3-15-1901/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine Tartu Halduskohus Kadri Palm 24. november 2015, Jõhvi 3-15-1901 G.L. kaebus Politseija Piirivalveameti peadirektori 1. juuli 2015. a käskkirja nr 1.3-3/115d tühistamiseks Kaebaja – G.L. Vastustaja - Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Agne Niido Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta G.L.kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. detsembril 2015.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-1901 2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) peadirektor määras 1. juuli 2015. a käskkirjaga nr 1.3- 3/115d PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse eriasjade uurija, komissar G.L. distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks noomituse (tl 29-30).

2. G.L. esitas 29. juulil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA peadirektori 1. juuli 2015. a käskkirja nr 1.3-3/115d tühistamiseks (tl 2-4).

3. Tallinna Halduskohus andis 3. augusti 2015. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (tl 32).

4. Tartu Halduskohus võttis 2. septembri 2015. a määrusega kaebuse menetlusse (tl 37).

5. PPA palus 30. septembri 2015. a vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata (tl 42-43).

6. Tartu Halduskohus otsustas 1. oktoobri 2015. a määrusega haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 48).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja taotleb PPA peadirektori 1. juuli 2015. a käskkirja nr 1.3-3/115d tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt.

1) Kaebajale süüks arvatud distsiplinaarsüüteod ei ole vääritud teod.

2) I.L., V.I., E.K., S.I. osas päringute aluse olemasolu puudumist ei ole distsiplinaarmenetlusega tõsikindlalt tuvastatud. Nimetatud isikud on seotud kriminaalmenetlusega, mis olid kaebaja menetluses. Kuigi kaebaja ei ole päringu objektiks olnud isikutega läbi viinud menetlustoiminguid, ei ole distsiplinaarmenetlusega tuvastatud mingit muud motiivi, millest lähtuvalt oleks kaebaja nende isikute osas päringuid teinud.

3) Vääritu tegu ei ole ka see, et kaebaja vaatas KAIRI-s enda, oma mehe V.V. ning laste D ja I.L. andmeid. Pereväärtused ja vanemate kohustused ei ole vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega. Korralikul politseinikul peab olema eeskujulik perekond. 2014. a oktoobrikuus oli vaja kiiresti täita ankeet laste ja vanemate andmetega. Kuna kaebajal ei olnud kaasas mehe ja laste dokumente, siis pidi ta vaatama isikukoode ja kehtivate dokumentide numbreid KAIRI-st. Kaebaja oli eelnevalt helistanud mehele ja teavitanud teda, et kiiremas korras on vaja dokumente täita, aga tema oli tööl ja tal ei olnud dokumente kaasas. Mees ei olnud vastu, et kaebaja täidab kõik vajalikud dokumendid, kuna see oli laste huvides. See, kust kaebaja andmed võtab, teda ei huvitanud. Perekonna andmete vaatamine ei tekitanud kellelegi materiaalset ega moraalset kahju. Kaebaja ei ole ametiasutust diskrediteerinud.

4) Kaebaja vaatas KAIRI-s oma isikliku auto andmeid, sest tal lõppes autokindlustus ja tal oli vaja vormistada uus kindlustusleping. Kahjuks ei olnud tol päeval kaebajal kaasas auto tehnilist passi. Kuna kaebaja käib tööl isikliku autoga ja kasutab autot tööasjus, peab tema auto ja autodokumendid olema korras. Infot oma auto kohta ei ole kaebaja samuti kellelegi edastanud.

3-15-1901 3

5) Kaebaja vaatas 19. juulil 2014 KAIRI-s oma kolleegi P. R. andmeid seoses sellega, et kaebaja oli sellel kuupäeval valves ja tal tekkis vajadus kiiresti P.R. ühendust võtta. Üheski tööjuhendis ei ole kirjas, kust peaks võtma kolleegide kontaktandmeid, eriti kui asjaga on kiire. Tõestatud ei ole, et kaebaja vaatas kolleegi andmeid isiklikes huvides.

6) Kuna isikliku huvi fakt ei ole tõendatud ning kaebaja tegevus ei toonud kellelegi materiaalset ega moraalset kahju, on määratud karistus, arvestades eelnevaid töötulemusi, ebaproportsionaalne.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

1) Vaidlustatud käskkiri sisaldab kaalukaid põhjendusi kokku neljal lehel. Haldusakti andmise aluseks olevas distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on kontrollitavate andmete analüüs ja kaalutluskäik väga põhjalikult esile toodud 21 leheküljelises dokumendis. Menetluse käiku kajastavad kaebaja ülekuulamise protokollid. Kuivõrd 9. aprilli 2015. a seletused ei andnud ammendavaid vastuseid menetleja küsimustele, anti menetlusalusele isikule 8. mail 2015 võimalus oma põhjendusi täpsustada. Kaebajale on nii distsiplinaarmenetluse käigus kui ka selle kokkuvõtte tutvustamisel tagatud tema ärakuulamisõigus, samuti õigus tutvuda menetlusdokumentidega. Menetlusalune isik on saanud anda täiendavaid seletusi kõigi tõusetunud küsimuste ja vaidlusaluste detailide kohta.

2) Politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 8 lg 1 sätestab, et Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks. PPVS § 13 lg 1 alusel kehtestatud politsei andmekogu (POLIS) pidamise põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on vaidlusalune infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks, kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti. Põhimääruse § 19 lg 2 p-i 1 kohaselt on PPA-l infosüsteemist õigus saada andmeid kõigist infosüsteemi andmestikest üksnes politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Eeltoodut silmas pidades on vastupidiselt tavaolukorrale POLISE andmebaaside kasutamine eelduslikult ebaseaduslik. Selle kasutamine on lubatud vaid teatud konkreetsete tingimuste täitmisel.

3) Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 50 rõhutab, et ametniku tegevus peab vastama Eesti Vabariigi põhiseadusele (PS) ning muudele seadustele ja õigusaktidele. ATS § 51 lg-s 5 märgitakse, et ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 434 lg 1 alusel määratakse andmekogu vastutav töötleja vastutavaks andmekogu haldamise seaduslikkuse eest. Kaebajale 4. novembril 2013 tutvustatud eriasjade uurija ametijuhendi p 4.2 sätestab, et teenistuja vastutab teenistusse puutuvate õigusaktide ja korralduste järgimise ning täitmise eest, sh avaliku teabe seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuete täitmise eest. P-i 4.3 kohaselt vastutab isik tema kasutajatunnusega tehtud tegevuste eest kõigis infosüsteemides. Eeltoodut silmas pidades kaebaja teadis või pidi teadma oma õigustest ja kohustustest tema käsutusse antud infokanalite käsutamisel.

4) Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega selle kohta, et temale süüks arvatud distsiplinaarsüüteod ei ole vääritud ega ole teda kui politseiametnikku, samuti PPA-d diskrediteerinud, pidades temale määratud karistust (noomitust) ebaproportsionaalseks. Nagu eelpool märgitud on kaebaja distsiplinaarkorras karistamisel arvesse võetud kõiki asjaolusid,

3-15-1901 4

s.h objektiivselt hinnatud nii süü suurust kui ka kaebaja isikut ning võetud arvesse süüd kergendava asjaoluna – kahetsust oma pereliikmete andmete töötlemise eest.

5) Kaebuses märgitakse, et I. L., V.I., E.K., S.I. osas päringute aluse olemasolu puudumist ei ole distsiplinaarmenetlusega tõsikindlalt tuvastatud. Selline väide on ebaõige ja vastuolus distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud asjaolude ning kogutud tõenditega. Nagu koos kaebusega esitatud protokollidest nähtub, ei ole kaebaja suutnud selgitada põhjusi, miks ta pidas vajalikuks töödelda ülalloetletud isikute andmeid. Kuivõrd kaebaja ei ole põhjendanud isikuandmete töötlemise seotust ühegi süüteomenetlusega, saab tõsikindlalt väita, et isikul puudus õigus nimetatud andmete töötlemiseks.

6) Oma pereliikmete, samuti isikliku sõiduki andmete vaatamist ei pea kaebaja samuti väärituks teoks, tuues õigustuseks pereväärtused ja vanemate kohustused ning vajaduse kasutada sõidukit teenistuslikeks vajadusteks. Ametniku käsutusse usaldatud andmebaaside meelevaldne kasutamine enda ja oma pere isiklikes huvides ei ole mingilgi määral seotud pereväärtuste ega vanemakohustustega. Kaebuse põhjendustest, et andmete töötlemine oli vajalik, sest ankeedi täitmisega oli kiire ning autokindlustus oli lõppenud, ei räägi hoolsuskohustuse täitmise kasuks. Pigem vastupidi, kaebaja on jätnud dokumentide vormistamise n.ö viimasele minutile ning lahendanud olukorra enda jaoks mugavaimal viisil.

7) Ametniku hoolimatu ja vastutustundetu suhtumine ning talle usaldatud andmebaaside ebaseaduslik kasutamine diskrediteerib nii ametnikku ennast kui kogu organisatsiooni. Ametnik, kes enda kinnitusel on kohusetundlik töötaja, peab mõistma oma teo keelatust. Ei ole eluliselt usutav, et oma pereliikmete andmeid oli võimalik „hankida“ üksnes kaebajal endal oma pereliikmete eest keelatud viisil politseiandmebaaside kaudu.

8) Nimetatud andmebaaside kergekäelist põhjendamatut kasutamist kinnitab samuti kolleegi kohta päringute tegemine. Kõigi PPA teenistujate andmed on lihtsasti kättesaadavad PPA siseveebis. Samuti oleks olnud alternatiivne võimalus küsida informatsiooni telefonitsi mõne kaaskolleegi käest.

9) Igakordne isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja teenistusülesannetesse mittepuutuva päringu teostamine on lubamatu. Kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vastuväidetes ja kaebuses toodud põhjendused ning õigustused ei ole tõsiseltvõetavad, kinnitades üksnes seda, et isik ei taju oma lubamatu meelevaldse andmebaaside väärkasutamise ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi nii enda kui organisatsiooni jaoks.

10) Vastavalt kehtivale praktikale on politseiandmebaaside väärkasutamise eest kohaldatav distsiplinaarkaristus reeglina raskeim – ametniku teenistusest vabastamine. Kaebajale karistuse määramisel on piirdutud kergeima karistuse – noomitusega. Seega on kaebajale tema toime pandud distsiplinaarsüüteo eest määratud karistus sobiv, mõõdukas ja proportsionaalne.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9. Kaebaja esitas kohtule kaebuse PPA peadirektori 1. juuli 2015. a käskkirja nr 1.3-3/115d tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarsüütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus.

3-15-1901 5

10. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

11. Kaebaja hinnangul ei ole talle süüks arvatud distsiplinaarsüüteod vääritud teod. Kaebaja leiab, et I.L.,V.I.,E.K.,S.I. osas päringute aluse olemasolu puudumist ei ole distsiplinaarmenetlusega tõsikindlalt tuvastatud. Oma pereliikmete, samuti isikliku sõiduki andmete vaatamist ei pea kaebaja samuti väärituks teoks, tuues õigustuseks pereväärtused ja vanemate kohustused ning vajaduse kasutada sõidukit teenistuslikeks vajadusteks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarmenetluse käigus esitatud vastuväidetes ja kaebuses toodud põhjendused ning õigustused ei ole tõsiseltvõetavad, kinnitades üksnes seda, et isik ei taju oma lubamatu meelevaldse andmebaaside väärkasutamise ohtlikkust ja võimalikke tagajärgi nii enda kui organisatsiooni jaoks.

12. Haldusorganil on distsiplinaarmenetluse läbiviimise otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus ja kohtulik kontroll selle üle on piiratud. Siiski peab distsiplinaarmenetluse läbiviimine olema alati eesmärgipärane. Seejuures tuleb arvestada konkreetse haldusmenetluse eriliigi (s.o distsiplinaarmenetluse) eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamine ja haldusmenetluse läbiviimine on toimunud õiguspäraselt vaid juhul, kui järgitud on kaalutlusõiguse või vastava menetluse eesmärke (nt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 ja § 5 lg 2).

13. PPVS § 90 lg 1 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine. Õnnetuse või haigestumise korral on distsiplinaarmenetluse eesmärgiks õnnetuse või haigestumisega seotud asjaolude fikseerimine. Alates 1. aprillist 2013 kehtiva ATS § 71 kohaselt on distsiplinaarmenetluse eesmärk distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavate asjaolude kiire ja täielik väljaselgitamine, võimaliku süüdlase tuvastamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine.

14. Kaebaja suhtes algatati distsiplinaarmenetlus PPA 28. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 46d (tl 17). Distsiplinaarmenetlus algatati põhjusel, et sisekontrollibüroos läbi viidud teenistusliku kontrolli tulemusel ilmnes, et kaebaja on teinud ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI isikute, telefoninumbrite ja sõidukite kohta päringuid, mis ei ole seotud tema teenistuskohustuste täitmisega. PPA 1. jaanuari 2010. a käskkirjaga nr 34 kinnitatud ja 26. septembri 2011 käskkirjaga nr 346 muudetud arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p 4.2 sätestab, et andmebaaside kasutamine on lubatud ainult teenistuskohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolude kontrollimiseks ja igakülgseks väljaselgitamiseks distsiplinaarmenetluse algatamine ja läbiviimine eesmärgipärane.

15. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

16. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 1. juuli 2015. a käskkiri nr 1.3-3/115d on antud pädeva haldusorgani poolt.

17. PPVS § 86 kohaselt on politseiametniku distsiplinaarsüütegudeks: 1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine; 2) ametiasutusele süüline varalise

3-15-1901 6

kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine; 3) vääritu tegu – süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.

18. Vaidlustatud käskkirja kohaselt pani kaebaja toime PPVS § 86 p-des 1 ja 3 sätestatud distsiplinaarsüüteod – teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ja vääritu teo, s.o teenistuses toime pandud süülise teo, mis on vastuolus ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega. Teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine seisnes selles, et kaebaja ei järginud asutuses kehtivaid sisemisi norme seoses infosüsteemi kasutamisega. Vääritu tegu seisnes selles, et kaebaja kasutas oma ametiseisundit (teenistusalase vajaduse tõttu antud juurdepääsuõigus infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI päringute tegemiseks) 19. juulil, 26. augustil, 8. septembril, 14. oktoobril ja 2. detsembril 2014 isiklikes huvides, käitudes sellise tegevuse kaudu ebaeetiliselt. Tööülesannete täitmiseks antud infosüsteemi ligipääsu õiguse kasutamine mittetöiste päringute tegemiseks on päringute tegemise ajal kehtinud Ida Prefektuuri töökorra p-i 72.6 järgi vääritu tegu, kuna ametnik on oma ametiseisundit kasutanud isiklikes huvides. Sama põhimõte kehtib ka alates 15. veebruarist 2015 kehtivas PPA ühtses töökorras.

19. PPA peadirektor selgitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas, et kaebaja väärkasutas temale PPA poolt teenistuskohustuste täitmiseks antud juurdepääsu õigust infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI, rikkudes oma tegevusega arvutivõrgu ja andmebaaside kasutamise korra p-s 4.2 ning PPA arvutitöökoha ja infosüsteemide kasutamise korra p-des 3.1 ning 4.2.1 sätestatut. Samuti läks kaebaja vastuollu ATS § 50 ja § 51 lg-s 5 sätestatud ametniku üldiste kohustustega, riivates samuti andmesubjektide PS §-s 26 sätestatud igaühe põhiõigust ja sellest tulenevat ametniku kohustust.

20. PPVS § 8 lg 1 sätestab, et Siseministeerium asutab andmekogu korrakaitse ja süüteomenetluslike ülesannetega seotud toimingute ja menetlustega seotud andmete kogumiseks korrakaitse ja kriminaalpolitsei ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks. PPVS § 8 lg 2 kohaselt on andmekogu ametlik nimetus „infosüsteem POLIS“ (edaspidi politsei andmekogu). PPVS § 13 lg 1 alusel kehtestatud politsei andmekogu pidamise põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on vaidlusalune infosüsteem piiratud juurdepääsuga ja infosüsteemi andmed on ainult ametialaseks kasutamiseks, kui nimetatud määruses ei ole sätestatud teisiti. Põhimääruse § 19 lg 2 p 1 kohaselt on PPA-l infosüsteemist õigus saada andmeid kõigist infosüsteemi andmestikest üksnes politseile seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

21. 10. juuni 2015. a distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte kohaselt on kaebaja ajavahemikul 1. juulist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 teinud infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI personaalse kasutajanime ja parooliga päringuid 9 isiku ja 1 sõiduki kohta, mis ei ole seotud tema teenistuskohustuste täitmisega (tl 17). Distsiplinaarmenetlusega leidis kinnitust, et kaebaja, tehes infosüsteem POLIS alamsüsteemis KAIRI päringuid: 1) 19. juulil 2014 P. R.; 2) 26. augustil 2014 I.L.; 3) 8. septembril 2014 kaks korda V.I.; 4) 8. septembril 2014 E.K.; 5) 8. septembril 2014 S.I.; 6) 14. oktoobril 2014 G.L.; 7) 14. oktoobril 2014 V.V. 8) 14. oktoobril 2014 D.L.; 9) 14. oktoobril 2014 I.L.; 10) 2. detsembril 2014 sõiduki registreerimismärgiga 828BHK kohta, ei omanud päringute tegemiseks teenistuskohustuste täitmisest tulenevat teadmisvajadust ja seetõttu õiguslikku alust, vaid päringud olid ajendatud isiklikust huvist.

22. Kohtu hinnangul on süüteo toimepanek usaldusväärselt tõendatud. Distsiplinaarsüüteo toimepanemist saab tõendada distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõenditega. Ametnikele

3-15-1901 7

infosüsteem POLIS alamsüsteemi KAIRI kasutamiseks antud juurdepääsuõiguse peamiseks eesmärgiks on juhtumite vältimine, et haldusorgani ametnik ei sekkuks meelevaldselt kolmandate isikute põhiõigustesse. Pika teenistuse tõttu pidi kaebaja kogenud politseiametnikuna olema hästi kursis teenistust puudutava regulatsiooniga. Kaebaja selgitustest nähtub, et enda, oma mehe ja laste ning isikliku sõiduki andmete vaatamiseks puudus ametialane vajadus – päringud olid selgelt isiklikku laadi. Kui kaebaja poleks töötanud PPA-s, poleks tal olnud juurdepääsu KAIRI andmebaasile. Nõustuda võib kaebaja struktuuriüksuse juhi arvamusega, et päringu tegemisel enda, oma mehe ja laste osas on kaebaja läinud ilmselgelt tahtlikult kergema vastupanu teed, sest eeluurimist läbiviiv politseiametnik on kahtlemata informeeritud riigiportaali võimalustest enda ja oma lähedaste ning varaga seotud andmete kontrollimiseks (tl 28).

23. Isegi juhul, kui andmesubjektil endal ei ole midagi selle vastu, et tema kohta on tehtud päringuid, ei anna see kaebajale õigust nimetud päringuid teostada, sest sellist meelevaldset päringute tegemist keelab seadus.

24. Kaebajale 4. novembril 2013 tutvustatud eriasjade uurija ametijuhendi p 4.2 sätestab, et teenistuja vastutab teenistusse puutuvate õigusaktide ja korralduste järgimise ning täitmise eest, sh avaliku teabe seadusest ja isikuandmete kaitse seadusest tulenevate nõuete täitmise eest (tl 44p). P-i 4.3 kohaselt vastutab isik tema kasutajatunnusega tehtud tegevuste eest kõigis infosüsteemides. Seega kaebaja teadis või pidi teadma oma õigustest ja kohustustest tema käsutusse antud infosüsteemide käsutamisel. Ka pole kohtul põhjust kahelda kaebaja struktuuriüksuse juhi selgituses, et PPA-s on kutsutud korduvalt üles hoiduma andmebaaside väärkasutusest, lisaks on hoiatatud vastutuse kohta sisenemisel KAIRI keskkonda (tl 28).

25. Distsiplinaarkaristuse määramisel ja karistuse valikul on pädeval ametiisikul väga ulatuslik kaalumisruum ning karistuse määramise õigust omav ametiisik on kohustatud igal üksikjuhtumil arvestama rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja neid vajalikul määral kaaluma, arvestades seejuures ka teenistuja varasemat käitumist. Kaebajale määrati kergeim distsiplinaarkaristus, kuigi 9. aprilli 2015. a distsiplinaarasjas kahtlustatava seletuse võtmise protokollist nähtub, et kaalumisel oli ka teenistusest kõrvaldamine (tl 6p). Süüdistava distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub, et vastustaja on kõrvaldamata kahtlused tehtud päringute osas tõlgendanud kaebaja kasuks ja on kaebaja nende kahtlustuste osas kahtlustustest vabastanud (distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte p-d 4.7, 4.33, 4.36, 4.41, 4.55, 4.59, 4.66, 4.71, 4.73, 4.81, 4.82, 4.85).

26. Kohtu hinnangul sisalduvad vaidlustatud käskkirjas põhjendused karistuse valiku osas. Kohus leiab, et PPA on kaebajale noomituse määramist väga hoolikalt põhjendanud ning on arvestanud nii rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja ka kaebaja varasemat käitumist. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega, et kaebajale on antud positiivne iseloomustus ja tal puudub kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid see ei kaalu üles kaebaja põhjendamatut, isiklikust huvist ajendatud, infosüsteem KAIRI väärkasutamist, sh sekkumist kolmandate isikute põhiõigusesse. PPA peab reageerima rikkumise ulatust ja olemust arvestavalt ning antud juhul ei prevaleeri eelnev laitmatu teenistuse ja esmakordse rikkumise fakt tehtut.

27. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et I.L.,V.I.,E.K.,S.I. osas päringute aluse olemasolu puudumist ei ole distsiplinaarmenetlusega tõsikindlalt tuvastatud. Kohus nõustub vastustajaga, et selline väide on ebaõige ja vastuolus distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud asjaolude ning kogutud tõenditega. Nagu koos kaebusega esitatud protokollidest nähtub, ei ole kaebaja suutnud selgitada põhjusi, miks ta pidas vajalikuks töödelda ülalloetletud isikute andmeid. Kuivõrd

3-15-1901 8

kaebaja ei ole põhjendanud isikuandmete töötlemise seotust ühegi süüteomenetlusega, saab tõsikindlalt väita, et isikul puudus õigus nimetatud andmete töötlemiseks.

Vastustaja on tõendite analüüsis (tl 22) märkinud, et 3. juulil 2014 alustati kannatanu I.L. ülekuulamisega kriminaalasja nr 14240102616 menetlust, et 2. juulil röövis tundmatu meesterahvas vägivalla kasutamise teel tema pojalt mobiiltelefoni. Kaebaja ei ole 26. augustil 2014 teinud kriminaalasjas ühtegi menetlustoimingut, mis oleks andnud põhjendatud aluse teha kannatanu kohta päring. Samuti ei too kaebaja selgitus selgust päringute tegemise õigusliku aluse olemasolule (kaebaja ei mäleta, miks ta vaatas andmeid).

Vastustaja on tõendite analüüsis (tl 22p) märkinud, et 7. septembril 2014 alustati tunnistaja A. J. ülekuulamisega kriminaalasja nr 14240103653 menetlust (ajavahemikul 7. august kuni 7. september 2014 varastati Servaääre külas asuvast kaalumajast tundmatute isikute poolt sissetungimise teel ehitusmaterjali). Kaebaja menetluses oli kriminaalasi alates 9. septembrist 2014 ning kaebaja ei ole V.I. läbi viinud ühtegi menetlustoimingut (V.I. ei ole seotud kriminaalasjaga 14240103653). Seega kaebaja väide, et tal oli vaja kätte saada V.I., milleks tegi 8. septembril (kuigi kriminaalasi on tema menetluses alates 9. septembrist) päringud V.I. ja temaga seotud isikuteema E. K. ja isa S. I. kohta, ei vasta tõele. Samuti ei too kaebaja selgitus selgust päringute tegemise õigusliku aluse olemasolule.

28. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et tõestatud ei ole, et kaebaja vaatas P.R. andmeid isiklikes huvides. Süüdistavast distsiplinaarmenetluse kokkuvõttest nähtub (tl 18p), et kaebaja selgituse kohaselt tekkis tal 19. juulil 2014 valves olles vajadus tööasjus ühendust võtta politseinik P.R., kes täitis ka oma tööülesandeid. Kuna kaebajal ei olnud tema kontaktandmeid ja asjaga oli kiire, pidi ta vaatama kontaktandmeid KAIRI-st (tl 7). Distsiplinaarasjas kahtlustatava täiendava seletuse protokolli kohaselt esitas menetleja 8. mail 2015 kaebajale lisaküsimuse: „Päringute sisu ei vasta selgitusele. Kui oli vaja leida ühenduse saamiseks kontaktandmeid, siis miks oli vaja vaadata ettevõtte listi?“ (tl 13p). Kaebaja vastas: „ma vaatasin P.R. ettevõtte listi, sest tol hetkel oli tal distsiplinaarmenetlus ja ma ei teadnud, kas ta oli töölt kõrvaldatud või ei olnud kõrvaldatud.“ (tl 13p). Kohus nõustub menetleja tõendite analüüsiga, mille kohaselt kaebaja nimetatud eesmärgil tehtud päringul puudus seos avaliku ülesande täitmiseks talle ettenähtud kohustuse täitmisega, mis on haldusorgani poolt andmete töötlemise aluseks. Samuti pole kohtul põhjust kahelda vastustaja selgituses, et kõigi PPA teenistujate andmed on lihtsasti kättesaadavad PPA siseveebis.

Lisaks ei kinnita kaebaja selgitus tema poolt tehtud päringuid. Päringu eesmärgiks oli kaebaja sõnade kohaselt saada kolleegi telefoninumber, kuid kaebaja avas hoopis isiku ankeedi ja ettevõtte listi, kust vastustaja selgituste kohaselt telefoninumbrit ei näe. Samuti on kaebaja muutnud ütlusi P.R. kohta tehtud päringu põhjuse osas. Esimeses, s.o 9. aprilli 2015. a seletuses tõi kaebaja P.R. kohta tehtud päringute põhjuseks asjaolu, et tal oli vaja võtta P.R. tööasjus ühendust, kuna P. R. ka täitis oma tööülesandeid (tl 7). Hiljem selgitas kaebaja, et kuna ta ei teadnud, kas P. R. veel töötab PPA-s, siis vaatas ettevõtte listi (tl 13p). Vastustaja selgituste kohaselt kaebaja P.R. kontaktandmeid vaadanud ei ole. Seega on distsiplinaarmenetlusega tuvastatud, et tegemist on lubamatute päringutega ja kaebaja ei ole esitanud ka vastupidise järelduseni viivaid asjaolusid või tõendeid.

Ka kaebaja struktuuriüksuse juht on seisukohal, et kaebaja väited, et tal puudus võimalus kontakteerumiseks P. R. ilma viimase andmete kontrollimiseta KAIRI-st ei ole eluliselt usutav (tl 28).

3-15-1901 9

29. Eeltoodust tulenevalt on PPA 1. juuli 2015. a käskkiri nr 1.3-3/115d õiguspärane. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.

30. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtul enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik