tehtud vastustaja kahjuks. Käesolevas

asjas 4. septembril 2015 tehtud määrusega on kaebaja menetlusabi korras vabastatud kaebuse

esitamisel tasumisele kuulununud 750 euro suuruse riigilõivu tasumisest. HkMS § 118 lg 2

kohaselt tuleb vastav summa mõista vastustajalt välja riigituludesse. Kaebaja on taotlenud

vastustajalt 960 euro suuruse õigusabikulu välja mõistmist. Kaebaja on kulu kandmise kohta

esitanud advokaadibüroo arved. Arvete tasumist kinnitavat tõendit ei ole kaebaja esitanud.

Seega ei ole tõendatud, et menetluskulud oleks kantud. Haldusasjas 3-3-1-12-12 tehtud

täiendavas kohtuotsuses asus Riigikohus seisukohale, et ka 1. jaanuaril 2012 jõustunud HkMS

nõuab menetluskulu välja mõistmise eeldusena, et menetlusosaline oleks esitanud

menetluskulude reaalset kandmist tõendavad dokumendid (nt maksekorraldus arve tasumise

kohta, arveldusarve väljavõte, kassa sissetuleku order arve sularahas tasumise kohta vms).

Selliseid tõendeid pole kaebaja antud juhul esitanud ning seega ei ole selle kulu vastustajalt välja

mõistmiseks alust.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik