4-15-9256/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-9256

24. novembril 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Zemfira Lampmann juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

G.N, ik XXX, kodakondsus EV, elukoht XXX, juhutöödel, 4 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ja 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 11.10.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1472228 (2316,15,012972) 11.10.2015 kell 05:40 Sõle 27 lähedal Tallinnas suunaga Ädala juhtis G.N mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,70±0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, taatlemistunnistus nr TTRC-15-00070. Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus G.N LS § 69 lg 3 ja §

90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Vastavalt 11.10.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1468706 (2316,15,012971) 11.10.2015 kell 06:46 Sõle 27 lähedal Tallinnas suunaga Sõle tn 27/2 juhtis G.N mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,62±0,05 mg/l. Mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, taatlemistunnistus nr TTRC-15-00070. Ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus G.N LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles G.N-ile karistuseks LS § 201 lg 1, §

224 lg 2 ning LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 järgi 30 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning oli sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, sõiduk oli vaja ümber parkida. Nõustus üldkasuliku töö tegemisega.

Kohtule on väärteoasjas nr 2316,15,012972 esitatud järgmised tõendid:

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (11.10.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükkidega, millest nähtuvalt tuvastati 11.10.2015 kell 05:54-05:58 G.N alkoholijoove (lõplik lugem 0,7 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,65 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Tunnistaja Maksim Rožgonjuk ütluste kohaselt 11.10.2015 oli ta tööl koos patrullpolitseinik

Jaanus Murakaga (Murakas), peatas 05:40 kasutades politseisõiduki alarmsõiduki punast ja sinist vilkurit aadressil Sõle 27 Tallinn mootorsõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX. Kontrollimisel selgus, et sõidukijuhil esinesid alkoholitunnused – alkoholi lõhn suust, silma punetus. Kohapeal kontrollides isiku joovet indikaatorvahendiga, oli tulemuseks 0,63 mg/L. Samuti selgus, et sõidukijuhil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhiks osutus G.N ik XXX, kes viibis sõidukis üksi. Sõiduk liikus Ädala tn suunas.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati G.N sõiduki juhtimiselt 11.10.2015, sest ta juhtis sõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (11.10.2015 kell 05:41), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena G.N alkoholijoove (0,63 mg/l).

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et G.N kehtivaid juhilube ei ole.

Kohtule on väärteoasjas nr 2316,15,012971 esitatud järgmised tõendid:

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (11.10.2015) koos mõõtetulemuse väljatrükkidega, millest nähtuvalt tuvastati 11.10.2015 kell 06:59-07:03 G.N alkoholijoove (lõplik lugem 0,62 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,57 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (11.10.2015 kell 06:47), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena G.N alkoholijoove (0,58 mg/l).

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati G.N sõiduki juhtimiselt 11.10.2015, sest ta juhtis sõidukit, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati G.N sõiduki juhtimiselt 11.10.2015, sest oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis ja ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

- Tunnistaja Rasmus Lahtvee ütluste kohaselt oli ta 11.10.2015 graafikujärgses patrullis Tallinnas koos patrullpolitseinik Ervin Stüfiga. Märkas kella 06:46 ajal Sõle tn 27 juures suunaga Sõle tn

27/2 suunas liikumas tumedat sõiduautot VW Golf riikliku numbrimärgiga XXX, mis jättis kahtlase mulje, sest liikus aeglaselt ja ebaloogilist sõidutrajektoori pidi. Nimetatud sõiduauto peatamisel selgus, et seda juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mitte omav

G.N (ik XXX), kes oli eelnevalt sama kuupäeva jooksul mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kellel patrullpolitseinik Ervin Stüf mõõtis indikaatorvahendiga alkoholijoobe 0,58 mg/L.

- Isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt 11.10.2015 peeti Sõle tn 27/2 kinni G.N, kuna isik võis jätkuvalt toime panna väärtegusid.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et G.N kehtivaid juhilube ei ole.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on G.N 4 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda 30.04.2014 LS § 239 lg 1 p 2 järgi rahatrahviga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning G.N süü rikkumistes on tõendatud:

- 11.10.2015 kell 05:40 juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg, samuti juhtis ta mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust;

- 11.10.2015 kell 06:46 juhtis ta mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg, samuti juhtis ta taas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

G.N käitumine sisaldab LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ja 201 lg 2 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. G.N käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on G.N varem karistatud turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest (LS § 239 lg 1 p 2), alkohoolse joogi tarbimise eest avalikus kohas (AS § 70) ning ÜTS alusel piletita sõidu eest), kõik trahvid on tasumata. Eelnevalt on G.N väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varasemad kergemad karistused – rahatrahvid ei ole isikule mõju avaldanud.

Kohus leiab, et arvestades G.N süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras karistatud, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. G.N puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Kohus leiab, et G.N-ile tuleb rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohus mõistab G.N-ile LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi põhikaristusena aresti

15 päeva – sanktsiooni keskmise määra suuruses. 11.10.2015 kell 05.40 pani G.N toime ühe teo, mis vastab mitmele süüteokoosseisule ning kell 06.46 pani ta toime samasuguse süüteo, kuid nende tegude eest tuleb mõista üks põhikaristus analoogselt kriminaalasjades mitme analoogse episoodi eest mõistetava karistusega. Samuti eeltoodud väärtegude puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk kahe teoga, mis täidavad mitu väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kohus märgib, et KarS § 67 lg 2 kohaselt arvutatakse aresti tähtaega päevades. Ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi. KarS § 68 lg 2 kohaselt arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses karistusaja hulka. Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. 11.10.2015.a isiku kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti G.N kinni 11.10.2015.a kell 06.46 ning isik vabastati 11.10.2015.a kell 12.00. Seega oli G.N kinni peetud vähem kui 24 tundi.

Seega ei saa arvestada G.N karistuse hulka tema kinnipidamise aega, kuna tema kinnipidamise aeg on vähem kui 24 tundi (Riigikohtu 11.03.2013.a otsus nr 3-1-1-22-13 p.7) Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 63 lg 1, KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139,

199 lg 3 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada G.N LS § 201 lg 1, § 224 lg 2 ning LS § 201 lg 2 järgi (11.10.2015 kell 05.40 ja kell 06.46 toimepandud kahe rikkumise eest) ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.N-ile mõistetud arest 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata G.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri (tel 6124962) järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt