4-15-5875/17 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-15-5875

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.oktoobril 2015.a. Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kohtunik Katre Poljakova Menetlusliik Kaebemenetlus Väärteoasi

S.S kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 19.06.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2317,15,003940 Menetlusosalised

S.S (ik. XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: xxx) kohtuväline menetleja Politsei – ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Istungi toimumise aeg 21.september 2015.a. RESOLUTSIOON Kohus juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-dest 132 p 1, § 133-135 otsustas: 1.

Jätta rahuldamata S.S poolt Harju Maakohtule 13.07.2015.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 19.06.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2317,15,003940 otsuse tühistamiseks.

2. Jätta S.S suhtes Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse poolt 19.06.2015.a koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,15,003940 muutmata.

3. Käesoleva kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks S.S-ile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse vandeadvokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule.

Kassatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis kättesaadav 06.novembril 2015.a. kell 14.00.

VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

2

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt 19.06.2015.a. väärteoasjas nr. 2317,15,003940 tehtud otsusega tuvastati, et S.S 12.04.2015.a kella 10.06 ajal Kernu vallas, Harju Maakonnas, Munalaskme - Laitse tee 7.km juhtis mootorsõidukit kiirusega 133 +/- 8 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 60 km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 65 km/h. Otsuse kohaselt on väärteo

toimepanemise asjaolud selged ja tõendatud, kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas

kehtivat taatlust, kiirust mõõtnud välijuht XXX on mõõtmisel järginud kiirusmõõturiga

sõidukiiruse mõõtmise metoodika nõudeid. Mõõdetav mootorsõiduk liikus mõõtepiirkonnas

üksinda ning peatati vahetult peale õigusrikkumise toimepanemist, seega on eksimine välistatud. Veel on väärteo toimepanemine tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ja tunnistajate ütlustega. Väärteootsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik S.S sellega Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja S.S-ile karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 4 alusel rahatrahvi 560 eurot, milline summa võimaldati KarS § 66 lg 2 alusel tasuda ositi 7 võrdses osas 80 eurot korraga.

KAEBUSE SISU

S.S esitas 13.07.2015. kaebuse, milles vaidlustab nimetatud väärteoasjas tehtud otsust, kuna protokoll on koostatud valesti ja lohakalt, määratud trahv on ebaõiglane. Märgitud on, et menetlusalune isik ületas kiirust 60 km/h teelõigul, kuid alates Rämba teest, kust tema

välja keeras, ei olnud ühtegi liiklusmärki, mis sõidukiirust piiraks. Talle ei näidatud kiirusemõõdiku näitu, kuigi ta oleks tahtnud seda näha. Protokoll koostati teises autos, mis kiirust ei mõõtnud.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja S.S oma kaebuse juurde ning taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Menetlusalune isik selgitas kohtule juhtunu asjaolusid, selgitades, et kuna tal oli kiire, siis ta ei vaadanud spidomeetri näitu. Kiirust piiravat märki ta ei näinud, on

hiljem käinud vaatamas, see märk on teisel pool, umbes 60-70 meetrit Munalaskme poole. Seega eeldas, et tohib sõita 90 km/h. Kui ta kinni peeti, peatus koheselt, kiirusemõõteseadme näitu talle ei näidatud, see buss, mis kiirust mõõtis, kadus ära. Temale vormistati protokoll teises sõidukis.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse,

tunnistajate XXX, XXXja XXXütlused ning uurinud väärteoasjas kogutud tõendeid, jõudis alljärgnevate järeldusteni.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik S.S juhtis 12.04.2015.a kella 10.06 ajal mootorsõidukit Nissan Pathfinder registreerimismärgiga XXX Harju Maakonnas, Kernu vallas, Munalaskme – Laitse tee 7.kilomeetril. Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht XXX poolt 12.04.2015.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt 12.04.2015.a kella 10:06 ajal Harjumaal, Kernu vallas, Munalaskme – Laitse tee 7.kilomeetril on S.S juhitud mootorsõiduki kiiruseks fikseeritud 133 km/h +-8 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust, s.o 60 km/h, mitte

vähem, kui 65 km/h. Protokollist nähtuvalt kasutati kiirusemõõteseadet Stalker Dual,

3

taatlustunnistusega nr TTRSS-15/00011. Mõõteseade on paigaldatud statsionaarselt. Mõõtmist

teostati asulavälisel teel valgel ajal, nähtavus oli hea, teeolud olid kuivad ning ilmastik sademeteta. Mõõdetava mootorsõiduki liikumise osas on märgitud, mõõdeti vastutuleva objekti

kiirust liikuvast sõidukist, mõõtja liikus esimesel sõidurajal kiirusega 61 km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1. sõidurajal, pärisuunalisel teel, lähenes ja liikus üksinda .

Täpsustamaks menetlusaluse isiku sõiduki liikumise kiiruse mõõtmise asjaolusid kuulati

kohtuvälise menetleja taotlusel üle kiirusmõõturi kasutamise protokolli koostanud

politseiametnik XXX, kes selgitas kohtule, et 12.04.2015.a hommikul olid nad minemas politseioperatsioonile „Kõik puhuvad!, tema juhtis välijuhi bussi, kus oli statsionaarsena ka

kiirusmõõteseade, mis on omakorda ühendatud videosalvestuse seadmega. Seade mõõtis vastutuleva auto kiirust, vastutuleva auto kiiruseks oli 133 km/h, nende liikumiskiiruseks 60 km/h. Andis koheselt vastutulevale autole peatumismärguande sinise ja punase vilkuriga ning

hakkas politseibussi ümber keerama. Sõiduk peatus. Tema vormistas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kuid sõiduki juurde tagasi minnes selgus, et seade oli stand by režiimile ja näitu ei olnud võimalik juhile näidata, samuti ei töötanud videosalvestus. Temaga koos sõitis välijuhi bussis patrullpolitseinik Anna-Liisa Säkk.

Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud XXXandis ütlusi selles, et 12.04.2015.a hommikul sõitis ta kaassõitjana välijuhi XXX juhitud politseibussis, tee oli kurviline, vastu tuli sõiduk, mille kohta XXX ütles, et vaata, suurel kiirusel. Tunnistaja märkas tablool kiirusmõõtja näitu,

see oli 133 km/h, sellel teelõigul on lubatud 60 km/h. Välijuht andis peatumismärguande,

pööras bussil otsa ringi ja sõitis sellele autole järgi. Menetluse võttis üle teine patrull. See sõiduk, mille kiirust mõõdeti, oli ainus sõiduk teel.

Tunnistajana üle kuulatud Kristi Raamat andis ütlusi väärteoasjas menetlustoimingute teostamise kohta.

Kohus leiab, et nii 12.04.2015.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, kui ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate XXX ja XXXütlustega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik on väärteo toime pannud. Asjaolu, et menetlusalusele isikule ei

olnud võimalik näidata kiirusmõõteseadme näitu ja et rikkumist ei videosalvestatud, ei ole piisavad väitmaks, et rikkumist ei ole toime pandud.

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et 12.04.2015.a ei olnud tunnistajate XXX XXXeesmärgiks tegeleda kiiruse mõõtmisega, Lääne-Harju Politseijaoskonna välijuht XXX ja temaga koos bussis sõitnud tunnistaja XXXolid teel plaanilisele politseioperatsioonile „Kõik puhuvad“, kui politseibussis olnud statsionaarne kiirusmõõteseade fikseeris vastutuleva sõiduki

kiiruseks 133 km/h. Seda näitu kiirusmõõteseadme ekraanil nägid mõlemad target

politseiametnikud ning XXX otsustas kiirust ületanud sõiduki peatada, andes peatumismärguande siniste ja punaste vilkurite ning helisignaaliga.

Kohtu hinnangul vastavad kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud andmed

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruses nr 78 („Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“) §-s 10 nõutule, et lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatule on mõõteprotokolli kantavad andmed järgmised: 1) kiirusmõõturi lugem; 2) keskkonnatingimused mõõtmisel; 3) selle sõiduki asukoht teel, mille sõidukiirust mõõdeti; 4) kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal (käes hoitud, statiivil, seisvas sõidukis, liikuvas sõidukis jm); 5) liikuvast sõidukist mõõtmise korral selle liikumine samas

suunas või vastassuunas sõidukiga, mille sõidukiirust mõõdeti ning 6) liikuvast sõidukist radarmõõturiga, mis võimaldab mõõtmist erinevatel režiimidel, kasutatud mõõterežiim.

4

Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Kohtu hinnangul on need nõuded antud juhul täidetud. LS § 1962

p 6 kohaselt on

politseiametnikul või abipolitseinikul õigus kasutada mootorsõidukit jäädvustavat

liiklusjärelevalveseadet, mille salvestist on võimalik vajaduse korral kasutada ka mootorsõidukijuhi tuvastamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendiga süüteomenetluses. LS § 195 tulenevalt

on liiklusjärelevalve teostaja kohustused järgmised: 1) tagama sujuva liikluse ja liiklejate

turvalisuse; 2) kontrollima seadustes või seaduste alusel kehtestatud liiklusalastest nõuetest

kinnipidamist, tõkestama liiklusalaste nõuete rikkumise ja selgitama välja õigusrikkujad; 3)

võtma tarvitusele abinõud liiklustakistuse ja -ohu kõrvaldamiseks, liiklustakistuse kohese

kõrvaldamise võimatuse korral rakendama meetmeid selle tähistamiseks või piirde paigaldamiseks ning informeerima liiklustakistusest teeomanikku või teehoiu korraldamise eest vastutavat isikut; 4) hoiatama liiklejaid võimalike takistuste ja ohtude eest teel; 5) vajaduse korral reguleerima liiklust; 6) kandma vormiriietust või eraldusmärki ning olema liiklejaile

hästi nähtav, välja arvatud varjatud liiklusjärelevalve korral, ja tegutsema liiklejate jaoks

arusaadavalt. Antud sätete mõtte kohaselt on mootorsõidukit jäädvustava liiklusjärelevalveseadme kasutamisel tegemist siiski liiklusseadusest tuleneva õigusega, mitte aga kohustusega. Kohus leiab, et tunnistajate XXX ja XXXpoolt antud ütlused on usaldusväärsed ning kohtul puudub alus nendes kahelda. Ka ei ole kohtul põhjust kahelda tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütluste tõepärasuses, kuivõrd tunnistajatele on selgitatud KrMS § 71 – 73 sätestatud õigusi ja kohustusi, sealhulgas kohustust anda tõeseid ütlusi. Samuti on tunnistajat hoiatatud

KarS § 318 ja KarS § 320 kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei tuvastanud antud väärteoasjas, et tunnistajad XXX ja XXXomaks vihavaenu S.S suhtes, mis takistaks neil tõepäraste ütluste andmist. Seega on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et S.S

12.04.2015.a kella 10.06 ajal juhtides mootorsõidukit kiirusega 133 km/h +-8 km/h, ületas

lubatud sõidukiirust, s.o 60 km/h, mitte vähem, kui 65 km/h. Oma tegevusega rikkus S.S Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi. Kohus on seisukohal, et S.S-i poolt LS § 227 lg

4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning isiku süü on teo toimepanemises tõendamist leidnud. Seega puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause

kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon. LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h, võib isikule määrata karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. Kohus leiab, et S.S-ile LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mõistetud

karistus on kooskõlas seaduse ja karistuse mõistmise üldpõhimõtetega. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et sõidukiiruste vahe lubatu ja valitu vahel on niivõrd suur, et see ei saa jääda juhile märkamatuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on otsuse tegemisel juba arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, samuti seda, et isikul ei ole kehtivaid väärteokaristusi ning on sellest tulenevalt mõistnud karistuse alla sanktsiooni

5

keskmise määra. Veelgi enam, kohtuväline menetleja on võimaldanud menetlusalusel isikul KarS § 66 lg 2 alusel tasuda rahatrahvi ositi. Arvestades toime pandud rikkumise raskust ja laadi ei pea kohus võimalikuks mõistetud karistust veelgi kergendada.

Seega kõike eeltoodut arvestades jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, § 135.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)