3-15-2855/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2855 Määruse kuupäev

24. november 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ramil Chakirovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Jätta Ramil Chakirovi taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud

1. 16. novembril 2015 saabus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtusse Ramil Chakirovi taotlus riigi õigusabi saamiseks. Taotletava riigi õigusabi liigiks oli avalduses märgitud isiku esindamine haldusmenetluses. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi, et esitada hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu seoses tema suhtes igapäevaselt teostatud täielike lahti riietumistega läbiotsimistega ajal, mil ta töötas Tartu Vanglas toidujagajana.

Kohtu seisukoht

2. Taotleja on märkinud taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamine haldusmenetluses. Taotlusest nähtub, et kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu. Sellest tulenevalt mõistab kohus riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. R. Chakirov põhjendab enda taotlust sellega, et tahab õigluse jalule seada, kuid tal puuduvad vajalik haridus ja oskused.

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb arvestada ka isikut, kas ta on ise võimeline end kohtus esindama ja oma õigusi kaitsma.

4. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Kohus leiab, et käesolevas taotluses märgitu põhjal on kaebuse, mida taotleja soovib esitada, asjaolud ja eesmärk kohtule arusaadavad. Kohus leiab, et taotluses märgitud asjaoludel esitatava kaebuse lahendamine on võimalik ilma taotlejale riigi õigusabi korras esindajat määramata ning taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Kohus osundab, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

5. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

R. Chakirov on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude Tartu Vangla vastu. Kohtu hinnangul ei esine kaebaja esitatud kaebuses selliseid asjaolusid, mis tooksid kaasa avaliku huvi kaebuse menetlemisel. Seega ei kuulu riigi õigusabi taotlus rahuldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.

6. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg 1. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.

7. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui taotleja soovib halduskohtule esitada hüvitamiskaebuse Tartu Vangla vastu, siis tulenevalt vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tuleb kaebajal pöörduda esmalt samasisulise kahju hüvitamise taotlusega vangla poole ning juhul, kui vangla jätab taotluse läbi vaatamata, rahuldamata või tagastab taotluse, on õigus esitada kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul kahju hüvitamise taotluse otsuse kättesaamisest arvates.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 110 lg 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 6 leiab kohus, et R. Chakirovi taotlus riigi õigusabi saamiseks ei kuulu rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik Kohtunik