2-09-25392/300 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Istungisekretär

Kohtunik Maili Tartu

Getter Piiroja

Määruse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23. november 2015.a., kell 16.00

Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number

2- 09-25392

Tsiviilasi

M.K. ja J.R.i avaldus kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle

võõra kinnisasja ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise

nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.

Tsiviilasja hind

10864.98 €.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldajad:

1. M.K., isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxx xx – xx,

xxxxx xxxxx.

2. J.R., isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xx – xx, xxxxx

xxxxx.

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal.

Asjast puudutatud isikud.

1. B. P., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxxxx

x-x, xxxxxxxx, lepinguline esindaja K.L., elukoht xxxx-

xxxxxxx x-x, xxxxxxxx (volikiri tl 68. 4 kd).

2. M.R., isikukood xxxxxxxxxxx, ja E.R., isikukood

xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx

xxxx,

Xxxxx

xxxxxxx,

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Indrek Lillo.

3. V. R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx-xxxxx,

xxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx.

4. P.H., sünd. xx xx xxxx.a., elukoht, xxxxxxxxxxxxxx xx,

xxx xx xxxxxxxxx, xxxxxx.

5. E. V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx-xxxx,

Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx.

6. H. T. O., sünd. xx xx xxxx.a., elukoht xxxxxxxxxxx x,

xxx xx, xxxxxxxxx, xxxxxx.

7. V. H., sünd. xx xx xxxx.a., elukoht xxxxxxxx x, xxxxx

xxxxxxxx, xxxxxx.

8. K. T., sünd. xx xx xxxx.a., elukoht xxxxxxxxxxxxxx

xxx, xxxxx xxxxxxxx, xxxxxx.

9. Xxxxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx vallavalitsuse kaudu,

esindaja A.T. (volikiri lk 48, 6 kd).

10. N.R., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx

xx-x, xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 27. ja 29. oktoober 2015.a., Pärnu.

RESOLUTSIOON

Rahuldada avaldus osaliselt.

1. Määrata juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa

nr. xxxxxxx, asukoht Xxxxx-xxxxxx, Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx,

Xxxxxxxxx valla omandis olevalt Xxxxxxx teelt üle Xxxx-xxxxxxx kinnistu, Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxx, asukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx,

Xxxxxxxxx, ja üle kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. xxxxxxx,

asukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx, vastavalt käesolevale määrusele

lisatud juurdepääsu plaanil tähistatud asukohale, kus juurdepääs algab Xxxxxxx teelt Xxxx-

xxxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, punktist A ja kulgeb olemasolevat erateed pidi kuni

kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, piirini punkt B ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr.

xxxxxxx, punktini D ja sealt edasi kulgeb kinnistul, registriosa nr. xxxxxxx, ümber õueala,

rajataval teeosal, läbi punkti E, edasi kulgeb olemasoleval metsateel kuni punktini F s.o.

Xxxxx-xxxxxx kinnistuni, registriosa nr. xxxxxxx.

2. Juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, üle kinnistu, registriosa nr.

xxxxxxx, määrata järgmistel tingimustel.

2.1.

Juurdepääs on tähtajatu.

2.2.

Juurdepääs on määratud valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr xxxxxxx)

igakordse omaniku kasuks. Juurdepääsu on õigustatud kasutama kinnistu igakordse omaniku

perekonnaliikmed ja külaline.

2.3.

Juurdepääs on ajalise piiranguta ja tagatud liikumiseks jalgsi, sõiduautoga, veoautoga

ja traktoriga.

2.4.

Juurdepääsuteel on keelatud parkimine.

2.5.

Sõidukite lubatud liikluskiirus juurdepääsuteel on kuni 30 km/ha.

2.6.

Valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr. xxxxxxx) igakordne omanik on

kohustatud juurdepääsu plaanil märgitud teeosa B-D juurdepääsuõiguse eest tasuma

koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr. xxxxxxx) igakordsele omanikule tasu 142.20

eur aastas, kuus 11.85 eur. Tasu tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette iga kuu 25.

kuupäevaks alates määruse jõustumisest.

Valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr. xxxxxxx) igakordne omanik on

kohustatud juurdepääsu plaanil märgitud teeosa D-E-F juurdepääsuõiguse eest tasuma

koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr. xxxxxxx) igakordsele omanikule tasu 0,29 %

kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, igaaastasest maamaksust ning nimetatud summa tuleb

juurdepääsu omajal tasuda igaaastaselt ühekordse maksena iga aasta 01. oktoobriks alates

määruse jõustumisest.

2.7.

Juurdepääsu plaanil märgitud, kinnistul registriosa nr xxxxxxx, rajatava ja

olemasoleva taastatava metsatee D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m olemasoleval

metsateel E-F, ning rajatava teeosa D-E pikkus 68 m, laiusega 4 m, mis sisaldab sõidetavat

osa ja hoolduseks /teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa.

2.8.

Kinnistul, registriosa nr xxxxxxx, rajatava ja olemasoleva taastatava metsatee teeosa

D-E-F rajamise ja korrashoiu kulud kannab ja teeosa hoiab korras Xxxxx-xxxxxx kinnistu,

registriosa nr xxxxxxx, igakordne omanik.

2.9.

Kohustada Xxxxx-xxxxxx kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, igakordset omanikku

taastama sõidukiga liiklemiseks vajalik tee seisund kinnistul, registriosa nr xxxxxxx, teeosal

B-D juhul, kui tee ei ole sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis (sõidukiga läbitav)

tulenevalt Xxxxx-xxxxxx kinnistu igakordse omaniku (või temaga seotud isikute) tegevusest

(tegevusetusest).

3. Juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, üle Xxxx-xxxxxxx

kinnistu, registriosa nr xxxxxxx, mille asukoht on tähistatud käesolevale määrusele lisatud

juurdepääsu plaanil (teeosa A-B), määrata järgmistel tingimustel.

3.1.

Juurdepääs on tähtajatu ja piiranguteta. Juurdepääsuteel on keelatud parkimine.

3.2.

Valitseva kinnisasja (kinnistu registriosa nr xxxxxxx) igakordne omanik on

kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma koormatava kinnisasja (kinnistu registriosa nr

xxxxxxx), igakordsele omanikule tasu 37.80 eur aastas, kuus 3.15 eur. Tasu tuleb maksta iga

kalendrikuu eest ette iga kuu 25. kuupäevaks alates määruse jõustumisest.

4. Tuvastada

B. P.i,

isikukood

xxxxxxxxxxx,

kohustus

anda

nõusolek

järgmise

kinnistusraamatukande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega. Kanda

kinnistusraamatusse Xxxx-xxxxxxx kinnistu kohta avatud registriosa nr xxxxxxx III jakku

märge “Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx

(Xxxxx-xxxxxx kinnistu) kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõigusega

vastavalt Pärnu Maakohtu 23.11.2015.a. määruse resolutsiooni punktidele 1, 3“.

5. Tuvastada M.R., isikukood xxxxxxxxxxx, E.R., isikukood xxxxxxxxxxx, ja N.R., isikukood

xxxxxxxxxxx, kohustus anda nõusolek järgmise kinnistusraamatukande tegemiseks ja

asendada see käesoleva määrusega. Kanda kinnistusraamatusse kinnistu, registriosa nr.

xxxxxxx, asukoht Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, kinnistu kohta avatud registriosa nr

xxxxxxx III jakku märge “Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr xxxxxxx (Xxxxx-xxxxxx kinnistu) kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks

juurdepääsuõigusega vastavalt Pärnu Maakohtu 23.11.2015.a. määruse resolutsiooni

punktidele 1, 2“.

6. Tuvastada M.K., isikukood xxxxxxxxxxx, ja J.R., isikukood xxxxxxxxxxx, kohustus anda

nõusolek järgmise kinnistusraamatukande tegemiseks ja asendada see käesoleva määrusega.

Kanda kinnistusraamatusse Xxxxx-xxxxxx kinnistu kohta avatud registriosa nr xxxxxxx III

jakku esimesele vabale järjekohale märge „Kinnistu on koormatud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxxx kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks

juurdepääsu kasutamise tasuga vastavalt Pärnu Maakohtu 23.11.2015.a. määruse

resolutsiooni punktile 2.6.

7. Käesoleva määruse lahutamatuks lisaks on juurdepääsu plaan, millele on märgitud

juurdepääsu asukoht.

8. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele (TsMS § 479 lg 2, 3).

9. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (TsMS § 618.6 lg 1).

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. Avaldajate nõue ja selle põhjendused.

1.1. 01.06.2009.a. esitatud avalduses (avaldus menetlusse võetud määrusega 25.09.2009.a.)

avaldajad paluvad määrata tähtajata ja tasuta kasutamiseks juurdepääs Xxxxxxxxx vallale

kuuluvalt Xxxxxxx teelt (riiklikus Teeregistris number XXXXXXX, katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx) kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx,

registriosa numbriga xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) üle kinnistu registriosa

numbriga xxxxxxx asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx (XXXXX-

XXXXX katastriüksus katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ja Xxxxx-xxxxx katastriüksus

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) järgmiselt. Juurdepääs algab Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt

Xxxxxxx teelt (riiklikus Teeregistris number XXXXXXX, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) ja

läbib 390 meetri ulatuses kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx asukohaga Xxxxxxx xxxx,

Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx. Juurdepääs on kruusakattega 2,5 meetri laiune ja 390

meetri pikkune tee. Kohustada E.R.'i tagama M.K.'ile ja J.R.'ile takistuseta läbipääs läbi kinnistu

numbriga xxxxxxx kõigil päevadel aastaringselt. Kanda märkus juurdepääsu kohta avalikult

kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr. xxxxxxx kolmandasse jakku.

Pärnu Maakohus 01.10.2009.a. protokollilise määrusega kaasas menetlusse asjast puudutaud

isikuna kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, ühisomaniku M.R.i (tl 81, 1 kd).

1.2. 01.02.2010.a. esitatud avalduses avaldajad paluvad 1. rahuldada avaldajate taotlus tasuta ja

tähtajatu juurdepääsuõiguse määramiseks vastavalt M.K. ja J.R.i avaldusele ning määrata

juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, juhindudes avaldajate poolt 30.

novembril 2009. a. esitatud plaanist üle Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) ja

Xxxxx-xxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et Xxxxx-xxxxx kinnistu koosseisu

kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb juurdepääsutee alates plaanimaterjalil

näidatud koordinaadist D läbi plaanil näidatud õue; 2. alternatiivselt määrata tasuta ja tähtajatu

juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, juhindudes avaldajate poolt 30.

novembril 2009. a. esitatud plaanist üle Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) ja

Xxxxx-xxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx).

Pärnu Maakohtu 03.03.2010.a. määrusega on menetlusse võetud M.K. ja J.R.i 01.02.2010.a.

täiendav avaldus.

1.3.

Avaldajate 17.03.2010.a. avalduse terviktekst.

I

1. Avaldajad esitasid avalduse tervikteksti ning lisasid plaanimaterjali.

II

2. Avaldajatele M.K.le ja J.R.ile kuulub võrdsetes kaasomandi osades Xxxxx-xxxxxx kinnistu

asukohaga Xxxxxxxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxxxx xxxx, mis on sisse kantud Pärnu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa numbri xxxxxxx all. Nimetatud

Xxxxx-xxxxxx kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, kuivõrd kinnistu on

ümbritsetud teistele isikutele kuulvate kinnistutega. Lähim avalikult kasutatav tee

(Xxxxxxxxx valla omandis olev Xxxxxxx tee, Teeregistri nr. XXXXXXX, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx) asub avaldajate kinnistust lõunasuunas ca 450 meetri kaugusel ning sellele

pääsemiseks tuleb ületada E.R.i ja M.R.i ühisomandis olev kinnistu, mis on Pärnu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatusse sisse kantud registriosa numbri xxxxxxx all (koosneb

kahest katastriüksusest nr. xxxxx:xxx:xxxx ja xxxxx:xxx:xxxx), samuti B. P.ile kuuluv Pärnu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa numbri xxxxxxx all sisse kantud

kinnistu (Xxxx-xxxxxxx kinnistu). Viimatinimetatud kahel kinnistul paikneb Xxxxxxx teelt

algav teelõik, mille kaudu on ajalooliselt olnud korraldatud juurdepääs avaldajate kinnistule,

kuid mis käesoleval hetkel on käsitletavad vastavalt B. P.ile ja E.R.ile ning M.R.ile kuuluva

erateena. Vastav juurdepääsutee on selgelt eristatav ka aerofotodelt ning see möödus

muuhulgas E.R.i ja M.R.i ühisomandis oleval kinnistul asuvatest hoonetest ning kulges

avaldajate kinnistule. Siinkohal vajab rõhutamist, et avaldajate kinnistul paiknevate hoonete ja

E.R.i ning M.R.i kinnistul asuvate hoonete vahe on hinnanguliselt alla viiekümne meetri.

B. P. ei ole teinud takistusi tema kinnistule jääva eratee lõigu kasutamiseks avaldajatele, kuid

E.R. ning M.R. on 2007. a. paigaldanud nendele kuuluva kinnistu piirile värava, millega on

sulgetud seni tavaõiguse alusel kasutuses olnud juurdepääsutee avaldajate kinnistule alates

E.R.i ja M.R.i ühisomandis oleva kinnistu lõunapoolsest piirist. Lisaks selgus, et E.R. ja M.R.

on teinud rajanud täiendavaid takistusi senise juurdepääsu kasutamisele puuriida ladumise ja

puude istutamise näol senisele juurdepääsuteele. Seega katkes E.R.i ja M.R.i tegevuse

tulemusel avaldajate juurdepääs oma kinnistule. Avaldajad on kohtuväliselt otsinud lahendust

tekkinud olukorrale, kuid käesoleva hetkeni ei ole kokkulepet saavutatud.

3. Juhindudes Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 on omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus

nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Eeltoodud õigusnormi tõlgendamisel on Riigikohus

asunud seisukohale, et AÕS § 156 lg 1 kohaldamise materiaalõiguslikeks eeldusteks on a)

juurdepääsu taotlejal avalikule teele juurdepääsu puudumine; b) taotletava juurdepääsu

maakorralduslik võimalikkus ning c) taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus,

võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omanike õiguste juurdepääsust

tuleneva kitsendustega.1 Nimetatud materiaalõiguslike eelduste olemasolul on juurdepääsu

määramise taotlus põhjendatud ning avaldus kuulub seega rahuldamisele.

Käesolevas asjas esitatud plaanimaterjali alusel on ilmne, et avaldajate kinnistule puudub

juurdepääs avalikule teele ning see ei piirne ühegi avalikult kasutatava kinnisasjaga, millel

oleks ligipääs avalikule teele. Asjas esitatud materjalide põhjal on ühtlasi ilmne, et ajalooliselt

on toimunud ligipääs avaldajate kinnistule üle B. P.i ja E.R.i ning M.R.i kinnistute, mida

kinnitavad lisaks avaldajatele ka teiste asjast puudutatud isikute avaldatud seisukohad ja

esitatud kaardimaterjalid ning aerofotod. Samuti on ilmne, et kuna varasemalt on juurdepääs

kinnistule toimunud läbi B. P.i ja E.R.i ning M.R.i kinnistu kulgeva eratee (nähtav nii lisatud

Maa-ameti aerofotolt kui ka kaardilt), on selline juurdepääs maakorralduslikult võimalik. Ka

Xxxxxxxxx Vallavalitsus asjast puudutatud isikuna on asunud ühesele seisukohale, et ainuke

olemasolev juurdepääsutee avaldajate kinnistule on läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu, millise

seisukoha on Xxxxxxxxx Vallavalitsus esitanud nii avaldajatele (teabenõude vastus lisatud

esialgse avalduse lisana 9) kui ka 14. oktoobril 2009. a. kirjalikus vastuses kohtule. Käesoleva

avalduse terviktekstiga esitavad avaldajad ka litsentseeritud maamõõtja koostatud plaani

juurdepääsutee kulgemise kohta põhinõude ja alternatiivnõude osas, mis veelkord kinnitab

mõlema juurdepääsutee maakorralduslikku võimalikkust.

Seega on ainsaks küsimuseks, kas avaldajate kui juurdepääsu taotlejate huvi oma kinnistule

juurdepääsu vastu kaalub üles E.R.i ja M.R.i kui koormatava kinnisasja omanike õiguste

kitsendamise. Juba viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-85-05 nähtub, et asja esmalt

lahendanud maakohus on huvide kaalumisel võtnud arvesse erinevate juurdepääsuteede

rajamise keerukust ning maksumust, hageja (e. avaldaja) kinnisasja rajatiste paigutust, üldist

juurdepääsu korraldust (s.h. millist ligipääsu puudutatud isikud ise kasutavad). Riigikohus on

asja lahendamisel leidnud, et maakohus on kaalumisel võtnud arvesse kõiki olulisi asjaolusid,

lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et arvesse on õigesti võetud tekkida võivaid

kulutusi, varasema kasutamise tavasid ja juurdepääsu koormavust.

4. Antud asjas on esitanud E.R. ja M.R. vastuväidetena nende kinnistut läbiva juurdepääsu

koormavuse kohta kaks vastuväidet: a) juurdepääs rikub nende õigust omandile b) võimalik

on alternatiivne põhjapoolne juurdepääs. Vastuväidet juurdepääsu vastuolust põhiseadusliku

eluruumi puutumatuse põhimõttega peavad avaldajad asjakohatuks, kuivõrd avaldajad ei

taotle juurdepääsu läbi E.R.i ja M.R.i eluruumi, vaid üle neile kuuluva kinnistu.

Avaldajad

on

seisukohal,

et

juurdepääsu

võimaldamine

(tegelikkuses

varasema

juurdepääsutee taastamine) läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu varem kasutusel olnud viisil (vt.

esitatud plaanimaterjalil „läbi õue juurdepääs”) ei saa kitsendada ebaproportsionaalselt E.R.i

ja M.R.i õigusi, kuivõrd sellisel viisil juurdepääs oli varem kasutusel ning maa erastamisel

pidid nad arvestama võimalusega, et neil tuleb taluda avaldajate juurdepääsu varem kasutusel

olnud viisil. Nimetatud asjaolu on ülimalt olulise tähendusega ning see on olnud üks

maakohtu argument poolte huvide kaalumisel ka Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-58-05 kohaselt.2

Samuti on ilmne, et juurdepääsu kaudu ei toimu olulist liiklust, kuna avaldajad soovivad

kasutada oma kinnistut elukohana, mitte näiteks majandustegevuseks ja tegemist ei ole

läbisõiduteega. Seega ei ole varasema kasutuse tava kohaselt juurdepääsu kasutamine

ebaproportsionaalne omandiõiguse kitsendus. Tuleb rõhutada, et avaldajatel puuduks

juurdepääsu määramata jätmisel igasugune võimalus enda omandiõiguse teostamiseks.

Teiseks on oluline, et E.R.i ja M.R.i poolt väidetud põhjapoolset juurdepääsu reaalsuses ei

eksisteeri ning selle olemasolu kohta ei ole esitatud ka mitte ühtegi tõendit. Seega on

1 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 16. ja p. 22

2 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 7

paljasõnalise väite pinnalt raske hinnata kõnealuse juurdepääsu rajamise juriidilisi probleeme

ning maksumust, kuid võib põhjendatult eeldada, et need oleksid olulisel määral avaldajatele

koormavamad, kui reaalselt eksisteeriva juurdepääsu taaskasutusse võtmise kulud. Rõhutame,

et tekkida võivad kulutused on üks nendest asjaoludest, mida kohus peab arvestama poolte

huvide kaalumisel.

Kolmandaks rõhutame, et omandiõigus ei ole absoluutne ning seda võib kitsendada tulenevalt

avalikest huvidest või naaberkinnisasja omaniku huvist. Riigikohus on ühtse kohtupraktika

kujundamisel märkinud, et naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku

üksteist ja nendega tuleb arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu.3 Seega ei saa

E.R. ja M.R. tugineda oma vastuväidetes pelgalt absoluutse omandiõiguse teostamise

vabadusele, vaid peavad arvestama ka avaldajate huvidega. Käesolevas asjas ei ole aga E.R. ja

M.R. toonud välja mitte ühtegi tegelikku nende omandiõiguse kitsendamise ohtu, kuna

eluruumi puutumatuse rikkumise vastuväide ei ole tõsiseltvõetav ning selline väide on ilmselt

otsitud ning asjatundmatu. Õigus eluruumi puutumatusele hõlmab endas tunduvalt teiste

isikuvabaduste kaitset kui kinnisasja omandiõiguse teostamine.

5. Järgnevalt soovivad avaldajad rõhutada, et puudub ka mistahes mõistlik põhjendus selleks,

miks peaks ligipääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule toimuma muul viisil kui tänaseni eksisteeriva ja

kasutamiskõlbliku ning varasemalt juurdepääsuks kasutatud teelõigu kaudu. Märgime, et

avaldajate taotletud teelõigu kaudu, s.o. Xxxxxxx teelt läbi B. P.ile kuuluva kinnistu ja E.R.ile

ning M.R.ile kuuluva kinnistu on ligipääsu avaldajate kinnistule pidanud mõistlikuks nii

Xxxxxxxxx xxxx kui ka B. P.. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole üleüldse tõendatud avaldajate

kinnistule „põhjapoolse tee” reaalne eksisteerimine, kuid arvestades asjaoluga, et E.R.i

esindaja on väite sellise juurdepääsu olemasolu kohta esitanud, peaks antud asjaolu

tõendamiskoormis TsMS § 230 lg 1 tulenevalt ka E.R.il lasuma. Seega tuleb antud hetkel

käsitleda väidet „põhjapoolse tee” olemasolu kohta üleüldse paljasõnalisena ning sellega ei

saa arvestada kohtuotsuse tegemisel.

6. Seega tuleb Riigikohtu juhise kohaselt AÕS § 156 lg 1 rakendamisel kaaluda nii

koormatava kinnisasja omaniku kui ka juurdepääsuõigust taotleva isiku huve ning juhinduda

nõude materiaalõiguslike eelduste olemasolu korral (mille olemasolu käesolevas asjas on

tuvastatud) õigluse põhimõttest. M.K. on avaldanud 01. oktoobril 2009. a. ärakuulamisel

korduvalt, et ta soovib asuda avaldajatele kuuluvat kinnistut kasutama oma elukohana, kuid

see ei ole võimalik juurdepääsu puudumise tõttu. Antud juhul on ilmne, et mingit mõistlikku

alternatiivi avaldajate kinnistule pääsemiseks ei ole, samuti ei ole mõeldav, et avaldajad

jääksidki juurdepääsuta neile kuuluvale kinnisasjale. Avaldajate kinnistule kui hoonestatud

kinnistule ligipääs peab olema võimalik autoga, kuivõrd nii igapäevane kinnistu majandamine

kui ka vajadusel näiteks küttepuude transport ei saa toimuda teisel viisil. Õigluse põhimõttega

ei ole kooskõlas praegune olukord, kus avaldajad pääsevad neile kuuluvale kinnistule

kolmanda isiku kinnistut ja kallasrada kasutades. Ka juba viidatud Riigikohtu otsuses nr. 3-2-

1-85-05 p. 22 on sedastatud, et elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema

tagatud üks autoga ligipääs.

Veelkord rõhutame, et antud asjas tuleb menetlusosaliste huvide kaalumisel arvestada ka seda,

et kõik teised menetlusosalised peale E.R.i ja M.R.i on avaldajate kinnistule juurdepääsu osas

üksmeelel, seega on avaldajate arvates tagatud kõikide asjast puudutatud isikute huvid

parimal võimalikul viisil ning puudub tarvidus asuda otsima uusi juurdepääsuteid üle

eraomandis olevate kinnisasjade üksnes E.R.i ja M.R.i vastuseisu tõttu.

Avaldajad on välja pakkunud ka alternatiivse juurdepääsutee 30. novembril 2009. a. esitatud

plaanimaterjali alusel, mille määramine tuleks avaldajate arvates kõne alla siis, kui kohus

peaks menetlusosaliste huvide kaalumisel leidma, et E.R.i ja M.R.i huvi Xxxxx-xxxxx

3 Vt. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. aprilli 2005. a. otsus nr. 3-2-1-33-05 p. 10 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

27. septembri 2007. a. otsus nr. 3-2-1-85-05 p. 22

kinnisasja privaatseks kasutamiseks kaalub üles M.K. ja J.R.i huvi neile kuuluvale Xxxxx-

xxxxxx kinnistule pääsemiseks. Riigikohus on leidnud 30. märtsi 2004. a. otsuses nr. 3-2-1-

33-04 p. 18, et „kõigi asjaolude täielikuma väljaselgitamise ja juurdepääsu vaidluse kiirema

lahendamise tagab see, kui vajadusel esitada hagi alternatiivsena erinevate kinnisasjaomanike

vastu, kelle kinnisasjalt on võimalik juurdepääs.” Nimetatud menetlusökonoomika põhimõtte

kohaselt on avaldajate hinnangul põhjendatud ka ühes avalduses alternatiivsete juurdepääsude

taotlemine. Alternatiivne juurdepääs on avaldajatele kulukam, selle rajamine aeganõudvam

ning vajab võrreldes senise juurdepääsuga kahtlemata mahukamate kulutuste tegemist,

mistõttu käsitlevadki avaldajad sellist taotlust alternatiivsena. Juurdepääsu varasemat

kasutamist ja uue juurdepääsu rajamise kulusid on kohtupraktikas loetud asjaoludeks, mida

tuleb kohtul kaaluda juurdepääsu määramisel.

Avaldajad esitavad koos käesoleva terviktekstiga ühtse plaanimaterjali nii peamise nõude

esemeks oleva juurdepääsutee (märgitud alates koordinaadipunktist D sinise punktiirjoonena)

kui ka alternatiivse juurdepääsutee (märgitud sinise pideva joonega) kohta. Nimetatud

plaanimaterjal on avaldajate arvates ammendav selleks, et juurdepääs määrata, kuna see

võimaldab kohtuotsuse resolutsioonis üheselt nimetada see juurdepääsutee, mille kohus

otsustab määrata. Oleks ebamõistlik ja põhjendamatu nõuda avaldajatelt teeprojektide või

maakorralduslike teostusjooniste jms. esitamist käesoleval hetkel, kuna vastavate

dokumentide koostamine on ülimalt aeganõudev ning kulukas ning selliste kulutuste tegemine

enne juurdepääsu määramise otsustamist oleks avaldajatele väga koormav. Samuti tõusetub

vastavate dokumentide koostamine alles ehituse alguses, mitte juurdepääsutee määratlemisel

kaardimaterjalil.

Litsentseeritud maamõõtja J.L. koostatud taotletavate ligipääsuteede plaani alusel on võimalik

määrata juurdepääs selliselt, et kuni plaanil märgitud koordinaadini D kulgevad nii esmane

kui ka alternatiivne juurdepääsutee plaanil märgitud teelõigul, kuid alates koordinaadist D

kulgeb esmane juurdepääsutee edasi läbi E.R.ile ja M.R.ile kuuluva kinnistu (registriosa nr.

xxxxxxx; katastriüksus xxxx:xxx: xxxx) hoovi varem kasutuses olnud teed mööda, mis on

tähistatud sinise punktiirjoonega. Alternatiivne juurdepääs läbi E.R.i ja M.R.i kinnistu

toimuks alates koordinaadist D plaanil sinise pideva joonega märgitud teed mööda.

Avaldajad paluvad:

1. rahuldada avaldajate taotlus tasuta ja tähtajatu juurdepääsuõiguse määramiseks vastavalt

M.K. ja J.R.i avaldusele ning määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale kinnistule, mis on

sisse kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriosa nr.

xxxxxxx all, juhindudes käesoleva menetlusdokumendi lisaks 1 olevast J.L: koostatud

plaanist

üle

B. P.ile

kuuluva

kinnistu

(Pärnu

Maakohtu

kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) ja E.R.i ja M.R.i kinnistu (Pärnu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et Xxxxx-xxxxx

kinnistu koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb sinise

punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D

läbi plaanil näidatud õue koordinaadipunktini G;

2. Alternatiivselt määrata tasuta ja tähtajatu juurdepääsuõigus avaldajatele kuuluvale

kinnistule, mis on sisse kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse

registriosa nr. xxxxxxx all, juhindudes käesoleva menetlusdokumendi lisaks 1 olevast J. L.

koostatud plaanist üle B. P.ile kuuluva kinnistu (Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) ja E.R.i ja M.R.i kinnistu (Pärnu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et Xxxxx-xxxxx

kinnistu koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx kulgeb pideva sinise

tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D ümber plaanil

näidatud õueala läbi koordinaadipunkti E kuni koordinaadipunktini F. (tl 30-37, 2. kd;

värviline plaan tl 108, 1 kd, esitatud 30.11.2009.a.). Avaldajad paluvad kanda märkus

juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr.

xxxxxxx ja nr xxxxxxx kolmandasse jakku. Samuti avaldajad paluvad kohustada E.R.i,

N.R.i ja M.R.i ning B. P.i andma nõusolek kanda nimetatud kinnistute registriosa

kolmandasse jakku märkus juurdepääsu kohta Xxxxx-xxxxxx kinnistult avalikult

kasutatavale teele avaldajate kinnistu igakordse omaniku kasuks ning asendada see

nõusolek kohtulahendiga.

Asjast puudutatud isikute seisukohad.

1. Asjast

puudutatud

isikul,

B. P.il,

vastuväiteid

avaldajate

poolt

soovitud

juurdepääsuteele ei ole. Avalduses esitatud faktiväited vastavad tõele ja ta on nõus

koormama talle kuuluvat kinnistut tasuta ja tähtajatu juurdepääsuteega avaldajate kasuks,

kuivõrd see on ainuvõimalik ligipääs neile kuuluvale kinnistule. (tl 46, 92, 1 kd). B. P.

oma 24.11.2011.a. arvamuses (tl 125, 4 kd) asjast puudutatud isikute E.R.i ja M.R.i poolt

06.10.2011.a. esitatud tõendite kohta märgib, et video osa, mis puudutab xxxxxxxxx

kinnistu osa, on tema arust poolik ja päästekeskuse teatiselt ei selgu, millist teed

tulekahju puhul kasutati. 5 kd , lk 3,

2. Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. on väljendanud oma seisukohta asjas

23.11.2009.a. (tl 116, 1 kd), kus muuhulgas märgitakse, et eelduslikult oleks avaldaja

jaoks mugavam ja lühem pääseda avalikule teele üle E.R. ja M.R. kinnisasja, kuid hageja

mugavus olukorras, kus alternatiivset teed pidi on samasse punkti läbimiseks vaja läbida

pikem tee, ei õigusta E.R.i ja M.R.i eraomandi kitsendamist. Asjast puudutatud isikud

E.R. ja M.R. on oma seisukoha esitanud samuti 23.09.2010.a. (tl 155-158, 2 kd).

Seisukohtade 19.04.2012.a. terviktekst.

1.1. Avaldajatele kuulub Xxxxx-xxxxxx kinnistu Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxx xxxxs,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. Kinnistul asub elumaja. Kinnistult puudub juurdepääs

avalikult kasutatavale teele.

1.2. Avalikult kasutatavaid teid Xxxxx-xxxxxx kinnistu läheduses on kaks ja mõlemad on

Xxxxxxxxx valla omandis. Nendeks on xxxxxxxxx tee, katastritunnusega xxxx:xxx:xxxx ja

Xxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx. xxxxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx

kinnistust põhja suunda. Xxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx kinnistust lõuna suunda. Mõlemad

Xxxxxxxxx valla omandis olevad teed viivad xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx maanteele,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx.

1.3. Avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule on vaja määrata juurdepääs vastavalt

AÕS §-le 156. Asjas kogutud tõendite kohaselt on juurdepääsu erinevad alternatiivid

järgmised:

1.3.1. juurdepääs Xxxxxxxxx teele, mis toimuks üle Xxxxx-xxxx kinnistu, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning Xxxxxxxxx

kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx;

1.3.2. juurdepääs Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx

ja Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx;

1.3.3. juurdepääs Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx;

1.3.4.

juurdepääs

Xxxxxxx

teele

üle

Xxxx-xxxxxxx

kinnistu,

katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ja Xxxxx-xxxxx

kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx.

2. Alternatiivsete juurdepääsude kaalumine

2.1. Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsu määramisel avalikult kasutatavale teele tuleb

asjaolude kaalumise teel leida kõige sobilikum variant alternatiivsete juurdepääsude hulgast.

Asjaolud, millest kaalumisel lähtuda on järgmised:

2.1.1. tuleb tuvastada milline on tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega ja

kas seda tavana väljakujunenud juurdepääsu on võimalik säilitada;

2.1.2. milliseid kulutusi peavad avaldajad tegema oma kinnisasjalt avalikule teele

pääsemiseks;

2.1.3. tuleb arvestada koormatava kinnisasja, mille kaudu juurdepääs määratakse, omaniku

õiguste kitsendustega;

2.1.4. millisel määral toimub koormatud kinnisasja väärtuse vähenemine juurdepääsu tõttu,

seega tuleb valida selline juurdepääs, mille kitsendustega tekkida võiva kahju suurus

koormatava kinnisasja omanikule on võimalikult minimaalne;

2.1.5. tuleb arvestada, et juurdepääsutee võimaldamisega ei kaasne õigust n.ö püsivale

parkimiskohale, see saab toimuda üksnes kokkuleppel kinnisasja omanikuga (Riigikohtu

21.05.2008 lahend 3-2-1-41- 08);

2.1.6. kui suur on tasu suurus AÕS § 156 lg 1 nõude lahendamisel

2.2. Tavana väljakujunenud ühendus.

2.2.1. Avaldajad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, kus paiknes ajalooline juurdepääsutee

Xxxxx-xxxxxx kinnistule. Asjas on selle kohta esitanud tõendeid puudutatud isikud E.R. ja

M.R.. Nendeks tõenditeks on: Eesti Rahvusarhiivis säilitatav 1868.a aluskaart, OÜ Geobüroo

poolt koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Xxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt

esitatud 15.04.2009 vastus teabenõudele, xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse

moodustamise toimik ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimik, Lääne-Eesti

Päästekeskuse 05.10.2010 tõend tulekahju kohta.

2.2.2. Eesti Rahvusarhiivis säilitatav 1868.a aluskaart, millel on märgitud, kuidas kulges

juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule, s.t üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (sel

ajal nimetusega xxxx xxxxx).

2.2.3. OÜ Geobüroo poolt koostatud ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, mis tõendab tee

asumist Xxxxx-xxxx kinnistul. Pinnasesse puuriti 6 puurauku, määrati kindlaks pinnase

omadused;

2.2.4. Xxxxxxxxx Vallavalitsuse poolt esitatud 15.04.2009 vastus teabenõudele, milles

teatatakse, et Xxxxx-xxxxxx kinnistuni saab põhja poolt üle Xxxxxxxxx, xxxxx ja Xxxxx-

xxxx kinnistute.

2.2.5. Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt on Xxxxxxxxx

Vallavalitsuse maa tagastamise korraldus vastu võetud 02.02.1999. Maamõõtja R.V. poolt

18.12.1998 koostatud xxxxxja Xxxxx-xxxx maaüksuste asendiplaanilt nähtub, et sellel on

tähistatud punktiirjoonega üle Xxxxx-xxxx kinnistu kulgev juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx

kinnistuni, asendiplaani on kooskõlastanud Xxxx-xxxxx kinnistu omanik V. R. 04.03.1999.

Maamõõtja R.V. poolt septembris 1998 koostatud välimõõtmise abriss, kuhu on kantud Xxxx-

xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksustele jääv põllutee laiusega 4m ning mis kulgeb kuni

avaldajate hooneteni. Toimikus asub Xxxxx ning Xxxxx-xxxx maa taotlejate 1998.a esitatud

avaldus Xxxxxxxxx Vallavalitsusele, mille kohaselt palutakse mitte määrata juurdepääsu läbi

tagastatava maa H.R. pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale sõiduteele, samas

Xxxxxxxxx Vallavalitsuse maa tagastamise korraldus ei sisalda sellist Xxxxx ning Xxxxx-

xxxx maa taotlejate poolt avalduses taotletud tingimust. Xxxxx ning Xxxxx-xxxx kinnistute

omanikud teadsid seega tee olemasolust Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuste tagastamise

hetke seisuga.

2.2.6. Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt on Xxxxxxxxx

Vallavalitsuse erastamise korraldus vastu võetud 12.11.1997. Maamõõtja K.N. poolt

10.11.1997 koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on selgesti eristatav juurdepääsutee

Xxxxx-xxxxxx kinnistule üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste.

2.2.7. Lääne-Eesti Päästekeskuse tõend tulekahju kohta Xxxxxxx xxxxs tõendab asjaolu, et

tulekahju kustutamiseks kasutasid päästetöötajad juurdepääsuteed Xxxxxxxxx, xxxxx ja

Xxxxx-xxxx kinnistutel veel 2002. aastal.

2.2.8. Seega on eelnimetatud tõenditele tuginedes võimalik tuvastada, et Xxxxx-xxxxxx

kinnistul toimus tavana väljakujunenud ühendus avalikult kasutatava teega üle Xxxxxxxxx,

Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste.

2.3. Juurdepääsud Xxxxxxx teele ei ole sobilikud lahendused

2.3.1. Väljapakutud juurdepääsuteede variandid ühenduseks Xxxxxxx teega ei ole sobilikud

tehtavate ehitustööde kulukuse ja madala maapinna tõttu. Kui võrrelda kulutusi vastavalt

kohtule esitatud hinnapakkumistele, mida peavad avaldajad tegema oma kinnisasjalt avalikule

teele pääsemiseks, siis on tehtavad kulutused juurdepääsuks Xxxxxxxxx teele üle Xxxxxxxxx,

Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute kõige väiksemad. Ühenduseks Xxxxxxx teega tuleks aga

rajada suures osas uued teed.

2.3.2. Asjas on puudutatud isikud E.R. ja M.R. esitanud CD plaadi videosalvestisega. Videos

tõendab Xxxxx-xxxxx kinnistu sobimatust juurdepääsuks Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Fotod

xxxx

-xxxx kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta, Xxxxx-xxxxx kinnistu seisundi kohta

sügisese kõrgvee ajal tõendavad üheselt asjaolu, et Xxxxx-xxxxx kinnistult ei pääse Xxxxx-

xxxxxx kinnistuni, kuna Xxxxx-xxxxx kinnistu on kõrgvee ajal (sügisel ja kevadel) vee all,

sest maapind on liiga madal. Fotod põhjapoolsest juurdepääsuteest Xxxxx-xxxxxx kinnistuni

üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute on tehtud 2007. aastal ja tõendavad asjaolu,

et see tee oli siis veel sõidukiga läbitav ning ei olnud nii kinni kasvanud. Fotod Xxxx-xxxxx

kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta tõendavad samuti asjaolu, et juurdepääs

Xxxxx-xxxxxx kinnistuni on võimalik rajada, kuna seal on tee osaliselt olemas ning rajatav

lõik asub kõrgel pinnasel. Samuti koormab nimetatud juurdepääsutee variant kõige vähem

kinnistu omanikke, võrreldes teiste variantidega, sest seal ei ole elamuid. Samas on

avaldajatel mõistlik kasutusele võtta ajalooline ühendustee, mis koormaks menetlusosaliste

huvisid kõige vähem. Xxxxxxxxx kinnistu omanik kasutab pooles ulatuses seda teed. Xxxxx

ja Xxxxx-xxxx kinnistute omanikel ei ole kinnistutel hooneid. Tegemist on valdavalt

heinamaaga. Xxxxx-xxxx kinnistute omanikud elavad xxxxxxx ning sisuliselt ei kasuta

nimetatud maid.

2.3.3. Kuna asjas tuleb arvestada koormatava kinnisasja, mille kaudu juurdepääs määratakse,

omaniku õiguste kitsendustega, siis on üheselt selge, et Xxxxx-xxxxx kinnistule tee rajamine

saunahoone tagant tähendaks seda, et puudutatud isikud E.R. ja M.R. kaotaksid oma

kartulipõllu kasutamise võimaluse. Samuti ei ole see variant mõistlik, kuna tee ja kraavide

rajamine võib tähendada sadevete valgumist Xxxxx-xxxxx kinnistu õuealale, mis tähendaks,

et

suur

osa

Xxxxx-xxxxx

kinnistu

õuealast

ja

põllu-

ning

aiamaast

muutub

kasutuskõlbmatuks. Nimetatud asjaolu läheks vastuollu põhimõttega, et juurdepääsuga

kaasnevate kitsendustega tekkida võiv kahju oleks koormatava kinnisasja omanikule

võimalikult minimaalne.

2.4. Xxxxxxxxx tee kaudu juurdepääsutee seisund ja asukoht

2.5. Kohus teostas kohapeal juurdepääsutee 22.10.2010 vaatluse, mille kohta koostatud

protokolli kohaselt: „Looduses on läbi käidud teekoht läbi K. T. ja V. R. kinnistute. Teekoht

ei ole sõidukiga läbitav. Teekohal puid, kive ja teekoha mittekasutamise tõttu juba suuresti

kinnikasvanud.“ Puudutatud isikud E.R. ja M.R. on seisukohal, et tavana väljakujunenud

ühendustee hooldamata jätmise eest vastutavad avaldajad ning kohaldada saab AÕS § 156 lg

3, mille eesmärgiks on säilitada ajaloolise juurdepääsu kasutamine. Xxxxx-xxxxxx

katastriüksuse moodustamise toimiku kohaselt esitasid avaldajad taotluse maa erastamiseks

02.06.1998. Seega, olles Xxxxx-xxxxxx maaüksusel asuva elamu omanikud oleksid nad

pidanud teostama vastava juurdepääsutee hooldamist ise. Juurdepääsutee seisund halvenes

avaldajatest tulenevatest asjaoludest. Kuna ajalooline tee kui selline on siiski olemas ning

selle kasutusele võtmiseks on vajalik teostada tee korrastustööd, siis tavana väljakujunenud

juurdepääsuteed on võimalik säilitada. Nimetatud asjaolust tulenevalt saab määrata Xxxxx-

xxxxxx kinnistule juurdepääsuks ajaloolise tee, mis kulgeb üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-

xxxx kinnistute.

2.6. Tallinna Ringkonnakohtu 08.01.2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-08-1455 on käesolevas

asjas tähtsust omav lõik: “Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et õige ei ole

apellandi see väide, et juurdepääsu määramine üle tema kinnistu eeldaks sellele tee rajamist ja

sellega seoses suurte kulude kandmist. AÕS § 156 lg 1 alusel määratav juurdepääs ei pea

olemata ilmtingimata tee Teeseaduse mõistes, vaid see võib olla ka looduslik tee või rada, mis

võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või kergsõidukitega. Kuivõrd

reeglina saab juurdepääsust kasu üksnes juurdepääsuõiguse omaja, siis eeldatakse, et tema

rajab juurdepääsu (vajadusel ka tee) ja hoiab seda korras. Nimetatud põhimõte tuleneb ka

AÕS § 179 lg-st 1.” Eeltoodust lähtuvalt ei ole takistusi väljakujunenud juurdepääsutee

kasutusele võtmiseks kasvõi järk-järgult. Sõidutee kohese väljaehitamise vajadust avaldajatel

pole, sest nad ei ela alaliselt kinnistul.

2.7. Puudutatud isikud E.R. ja M.R. esitasid kohtule OÜ Geobüroo poolt koostatud

asendiplaani, mis tõendab tee kulgemist Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel.

Nimetatud asendiplaani alusel saab määrata juurdepääsu avaldajatele kuuluvale kinnistule,

lähtudes plaanil toodud katastriüksuste andmetest ja plaanile märgitud tee paiknemisest.

2.8. Puudutatud isikud E.R. ja M.R. leiavad, et määrata tuleb juurdepääs Xxxxx-xxxxxx

kinnistule Xxxxxxxxx teelt, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx üle Xxxxx-xxxx kinnistu,

katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning

Xxxxxxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx kuni Xxxxx-xxxxxx kinnistuni.

Puudutatud isikud E.R. ja M.R. esitasid 06.10.2011.a. 1) fotod Xxxx-xxxxx kinnistul asuva

võimaliku juurdepääsutee kohta, Xxxxx-xxxxx kinnistu seisundi kohta sügisese kõrgvee ajal

ning fotod, mis puudutavad võimalikku juurdepääsuteed Xxxxx-xxxxxx kinnistuni põhja

poolt üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (nn põhjapoolne juurdepääsutee).

Fotod tõendavad üheselt asjaolu, et Xxxxx-xxxxx kinnistult ei pääse Xxxxx-xxxxxx

kinnistuni, kuna Xxxxx-xxxxx kinnistu on kõrgvee ajal (sügisel ja kevadel) vee all, sest

maapind on liiga madal. Fotod põhjapoolsest juurdepääsuteest Xxxxx-xxxxxx kinnistuni üle

Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute on tehtud 2007. aastal ja tõendavad asjaolu, et

see tee oli siis veel sõidukiga läbitav ning ei olnud nii kinni kasvanud. Fotod Xxxx-xxxxx

kinnistul asuva võimaliku juurdepääsutee kohta tõendavad samuti asjaolu, et juurdepääs

Xxxxx-xxxxxx kinnistuni on võimalik rajada, kuna seal on tee osaliselt olemas ning rajatav

lõik asub kõrgel pinnasel. Samuti koormab nimetatud juurdepääsutee variant kõige vähem

kinnistu omanikke, võrreldest teiste variantidega. 2) OÜ Geobüroo poolt koostatud

asendiplaan, mis tõendab juurdepääsutee kulgemist Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel.

Nimetatud asendiplaani alusel saab määrata juurdepääsu avaldajatele kuuluvale kinnistule,

lähtudes plaanil toodud katastriüksuste andmetest ja plaanile märgitud tee paiknemisest 3) CD

plaat videoga ja asendiplaan (esitatud 29.09.2011 Pärnu Maakohtule asja materjalide juurde

võtmiseks), mis tõendab juurdepääsutee kulgemist Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel.

Videost selgub asjaolu, et Xxxxx-xxxxxx kinnistuni oli juurdepääsutee nimetatud kohas

olemas põhja poolt üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute, juurdepääsutee

taaskasutuselevõtmine on täiesti võimalik. Samuti tõendab video Xxxxx-xxxxx kinnistu

sobimatust juurdepääsuks Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Asendiplaan selgitab asukohti, kus video

on üles võetud. 4) Lääne-Eesti Päästekeskuse tõend tulekahju kohta Xxxxxxx xxxxs.

Nimetatud dokumentaalne tõend tõendab asjaolu, et tulekahju kustutamiseks kasutasid

päästetöötajad juurdepääsuteed Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistutel veel 2002.

aastal. 2. Samuti taotlevad puudutatud isikud asja materjalide juurde võtta Tallinna

Ringkonnakohtu 08.01.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-08-1455, millega puudutatud isikud

põhistavad omapoolseid seisukohti AÕS § 156 lg 1 kohaldamisel. Nimetatud ringkonnakohtu

otsuses on käesolevas asjas tähtsust omav lõik: “Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks

märkida, et õige ei ole apellandi see väide, et juurdepääsu määramine üle tema kinnistu

eeldaks sellele tee rajamist ja sellega seoses suurte kulude kandmist. AÕS § 156 lg 1 alusel

määratav juurdepääs ei pea olemata ilmtingimata tee Teeseaduse mõistes, vaid see võib olla

ka looduslik tee või rada, mis võimaldab juurdepääsu vajavale kinnistule liikumist jalgsi või

kergsõidukitega. Kuivõrd reeglina saab juurdepääsust kasu üksnes juurdepääsuõiguse omaja,

siis eeldatakse, et tema rajab juurdepääsu (vajadusel ka tee) ja hoiab seda korras. Nimetatud

põhimõte tuleneb ka AÕS § 179 lg-st 1.” (tl 31-32, 4kd).

Puudutatud isikud M. ja E.R. 19.12.2014.a. esitatud avalduses paluvad kohtul võtta asja

juurde ning arvestada asjas lahendi tegemisel 08.12.2014 koostatud OÜ Geobüroo

asendiplaaniga võimaliku juurdepääsutee kulgemise kohta juhul, kui kohus peaks juurdepääsu

määrama lõuna poolt (vt asendiplaani, lisa nr 1). Asendiplaanil on selgelt ära näidatud

juurdepääsutee lõunapoolne variant selliselt, et see riivaks puudutatud isikute õigusi

võimalikult väiksel määral (vt asendiplaani, lisa nr 1). Niisiis tuleks juhul, kui kohus määrab

juurdepääsu siiski lõuna poolt üle puudutatud isikutele kuuluva Xxxxx-xxxxx maaüksuse,

lähtuda just sellisest juurdepääsust (p-d K-L-M-N-O-P), mis õueala ei läbi (vt asendiplaani,

lisa nr 1).

Esimese alternatiivina paluvad puudutatud isikud: 1) Määrata juurdepääs avaldajatele

kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx

xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) Xxxxxxxxx teelt

(katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx),

üle

Xxxxx-xxxx

kinnistu

(katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx), Xxxxx kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ning Xxxxxxxxx

kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) nii, et juurdepääs kulgeks OÜ Geobüroo

22.05.2013 koostatud asendiplaanil määratud viisil punktides A-B-C. Kanda Xxxxxxxxx teelt

Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsu kohta sisse märkus Xxxxx-xxxx kinnistu registriosa nr

xxxxxxx 3. jakku, Xxxxx kinnistu registriosa nr xxxxxxx3. jakku ning Xxxxxxxxx kinnistu

registriosa nr xxxxxxx 3. jakku.

Teise alternatiivina paluvad puudutatud isikud juhul, kui kohus ei jäta avaldajate avaldust

rahuldamata ega määra juurdepääsu põhja poolt eelmises punktis täpsustatud viisil: 1)

Määrata juurdepääs avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx

xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et juurdepääs Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx)

üle XXXXX-XXXXX kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu

(katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx),

kulgeks

OÜ

Geobüroo

08.12.2014

koostatud

asendiplaanil näidatud viisil punktides K-L-M-NO-P. Juurdepääs määrata alates Xxxxxxxxx

valla poolt OÜ Geobüroo asendiplaanil näidatud teelõigule M-N-O-P kasutusloa

väljastamisest. Juurdepääs määrata jalgsi ja sõiduautoga liikumiseks. Juurdepääs teelõigu M-

N-O-P ehitamiseks anda alates Xxxxxxxxx valla poolt nimetatud teelõigu ehitamiseks

ehitusloa andmisest; 2) Määrata juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx

xxxx Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus

xxxxx:xxx:xxxx) Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX

kinnistu (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxxx kinnistu (katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx) tasu eest. Ühekordse tasuna mõista avaldajatelt puudutatud isikute kasuks

välja 9 187 eurot, mis tuleb tasuda 5 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest ja igakuise

hüvitisena 125 eurot, mis tuleb tasuda igakuiselt alates juurdepääsutee ehitamiseks ehitusloa

väljastamisest ette kuu 15. kuupäevaks; 3) Kanda juurdepääsutasu maksmise kohustus ja tasu

suurus AÕS § 229 lg 1 alusel reaalkoormatisena registriosa nr xxxxxxx 3. jakku.

Xxxxxxxxx vallavalitsus on esile toonud, et ajalooliselt on juurdepääs kulgenud läbi Xxxxx –

xxxxx kinnistu ja seetõttu peetakse selle jätkumist õigeks. Juurdepääsu määramine peaks

olema võimalikult detailne, et vältida hilisemaid vaidlusi (tl 95, 1 kd). 22.03.2010.a. vastuses

vald toob esile, et Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei nõustu väitega, et Xxxxx-xxxxxx kinnistule on

tagatud juurdepääs põhja poolt, kuna Xxxx-xxxxx (katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx), Xxxxx

(nr xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) kinnistuid ei läbi avalikult

kasutatav tee. Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil

märgitud katkendlik joon tähistab kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on

tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate

asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud 1938. a skeemilised kaardid. Ka Xxxxx ja

Xxxxx-xxxx maaomandi tagastamise toimiku välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et

asendiplaanil on põllutee. Tegemist ei ole avalikult kasutatava teega ega ka muu teega

teeseaduse mõistes, kuna kõnealune põllutee: ei ole teena (rajatisena) käsitletav; ei vasta tee

suhtes esitatavatele nõuetele; ei ole sõiduautoga läbimiseks kasutatav; Praeguselt

katastrikaardi väljatrükilt nähtub, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx)

maaüksusel (Lisa 1). Seega ei ole läbi nende kinnistute tagatud juurdepääs Xxxxx-xxxxxx

kinnistule. Ajalooliselt on kulgenud läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu tee kuni endise xxxxx xxxx

kinnistuni. Lisame 1938. a skeemilise maakaardi (Lisa 2). Samuti lisame meie ettepaneku

juurdepääsutee asukoha määramiseks võrrelduna 1938. aasta skeemilise maakaardiga (Lisa

3). Xxxxxxxxx Vallavalitsuse ettepanek juurdepääsu määramise osas läbi Xxxxx-xxxxx

kinnistu on lisatud maamõõtja poolt koostatud plaanil (Lisa 4). Juurdepääsuks tuleks rajada

uus teelõik kaardil märgitud punktist D kuni punktini E (lõigu pikkus 68 m), edasi kulgeks

juurdepääsutee punktist E punktini F (lõigu pikkus 50 m). Teemaa arvestuslikuks laiuseks on

4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa.

Meie ettepaneku kohaselt oleks juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule läbi Xxxxx-xxxxx

kinnistu seeläbi viisil, mis kõige vähem häirib Xxxxx-xxxxx kinnistu omanike huve ja

juurdepääs ei kulgeks enam läbi õueala. Seni kasutasid Xxxxx-xxxxxx kinnistu omanikud

juurdepääsu läbi Xxxxx-xxxxx õueala, kuid peame mõistlikuks, et juurdepääs kulgeks plaanil

näidatud kohast. Leiame, et meie poolt pakutud ettepanek on optimaalsem lahendus, kuna läbi

Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis

oleks sõidukiga läbitav (Vald nõus tee määramisega plaani järgi tl 46.a, 2 kd., tl 42, 2 kd.).

Pärnu Maakohtu 17.06.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatu isikuna

Xxxx-xxxxx kinnistu omanik V. R..

V. R. oma 19.07.2010.a. vastuses leiab, et tee läbi tema kinnistu on nii ajaliselt kui

kilometraažilt ebaotstarbekas. Puudub kasutuskõlblik tee. Tee rajamine põhjustab

põhjendamatuid ja suuri kulutusi ja kinnisasja väärtuse muutumise. Niiske ja soise ala tõttu

tee rajamine komplitseeritud. Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx xxxxx kinnistute omanikud võiksid

oma erimeelsused ületada kuna nende erinevad põlvkonnad on elanud nendes taludes juba

aastaid ja leida osapooli rahuldava lahenduse (tl 115, 2 kd).

Pärnu Maakohtu 04.11.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikuna

Xxxxx kinnistu omanik V. R..

V. R. oma 12.01.2011.a. vastuses taotleb juurdepääsutee määramist üle Xxxx-xxxxx ja

Xxxxx-xxxx kinnistu. Muid täiendusi ei ole. Puudutatud isikute E.R. ja M.R. 06.10.2011.a.

esitatud tõendite kohta V. R. oma 01.11.2011.a. seisukohas (tl 97, 4 kd) märgib, et tõendid ei

kajasta tänast seisukorda, video on tehtud erapoolikult ja ei kajasta Xxxxxxxxx kinnistule

jääva tee olukorda. Samuti ei ole asjakohane viide 10.a. vanusele tulekahju sündmusele

Xxxxxxx xxxxs.

Pärnu Maakohtu 03.12.2010.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatud isikutena

Xxxx-xxxxx kinnistu omanik P.H., sünd. xx xx xxxx.a., ja xxxxx –xxxx kinnistu omanik E.

V., isikukood xxxxxxxxxxx.

E. V. on oma vastuses 10.01.2011.a. avaldanud, et ta ei nõustu juurdepääsutee määramisega

Xxxxx-xxxx kinnistu kaudu. Variant on määrata juurdepääs Xxxxxxx teelt läbi xxxx-xxxxx

kinnistu, edasi kulgeks tee xxxx -xxxxxx ja Xxxxx xxxxx kinnistu piiri mööda Xxxxx ojani,

edasi läbiks tee Xxxxx-xxxxx kinnistu jõudes Xxxxx xxxxx kinnistule. Arvestades, et tee on

kruuskattega talumaks liikluse intensiivsust, ei pea õigeks kasutada Xxxxx-xxxxx õueala.

Juurdepääsu määramine olgu võimalikult detailne (lk 126, 3 kd). E. V. oma 08.11.2011.a.

seisukohas (tl 107, 4. kd) puudutatud isikute E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. esitatud tõendite

kohta märgib, et ta ei ole nõus, et Xxxxx-xxxxx kinnistu on vee all ja et juurepääsutee läbi

Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu koormaks kõige vähem kinnistu omanikke. Võimalikuks

pakutud tee variant läbi Xxxx-xxxxx kinnistu on kõige pikem variant, läbib talupere õueala,

koormab enim kinnistu omanikke.

P.H. 13.01.2011.a. vastuse järgi ei ole ta nõus juurdepääsutee määramisega läbi tema kinnistu

(tl 144, 146, 3 kd). 26.10.2011.a. vastuses jääb ta märgitud seisukoha juurde, ta keeldub luba

andmast ning tema jaoks on juhtum suletud (tl 83, 4 kd). 14.09.2014.a. (tl 94, 7 kd) antud

seisukoha järgi jätkuvalt ei toetata tee ehitamist puudutatud isiku kinnisvarale. 28.09.2014.a.

P.H. on veelkord rõhutanud, et ta on jätkuvalt vastu tee ehitusele, sest ei näe selles endale

mingit kasu selle tegemiseks ja tal on arvamus, et püsiv tee takistaks tema omandi kinnisvara

arendamist. (tl 96, 7 kd). Sama seisukoht antud 03.10.2014.a. (tl 123-124, 7 kd).

Pärnu Maakohtu 25.11.2011.a. määrusega on menetlusse kaasatud asjast puudutatu isikuna

Xxxxx-xxxx kinnistu ühisomanikud H. T. O., sünd. 20.09.1959.a., V. H., sünd. xx xx xxxx.a.,

ja K. T., sünd. xx xx xxxx.a (tl 183-185, 4 kd).

Puudutatud isikud H. T., V. H. ja K. T. on avaldanud 02.05.2012.a. (tl 185, 4 kd), et tee

võiks arendada selliselt, et see oleks lühim tee Pärnusse, ja mitte üle maa, mis praegu V. R.

maa. Palutakse lähtuda 22.07.1998.a. erastatava maa kokkuleppest (tl 187, 4 kd), kus

juurdepääs kinnistule H.R. pärijatel oleks mitte läbi H. T.le ja K. T.le tagastatava maa kaudu.

Nimetatud puudutatud isikud 23.09.2014.a. ja 14.10.2014.a. (tl 142, 7 kd) andsid asjas oma

seisukoha. Puudutatud isikud leiavad, et planeeritava püsiva ligipääsuideega ilma piiranguta

läbimaks nende kinnisvara viisil nagu on joonistatud, millele viidatakse kui vanale

sissepääsuteele, teeb tulevikus nende kinnisvara kui terviku arendamise keerukaks.

Puudutatud isikud märgivad, et nad ei vaata oma kinnisvara peale kui suvemaja peale metsas,

pigem piirkonnale, mida saab arendada tulevikus tänu selle suurele potentsiaalile s.o. Pärnu

lähedusele. Nende arvamus M.K. ja J.R.i avalduse kohta on eitav läbipääsuks üle nende

kinnistu. Positsioon on, et E.R. ja M.R. peaksid lubama ligipääsu avaldajatele so. M.K.le ja

J.R.-le 18.10.2014.a. (tl 146, 7 kd- seisukoht) V. H. on seisukohal, et idee püsiva läbipääsuga

teest ilma ajapiiranguta, mis läbiks meie kinnisvara, mida nimetatakse vanaks läbipääsuteeks,

teeks tulevikus võimaliku kinnisvara ja selle kogu piirkonna arendamise palju raskemaks.

Eksperdi raport võtab arvesse pigem geoloogilisi aspekte kui tulevikuvõimalusi. Kinnisvara

on raske äritegevuseks rakendada, kui otsustatakse teega maa lõhestada selles piirkonnas.

Nagu nemad ennem on juba öelnud, nemad ei mõtle sellele kinnisvarale kui suvilale metsas,

vaid pigem kui piirkonnale, mida saab arendada tulevikus selle suure potentsiaali tõttu, mida

pakub Pärnu lähedus.

Avaldajate 21.01.2011.a. seisukoht.

1.1. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on käesoleval hetkel avaldajate avaldus kinnisasjale

juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Nimetatud asja läbivaatamisel on puudutatud isikud

E.R. ja M.R. esitanud kohtule alternatiivse juurdepääsutee plaanimaterjali, mille kohaselt avaldajate

taotletule alternatiivne juurdepääs kulgeks üle Xxxx-xxxxx (xxxxx:xxx:xxxx) ja Xxxxx-xxxx

(xxxxx:xxx:xxxx) kinnistute (edaspidi „juurdepääs 3“) ning selle pikkuseks oleks 625 meetrit.

1.2. Xxxx-xxxxx kinnistu omanik P.H. on esitanud seisukoha, milles kategooriliselt keeldub

võimaldamast üle enda kinnistu juurdepääsu 3 rajamist ja kasutamist.

1.3. Xxxxx-xxxx kinnistu omanik E. V. ei ole samuti nõus E.R.i ja M.R.i poolt (ekslikult nimetatud

avaldajateks) väljapakutud juurdepääsu 3 rajamisega ning pakub omalt poolt välja juurdepääsu, mida

on tegelikkuses taotlenud ka avaldajad.

1.4. Puudutatud isikud, kelle kinnistuid juurdepääs 3 otseselt ei puuduta, ei vaidle sellisele

juurdepääsule vastu ning samuti on kohalik omavalitsus põhimõtteliselt sellist juurdepääsu mõeldavaks

pidanud.

2. AVALDAJATE SEISUKOHT JUURDEPÄÄSU 3 OSAS.

2.1. Avaldajad on seisukohal, et juurdepääs 3 ei ole asjas otstarbekaim, kuivõrd sellele on otseselt ning

kategooriliselt vastu kõik puudutatud isikud, kelle omandit juurdepääs 3 puudutaks, samuti oleks

juurdepääsu 3 rajamine vaieldamatult kulukam ning keerulisem avaldajate taotletust. On

kahetsusväärne, et E.R. ja M.R. on esitanud alternatiivse juurdepääsu 3 peale asjas teostatud

paikvaatlust, kuivõrd kahtlemata oleks olnud vajalik ka juurdepääsu 3 reaalset kulgemist maastikul

vaadelda. Sellegipoolest avaldajad on teadlikud juurdepääsu 3 alla jääva maaüksuse üldisest

seisukorrast ning võivad kinnitada kohtule, et olemasolev traktoriga läbitav tee on seal üksnes veidi

enam kui saja meetri ulatuses, ülejäänud osas tee puudub. Samuti on tegemist osaliselt märgalaga, mida

läbib oja vähemasti ühes kohas. Avaldajad oskavad üksnes arvata, et asendiplaani koostanud OÜ

Geobüroo töötaja M F. ei ole käinud kohal maastikuga tutvumas ning koostanud asendiplaani

kaardimaterjali põhjal või on sügav lumi ning külm ilm M. F. eksitanud.

2.2. Juurdepääsu 3 võimalikkust hinnates rõhutavad avaldajad, et tegemist on juurdepääsuga, mis on

rajamist vajavas osas enam kui 12 korda pikem, kui avaldajate taotletud juurdepääs. On põhjendatud

eeldada, et sellisel juhul oleks juurdepääsu rajamine ka 12 korda kallim ning ühe kinnistuomaniku

vastuseisu asemel (avaldajad peavad siin silmas E.R.i ja M.R.i) tuleks arvestada kahe kinnistuomaniku

(P.H. ja E. V.) vastuseisuga. Seega jääb arusaamatuks, millisel viisil saaks juurdepääs 3 olla puudutatud

kinnistuomanikke (P.H. ja E. V.) vähem koormav kui koormaks avaldajate väljapakutud juurdepääs

E.R.i ja M.R.i. Pigem oleks tegemist vastupidise olukorraga, kuivõrd avaldajate taotletud juurdepääs

kulgeb mööda olemasolevat teed ning täiendava teelõigu rajamise ulatus oleks tühine, võrreldes üle

P.H. ja E. V. kinnisasjade juurdepääsu rajamisega. Seega koormaks juurdepääs 3 vaieldamatult

puudutatud isikuid P.H.t ja E. V.t enam kui avaldajate taotletud juurdepääs koormab M.R.a ja E.R.a.

2.3. Rõhutame veelkord, et juurdepääsu 3 rajamine oleks ebamõistlikult kallis, kuna varasemalt poolte

esitatud kalkulatsioonide alusel on kruusatee rajamise maksumuses ca 370 EEK (23,65 EUR) jooksva

meetri kohta (aluseks on M.R.i ja E.R.i esitatud Nurme Teedeehitus OÜ hinnapakkumises toodud

maksumused). Seega maksaks 625 meetri pikkuse juurdepääsu 3 rajamine 231 250 EEK (14 780,13

EUR) võrdluseks avaldajate poolt taotletud juurdepääsu rajatava osa (68 m) maksumusele 30 000 – 40

000 EEK (tugineme avaldajate AS Xxxxxxxxx xxxx kalkulatsioonile). Riigikohus on märkinud 12.

aprilli 2004. a .otsuses nr. 3-2-1-45-04 järgmist:

Ringkonnakohtu arvates ei anna see säte (AÕS § 156 lg 1) õigust nõuda juurdepääsu üle võõra kinnistu

oma hooneteni juhul, kui avalikult kasutatavalt teelt on võimalik kinnisasjale juurde pääseda.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Isegi siis, kui hageja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb

juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt (sh

hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega

koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem

koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve

ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel

Eeltoodust nähtuvalt on Riigikohus pidanud vajalikuks rõhutada huvide kaalumisel avaldaja jaoks

odavama lahenduse eelistamist (vt. näiteks ka RKTK 26. oktoobri 2006. a. otsuse nr. 3-2-1-14-06 p.

28). Nagu eelnevalt märgitud, siis puuduvad asjas sellised asjaolud, mis lubaksid arvata, et juurdepääsu

3 rajamine oleks mingil põhjusel puudutatud isikute P.H. ja E. V. jaoks vähemkoormavam kui

juurdepääsu kulgemisel üle M.R.i ja E.R.i kinnistu. Vastupidiselt oleks täies ulatuses uue tee rajamine

kindlasti kinnistuomanikule koormavam kui suures osas olemasoleva ja tavana kasutuses olnud (vt.

RKTK 12. aprilli 2004. a .otsuse nr. 3-2-1-45-04 p. 16) tee kasutamise reguleerimine. Vähetähtis ei ole

siin ka see, et avaldajate taotletud juurdepääsuga on nõustunud juurdepääsust puudutatud isik B. P.;

juurdepääsule 3 on aga vastu mõlemad puudutatud kinnistuomanikud. Seega ei ole mingit objektiivset

põhjendust juurdepääsu 3 eelistamiseks.

Antud juhul tuleb kohtul põhimõtteliselt kaaluda avaldajate huvi M.R.i ja E.R.i kinnistu kaudu avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks ning senise menetluse kohaselt M.R.i ja E.R.i huvi oma

kinnistu tavapärase kasutamise jätkamise vastu. Märgime, et mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti

juurdepääsu määramise vastu ümber M.R.i ja E.R.i hoovi seni esitatud ei ole. Samas on M.R.i ja E.R.i

esindajate väljapakutud alternatiivsed juurdepääsud ebamõistlikult kallid ning takistatud ka enam kui

ühe kinnistuomaniku vastuseisu tõttu.

Seega ei ole asjas selliseid alternatiivseid juurdepääsuteid, mis oleksid teistele kinnistuomanikele ja

avaldajale vähemkoormavamad, mistõttu tuleb rahuldada 17. märtsi 2010. a. avalduse tervikteksti

resolutsiooni punktis 2. esitatud avaldajate nõue juurdepääsu määramiseks. (tl 151-154, 3 kd).

Avaldajate 28.11.2011.a. seisukoht E.R. ja M.R. 06.10.2011.a. tõenditele.

1.

1.1. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja menetluses on avaldajate avaldus juurdepääsu määramiseks üle

võõra kinnisasja. Asjas on kohus menetluse algatanud 25. septembril 2009. a. avalduse alusel, milles on

taotletud Xxxxx-xxxxxx kinnistult (registriosa nr. xxxxxxx; katastritunnus xxxxx:xxx:xxx) juurdepääsu

lähimale avalikult kasutatavale teele (Xxxxxxxxx valla omandis olev Xxxxxxx tee, Teeregistri nr.

XXXXXXX, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle E.R.i ja M.R.i ühisomandis oleva kinnistu, mis

on Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse sisse kantud registriosa numbri xxxxxxx all

(koosneb kahest katastriüksusest nr. xxxxx:xxx:xxxx (Xxxxx-xxxxx) ja xxxxx:xxx:xxxx (XXXXX-

XXXXX)) ning samuti B. P.ile kuuluva Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse

registriosa numbri xxxxxxx all sisse kantud kinnistu (Xxxx-xxxxxxx kinnistu).

1.2. Puudutatud isikud E.R. ning M.R. vaidlesid vastu juurdepääsu määramisele üle nendele kuuluva

kinnisasja ning pakkusid välja juurdepääsu Xxxxx-xxxxxx kinnistule põhjasuunast. Nimetatud

juurdepääsu osas on avaldanud seisukoha avaldajad, kelle arvates on tegemist kasutusest väljalangenud

teega, mille ehitamine või taastamine oleks ebamõistlikult kulukas. Samuti on kinnitanud asjaolu, et nn

põhjapoolne juurdepääs eksisteerib sisuliselt üksnes 1938. a.-st pärit kaardimaterjalil Xxxxxxxxx

vallavalitsus. Puudutatud isik ja Xxxxx kinnistu omanik V. R. on märkinud, et tema arvates ei ole

põhjapoolne juurdepääs kasutatav ning leidnud, et esiteks on kilometraažilt ja pinnaselt kõnealune

juurdepääs ebasobivam, kui avaldajate poolt taotletu ning teiseks on olnud V. R. põhjapoolse

juurdepääsu rajamise vastu ka põhjusel, et tee rajamine põhjustab talle ebamugavusi. Xxxxx-xxxx

kinnistu omaniku K. T. pärijatelt ei ole teadaolevalt saabunud seisukohti põhjapoolse juurdepääsu osas.

1.3. 21. detsembril 2010. a. on esitanud puudutatud isikud E.R. ja M.R. uue juurdepääsutee alternatiivi,

mis kulgeks mööda xxxx-xxxxx ja Xxxx-xxxxx kinnistu piiri ning seejärel üle Xxxx-xxxxx ning

Xxxxx-xxxx kinnistu avaldajate kinnistuni. Nimetatud juurdepääsuteele on vaielnud vastu asjast

puudutatud kinnistuomanikud, kes on kategooriliselt keeldunud juurdepääsu rajamisest üle nende

kinnisasjade.

1.4. Käesolevaga annavad avaldajad oma seisukoha E.R. ja M.R. alternatiivse juurdepääsu osas ning

samuti esitavad vastuväited 06. oktoobril 2011. a. esitatud tõenditele.

2. AVALDAJATE SEISUKOHAD SEOSES JUURDEPÄÄSUTEEDEGA

2.1. Asjas on selge, et mitte ükski puudutatud isik, kelle kinnistule tuleks kas osaliselt või täielikult tee

rajada, sellega nõus ei ole. Üle enda kinnisasja juurdepääsu on lubanud üksnes B. P., kellele kuuluv

Xxxx-xxxxxxx kinnistu paikneb avaldajate taotletud juurdepääsuteel. Samas tuleneb Riigikohtu

ulatuslikust praktikast, et kinnistule, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb

võimaldada juurdepääs ka üle võõra kinnisasja (vt. näiteks RKTK otsuse nr. 3-2-1-85-05 p. 16). Seega

on antud juhul küsimus selles, kust peaks kulgema juurdepääs avaldajate kinnisasjale ning milliste

kriteeriumite põhjal see kindlaks määrata. Selleks on mõistlik analüüsida kohtupraktikat, kuivõrd AÕS

§ 156 lg 1 kohaldamise ainsaks tingimuseks on koormatava kinnisasja omaniku huvide arvestamine.

Viidatud Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-85-05 nähtub, et antud asja lahendamisel on maakohus huvide

kaalumisel võtnud arvesse erinevate juurdepääsuteede rajamise keerukust ning maksumust, hageja (e.

avaldaja) kinnisasja rajatiste paigutust, üldist juurdepääsu korraldust (s.h. millist ligipääsu puudutatud

isikud ise kasutavad). Riigikohus on asja lahendamisel leidnud, et maakohus on kaalumisel võtnud

arvesse kõiki olulisi asjaolusid, lisaks on Riigikohus juhtinud tähelepanu sellele, et arvesse on õigesti

võetud tekkida võivaid kulutusi, varasema kasutamise tavasid ja juurdepääsu koormavust. Nimetatud

põhimõtteid ei ole muudetud. Avaldajad märgivad, et iseenesest on õige puudutatud isikute M.R. ja

E.R. seisukoht, et juurdepääsu määramine ei eelda tee olemasolu, vaid määratud juurdepääs võib olla

tee rajamise aluseks, mis aga veelkord toonitab vajadust kaaluda tee rajamisega seonduvaid kulutusi

avaldajatele ning uue tee rajamisega kaasnevaid ebamugavusi puudutatud isikutele nende puudutatud

isikute huvidega, kelle kinnisasjal juba paikneb juurdepääsu võimaldamiseks vajalik tee, mida on

ajalooliselt ka avaldajate kinnistule pääsemiseks kasutatud.

2.2. Eeltoodust johtuvalt toovad avaldajad esmalt esile tee-ehituse vajaduse mahu nende poolt

väljapakutud ning M.ning E.R. hoovi kasutamist vältival juurdepääsul (avaldajad tuginevad siin

maamõõtja J.L. koostatud materjalile):

juurdepääsutee pikkus: 468 meetrit

sellest olemasolev: 400 meetrit;

rajatav teelõik: 68 meetrit;

Isegi juhul, kui lugeda, et plaanimaterjalil tähistatud lõigul D-E-F mingisugust teed ei eksisteeri, oleks

olemasoleva tee pikkus 350 meetrit ning rajamisvajadus 118 meetrit. Samuti ei oleks tarvis kohtu

kaudu nõuda 75 meetri ulatuses kinnistuomaniku kohustamist läbipääsu võimaldamiseks, kuna eratee

kasutamiseks lõigul A-B on olemas kinnisasja omaniku B. P.i nõusolek.

2.3. Põhjapoolse juurdepääsu osas ei ole puudutatud isikud M. ja E.R. käesoleva hetkeni esitanud

juurepääsutee plaani, mistõttu tuleb eeldada, et see algaks xxxxx-Xxxxxxxxx maanteelt, kulgeks

Xxxxxxxxx tee transpordikinnistut mööda 230 meetrit, seejärel Xxxx-xxxxx kinnistut mööda 577

meetrit kuni V. R. hoovi, kus olemasolev tee lõppeb. Järgnevalt kulgeks tee eelduslikult läbi Xxxx-

xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx –xxxx kinnistu 1137 meetri pikkuses. Kokku oleks taolise juurdepääsu

pikkuseks alates Xxxx-xxxxx kinnistust 1714 meetrit ning distantsid on avaldajate poolt kalkuleeritud

„linnulennult“ maastiku iseärasusi arvesse võtmata (lisa 1). Xxxxxxxxx vallavalitsuse ning V. R.

hinnangul tee alates V. R. elamust puudub või on see täielikult kasutusest välja langenud. Mingit

põhjust kahelda kohaliku omavalitsuse ning kinnistuomaniku ütlustes ei ole. Avaldajad leiavad, et

mingit kinnitust tee olemasolu kohta ei anna ka E. ja M.R. esitatud Lääne-Eesti Päästekeskuse teade

selle kohta, et nad käisid Xxxxxxx xxxxs kulupõlengut kustutamas, kuna esiteks ei pääse xxxxxx külla

mitte ainuüksi nn „põhjapoolse juurdepääsu“ kaudu, seega ei sisalda Päästeameti õiend mingit

tõenduslikku teavet „põhjapoolse juurdepääsu“ kasutatavuse kohta. Teiseks ei tähendaks ka see, kui

Päästeamet 2002. a. 11. mail eritehnikaga „põhjapoolse juurdepääsu“ kasutades kulupõlengu alale

pääses, et kümme aastat hiljem sõiduautoga oleks tee igal aastaajal läbitav. Seega on tõendamata ning

paljasõnaline ja vastuolus V. R. ja Xxxxxxxxx vallavalitsuse seisukohtadega M. ja E.R. väide, et

põhjapoolne juurdepääs on vähese hoolduse tulemusel võimalik aktiivsesse kasutusse võtta. Seega

põhjapoolse juurdepääsu osas tuleb asuda seisukohale, et:

juurdepääsutee pikkus on: 1714 meetrit (s.o. peaaegu 4 korda pikem, kui avaldajate taotletu puhul);

sellest olemasolev tee on: 577 meetrit;

rajatav teelõik: 1137 meetrit (e. peaaegu 10 korda pikem, kui avaldajate taotletu puhul, kusjuures

avaldajad on arvestanud nende taotletu puhul maksimaalse rajamisvajaduse s.o. 118 meetrit);

Lisaks on tee rajamisele sarnaselt M.ja E.R.-ga vastu V. R. ning põhjapoolne juurdepääs kulgeks veelgi

lähemal V. R. kinnistul paiknevatele hoonetele kui M.ja E.R. puhul.

2.4. M. ja E.R. alternatiivne juurdepääs kulgeb Xxxxxxx teelt Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistuid

läbides avaldajate kinnistuni pikkuses 625 meetrit, millest eeldades, et Xxxxxxx teelt Xxxx-xxxxx

kinnistule kulgev teelõik on koheselt ja hoolduseta läbitav, tuleks täielikult rajada endiselt linnulennult

426 meetrine teelõik. Seega:

juurdepääsutee pikkus: 625 meetrit, tuleb rajada kogu ulatuses (vt. ka 22. oktoobri 2010. a. paikvaatluse

protokolli märkust: „See maa on heina kasvanud“);

Siinkohal tuleb rõhutada, et Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistu omanikud on avaldanud täielikku

vastuseisu juurdepääsu rajamiseks üle nende kinnisasjade. Lisaks juhivad avaldajad kohtu tähelepanu

ka sellele, et Xxxxx-xxxx, Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistute ühisel piiril, kuhu on kavandatud

M. ja E.R. ettepaneku kohaselt juurdepääsutee lõpp, paikneb loodusliku takistusena Xxxxx oja.

Lisaks toome kohtu tähelepanu alla, et M. ja E.R. põhjendus osas, mis puudutab Xxxxx-xxxx ja

Xxxxx-xxxxx kinnistute kõrguste vahet, ei vasta tõele. Maa-ameti geoportaalis olevatel andmetel on

kinnistute kõrgused samad, seega ei annaks juurdepääsu rajamine Xxxxx-xxxx kinnistule mingit eelist.

2.5. Eeltoodust lähtuvalt eksisteerib kõigi kinnistuomanike, v.a. B. P. vastuseis enda kinnisajale

juurdepääsu lubamiseks, kuid kõige lühem, ajalooliselt kasutuses olnud ning kõige vähema kuluga

rajatav juurdepääsutee on avaldajate taotletav.

Siinjuures märgivad avaldajad, et fotod erinevatest poriloikudest M. ja E.R. kinnistul ei anna võimalust

veenduda nende poriloikude asukohas ega ka selles, kas fotod on tehtud aladest, mis jääksid plaanitud

juurdepääsu alla või kõrvale. Ilmne on ka see, et juurdepääs tuleks osas, milles see puudub, rajada.

Seetõttu ei välista sügisene sadevee kogunemine juurdepääsu rajamist ning nagu M. ja E.R. on oma

taotluses viidanud, siis kohtupraktika kohaselt ei peagi juurdepääsu asukohas olema olemasolevat teed,

vaid juurdepääsu määramine võib olla aluseks tee rajamisele. Antud olukorras on seega ilmne, et

olemasolevatest variantidest ning Riigikohtu juhistest lähtudes tuleks valida optimaalseimaks

juurdepääsutee variandiks avaldajate poolt taotletud juurdepääs Xxxxxxx teelt üle B. P.i ning M. ja E.R.

kinnistute (avaldajad tuginevad siin maamõõtja J.L. koostatud materjalile) vältides M. ja E.R. hoovist

läbiminekut.

2.6. Eeltoodust johtuvalt leiavad avaldajad, et pidades silmas kõigi puudutatud isikute (v.a. B. P.)

vastumeelsust juurdepääsu lubamisele ning sarnaseid vastuväiteid, samas kaaludes erinevate

juurdepääsude rajamise koormavust nii avaldajatele kui ka puudutatud isikutele, on ainus mõistlik

juurdepääs avaldajate taotletu.

3. VASTUVÄITED PUUDUTATUD ISIKUTE ESITATUD TÕENDITELE

3.1. Avaldajad esitavad menetlusliku vastuväite kõikidele M. ja E.R. poolt 06. oktoobril 2011. a.

esitatud tõenditele. Asja menetlus on kestnud 25. septembrist 2009. a. ning alternatiivse juurdepääsu

kohta taotluse on esitanud M. ja E.R. 21. detsembril 2010. a. Asjas on toimunud 22. oktoobril 2010.a.

s.o. aasta tagasi paikvaatlus, mille eesmärgiks oligi tuvastada kõigi võimalike juurdepääsude olukord

ning see oli teada nii M. ja E.R.le kui ka nende esindajale. Sellest hoolimata on alternatiivne juurdepääs

avaldatud kohtule ja avaldajatele alles 21. detsembril 2010. a. s.o. pärast paikvaatlust ning tõendite

esitamiseni on jõudnud M. Ja E.R. veel peaaegu aasta hiljem 06. oktoobril 2011. a. Pidades silmas

TsMS § 329 sätestatud taotluste ning tõendite õigeaegse esitamise nõuet on avaldajad veendumusel, et

M. ja E.R. on rikkunud nõuet esitada kõik omapoolsed vastuväited, taotlused ja tõendid niipea, kui

võimalik.

3.2. Avaldajad vaidlevad vastu tõenditele ka sisuliselt ja paluvad kohtul jätta tõendid tähelepanuta.

3.2.1. Avaldajad esitavad vastuväite fotomaterjali võtmisele asja juurde, kuivõrd fotodelt ei ole

tuvastatav nende tegemise aeg, samuti ei ole objektiivselt arusaadav, millisest punktist maastikul on

foto tehtud. Seetõttu ei ole võimalik fotodega tõendada neid asjaolusid, millele M. ja E.R. oma taotluses

viitavad. Sama vastuväite esitavad avaldajad ka videomaterjali võtmisele asja juurde. Kuna kõik

juurdepääsud, mis on arutlusel, on läbitud 22. oktoobril 2010. a. paikvaatlusel, siis ei ole vajadust

täiendavate ning objektiivselt mittekontrollitavate foto- ja videomaterjalide võtmiseks asja juurde.

Nimetatud tõendid on hõlpsasti manipuleeritavad, mistõttu ei anna vastavad tõendid edasi teavet

tegeliku olukorra kohta juurdepääsuteedel.

3.2.2. Lääne-Eesti Päästekeskuse teatis on asjassepuutumatu esiteks seetõttu, et teatisest ei kinnita mitte

üheski punktis seda, et kasutatud oleks „põhjapoolset juurdepääsu,“ samuti ei anna see teavet

põhjapoolse juurdepääsu olukorra kohta ning on ajaliselt aktuaalsuse kaotanud.

3.2.3. Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei ole käsitletav tõendina, kuna selles sisalduv teave puudutab

õiguse tõlgendamist kohtu poolt, mitte ei kinnita mingi faktilise asjaolu olemasolu või puudumist.

Seega ei vasta kohtulahend antud juhul TsMS § 229 lg 1 ja lg 2 sätestatud tõendi tunnustele.

Tasu nõuded ja seisukohad.

1. E.R.i ja M.R.i 15.06.2012.a. avaldus.

Puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid oma seisukoha avalikult kasutatavalt teelt Xxxxx-xxxxxx

kinnistule juurdepääsu võimaldamise tasu kohta juhuks, kui kohus peaks määrama juurdepääsu üle

puudutatud isikutele kuuluva Xxxxx-xxxxx kinnistu.

Olemasoleva põllumaaga seotud kahju.

Põllumaa ülesharimine ja selle igaaastane korrashoidmine toob paratamatult endaga kaasa kulutusi.

Kuna võimaliku põllumaa ala on suhteliselt piiratud (ümberkaudsed alad ei sobi põllumaaks), siis

jäävad M.R. ja E.R. ilma suures osas oma kartuli kasvatamise võimalusest (saamata jäänud saagi

maksumus aastas on umbes 780 €, millest on eelnevalt maha arvestatud kulutused. Lisaks sellele

muutub kasutuks kartulisaagi koristamiseks soetatud kartulipanemise masin summas 687 €. Osalise

põllumaast ilmajäämisega muutuvad mõttetuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused ning sellega

seotud kahju suuruseks hindavad M.R. ja E.R. 3 500 €. Seega olemasoleva põllumaa kaotusega seotud

kahju oleks kokku 4 187 € ning igaaastane kahju saagi kaotuse tõttu 780 € (65 € kuus).

Juurdepääsu alalt metsa mahavõtmine. Arvestades juurdepääsuala suurust 840m2, kasvava metsa

hinda (hinnanguliselt 1000 € hektar) ning vastavaid tööjõukulusid teeks see kahju suuruseks umbes 2

000 €.

Juurdepääsu rajamise tõttu miljööväärtuslike puude mahavõtmine ja kahe kiviaia osaline

likvideerimine. M.R. ja E.R. leiavad, et kui juurdepääsu tõttu tuleb maha võtta põlispuid (praeguse

hinnangu järgi 3 tamme) ning likvideerida vähemalt paar sajandit sellel kohal asunud 2 kiviaeda, siis

oleks kohane hüvitis selle eest 3 000 €.

Juurdepääsu alal kaob kinnistu omanikel maa kasutamise võimalus. Kuivõrd nimetatud tee on vajalik

üksnes avaldajatele, siis tähendab see seda, et kinnistu omanikud kaotavad võimaluse ühte osa nende

omanduses olevast maast kasutada. Kuivõrd võõrad isikud saavad hakata osa nende maast kasutama,

siis tekitab see kinnistu omanikele paratamatult ebamugavusi. M.R. ja E.R. leiavad, et eelnevat

arvestades peaks igakuine tasu taolise juurdepääsu eest olema 45 €.

Olemasoleva ja M.R. ning E.R. kasutuses oleva tee korrashoid.

Kui juurdepääs määrataks selliselt, et seda teed hakkaks kasutama ka avaldajad, siis peaksid tee

korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma ka avaldajad. Tee parandamiseks kulub aastas keskmiselt

2 koormat kruusa, mis koos vastavate töödega (laadimine, kohaletoimetamine, laialiajamine) maksab

umbes 240 € ja teeb kuluks ühe kuu kohta 20 € ja seega tuleks avaldajatel sellest hüvitada 10 €.

Lumelükkamine nimetatud teelõigul maksab 12 € kord ja kuna keskmiselt tuleb talve jooksul lükata 10

korda, siis vastavaks tasuks aastas kokku 120 €, millest avaldajatel tuleks kanda 60 € ja seega 5 € kuus.

Seega ühiskasutuses oleva tee hooldusega seotud kulud oleksid avaldajate jaoks 15 € ühes kuus.

Seega tuleks nimetatud juurdepääsu määramisel kohustada avaldajaid tasuma M.R.-le ja E. R.-le

ühekordset hüvitist summas 9 187 € ning igakuist hüvitist summas 125 €.

Sellele kõigele lisanduvad tee rajamisega seotud otsesed kulud, mis tuleb kanda avaldajatel.

Lisaks sellele peaksid avaldajad hakkama iseseisvalt ja omade kuludega hooldama ja korras hoidma

nende ainukasutusse jäävat teelõiku.

2. Xxxxxxxxx Vallavalitsus on oma seisukoha tasu kohta avaldanud 16.07.2012.a., milles märgitakse,

et Xxxxxxxxx Vallavalitsus ei nõustu, et juurdepääsutee võimaldamine üle Xxxxx-xxxxx kinnistu ei

ole kooskõlas AÕS § 156 lg-ga 1 ja 3. Senine juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule kulges üle Xxxxx-

xxxxx kinnistu. Juurdepääsu määramisel üle Xxxxxxxxx kinnistu koormab see ka oluliselt Xxxxxxxxx

kinnistu omanike huve, kuna juurdepääsutee hakkab läbima Xxxxxxxxx kinnistu õueala. Vallavalitsuse

arvamusel saaks juurdepääsutee üle Xxxxx-xxxxx kinnistu rajada ka viisil, mis ei muudaks kogu

põllumaa harimist võimatuks, vaid ainult väikese osa (serva) sellest. Seega kogu põllumaa harimise

ning sellega seotud kahjude aluseks olevad arvutused ei ole põhjendatud (lk 12, 5 kd).

3. Avaldajate 18.09.2012.a. seisukoht tasu kohta (tl 56-60, 5 kd) .

Avaldajad selgitavad veelkord, et juurdepääs, mis kulgeks mööda XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-

xxxxx kinnistutel olemasolevat erateed ei saa häirida liigselt E.R.a ja M.R.a, kuna selliselt on liiklemine

toimunud vastaval teelõigul pikemat aega enne E.R. poolt juurdepääsu sulgemist 2007. a. Seega said ja

pidid E. ja M.R. arvestama avaldajate poolt tee kasutamisest tulenevate võimalike ebamugavustega.

Avaldajate hinnangul ei ole alternatiivi teelõigu rajamisele 118 meetri ulatuses ümber E. ja M.R. õueala

kuni avaldajate kinnistuni. Tee kulgeks läbi avaldajate poolt 17. märtsil 2010. a. esitatud

plaanimaterjalil näidatud koordinaatide „D“ – „E“ – „F“ ning arvestades tee laiusega 4 meetrit oleks

selle pindala 472 m2. Kuna senise juurdepääsu, mis kulges läbi E. ja M. R. kinnistu õueala, on

nimetatud isikud sulgenud ja ka maakorralduslikult ei oleks mõistlik rajada teed läbi õueala, siis ei näe

avaldajad realistlikku alternatiivset juurdepääsu rajamise võimalust. Samas häirib selline uus juurdepääs

E.ja M.R.a kõige vähem.

E. ja M. R. väited kahjude ja kulude kohta, mis kaasnevad uue teelõigu rajamisega, ei ole tõendatud

ning põhjendatud. Mõttekäik erinevate kahjude ja kulude suurusest on meelevaldne ning parimal juhul

oletuslik.

Olemasoleva põllumaa kaotusega seonduva kahju kalkulatsioon ei ole põhjendatud, kuivõrd Maa-

ameti kaardiserveri materjalide põhjal oli veel 2011. a. juulikuus E. ja M. R. kinnistul paikneva

kartulimaa ning kiviaia vahele jääva ala laius vähemalt 6 meetrit (lisa 1, aerofoto tegemise aeg on 08.

juuli 2011. a.). Juhul, kui E. ja M.R. on kartulimaad laiendanud, siis on nad seda teinud teadvalt

olukorras, kus vaidlus käib juurdepääsu kulgemise üle, muuhulgas ka kartulimaaga piirnevalt. Sellise

käitumise riske peavad kandma E. ja M.R. ise. Arusaamatu on ka see, miks ei võiks soovi korral

kartulimaad tee paiknemisele vastassuunas laiendada, kuivõrd ruumi selleks on seal enam kui küllalt.

Juurdepääsu alalt metsa mahavõtmise vajaduse kohta puuduvad igasugused tõendid, mis

võimaldaksid aru saada, kas selline vajadus üleüldse eksisteerib ja kui, siis milline on E. ja M. R. saadav

kahju. Sama kehtib ka miljööväärtuslike puude mahavõtmise kohta. Kuidas E. ja M. R. poolt 15. juunil

2012. a. esitatud menetlusdokumendis toodud summad on tuletatud, jääb täielikult arusaamatuks.

Kiviaedade ümberpaigutamise või likvideerimise vajadus puudub. Juurdepääs kulgeb E. ja M. R.

kinnistule jäävate kiviaedade ümber ning kiviaed, mille avamise vajadus võib tekkida (plaanil

koordinaatpunkti „F“ juures), paikneb avaldajate kinnistul.

Tee hooldamisega seonduvate kulude kalkulatsiooniga avaldajad osaliselt nõustuvad.

Vaidlust ei saa antud asjas olla selles, et avaldajate poolt taotletava juurdepääsu puhul oleks uue tee

rajamise vajadus kõige väiksem. Nagu eelnevalt märgitud, tuleks rajada tee 118 meetrisele lõigule,

millest 50 meetrit paikneks olemasoleval metsateel. Täiesti uus tee tuleks ehitada üksnes 68 meetri

ulatuses.

AÕS § 156 kohaselt määrab kohus vaidluse korral juurdepääsutasu. Sealjuures ei kuulu avaldajate

hinnangul juurdepääsutasu koosseisu puudutatud isikute tahe saada tulu juurdepääsu taotleja arvel, vaid

just põhjendatud tasu juurdepääsu koormavust arvestades. Käesoleval juhul on puudutatud isikute

soovid tasu osas ülepaisutatud.

Avaldajad leiavad, et käesolevas asjas tuleb AÕS § 156 juhindudes määrata kindlaks

juurdepääsutasu eelkõige E. ja M. R. kinnistule jääva juurdepääsutee lõigu hooldamise kulude põhjal.

Puudutatud isikute 15. juuni 2012. a. menetlusdokumendi põhjal on sellisteks kuludeks 360 EUR

aastas, millest avaldajad peaksid kandma ½ s.o. 180 EUR aastas. Avaldajad on sellise kuluga

põhimõtteliselt nõus.

Samas ei nõustu avaldajad E. ja M. R. väidetega kinnistu väärtuse vähenemise kohta ning maa

kasutusõiguse kaotamisest tuleneva hüvitise kalkulatsiooniga. Esiteks rõhutavad avaldajad veelkord, et

ajalooline ning tegelikus kasutuses olnud juurdepääsutee kulges läbi E. ja M. R. kinnistu õueala. Seega,

uue juurdepääsu rajamisega tegelikkuses E. ja M.R. võidaksid, kuna juurdepääsu määramisega ei

taastataks varasemat maakasutust, vaid loodaks uus ja puudutatud isikuid vähem koormavam

juurdepääs. Seda, et läbi neile kuuluva kinnisasja oli korraldatud tasuta juurdepääs avaldajate kinnistule

E. ja M.R. teadsid ja pidid sellest tulenevate koormatistega seetõttu ka arvestama (vt. RKTK

27.09.2005. a. määruse nr. 3-2-1-85-05 p 24). Seetõttu ei saa nad nõuda hüvitist kinnistu väärtuse

vähenemise eest. Avaldajad leiavad, et uue juurdepääsu alla jääva maa kasutusõiguse kaotamise on

samuti põhjustanud E. ja M.R. ise, kuivõrd uue juurdepääsu rajamise vajadus tuleneb senise

juurdepääsu sulgemisest E. ja M.R. poolt. Just sellel põhjusel ongi avaldajatel tulnud pöörduda

juurdepääsu määramiseks kohtu poole, kusjuures tuleb märkida, et puuriida ladumine ja puude

istutamine senise juurdepääsu takistamiseks ei välista iseenesest AÕS § 156 tuleneva nõude

realiseerimist avaldajatel ka senise juurdepääsu taastamiseks (vt. RKTK 17.05.2010. a. määruse nr. 3-2-

1-42-10 p 32). Taas kordame, et juurdepääsu juhtimine õuealalt kõrvale on eelkõige E. ja M. R.

huvides.

Avaldajad on valmis maksma tasu maamaksu määra ulatuses uue juurdepääsu alla jääva ca 472 m2

maaüksuse eest vastavalt kehtivale maamaksumäärale.

Eeltoodust tulenevalt leiavad avaldajad, et õige ja õiglane juurdepääsutasu peaks koosnema

käesolevas asjas teehoolduse kulust 180 EUR aastas ning hüvitisest rajatava tee alla jääva maa eest

kehtiva maamaksumäära ulatuses.

4. Asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid 20.02.2015.a. täiendava põhjenduse

15.06.2012.a. avaldatu kohta.

Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, et juurdepääsu rajamise ja teeservituudi seadmisega

väheneb puudutatud isikutele kuuluva omandi väärtus 15-25%. Xxxxxxxxx valla maatulundusmaa

hektari hindade statistika järgi tekib puudutatud isikutele juurdepääsutee alla jääva maa-ala

kasutamisvõimaluse kaotamisega kahju ligikaudu 634,14 eurot (184,97+264,20+184,97=634,14).

Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd) ja väljavõte Maa-ameti statistikast ((tl 137, 8 kd).

Tulenevalt vastava maa-ala kasutamisvõimaluse kaotusest tuleb panna selle eest maamaksu tasumise

kohustus avaldajate kanda. Puudutatud isikud on istungil esitanud kohtule maamaksu teate, millest

nähtub, et maamaks on 23,60 eurot.

Seoses põllumaa hävimisega muutuvad kasutuks kartulimaa harimiseks tehtud kulutused. Lisatud on

koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd). Kasutuks muutub ka kartulipanemise masin hinnaga ligikaudu

700 eurot ning tulenevalt põllumaa hävimisest jäävad puudutatud isikud ilma ka põllusaaduste müügiga

iga-aastaselt teenitavast tulust. Vastavalt TNS Emori uuringule oli 1 kg kartuli hind 2014. aastal 0,78

eurot. Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd) ja väljavõte mahetoodete hindade kohta (tl

139, 8 kd). Metsa mahavõtmisega kaasneb puudutatud isikutele kahju ligikaudu 2 200 eurot (Lisatud

on koondtabel koos viidetega (tl 136, 8 kd)) , miljööväärtuslike puude mahavõtmisega ja kahe kiviaia

likvideerimisega kaasneb kahju minimaalselt 3 000 eurot (Lisatud on koondtabel koos viidetega (tl 136,

8 kd)). Muinsuskaitseameti andmetel on vanade talukohtade väärtus hindamatu. Sellest tuleb järeldada,

et mistahes hüvitis ajaloolise talumiljöö kahjustamise eest on kohane ning selle peab saama määrata

isik, kellele kahju tekitatakse. Tehakse viide raamatule Xxxxxxxxx pärandkultuurist ja Pärandkultuuri

käsiraamatut ja koondtabelile koos viidetega (tl 136, 8 kd) ning fotodele tl 147-149, 8 kd)). Puudutatud

isikutele tuleb hüvitada ka juurdepääsutee korrashoiu kulud. Kui juurdepääs määrataks lõuna poolt ning

puudutatud isikute aiani kulgevat teed hakkavad kasutama ka avaldajad, siis peavad nad ka tee

korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma. Tee parandamiseks ja korrashoiuks kulub aastas

ligikaudu 2 koormat kruusa, mis tuleb ka kohale vedada. Samuti tuleb ära teha tee korrashoiu tööd

vastava tehnika abil. Lisaks tuleb tee lumest lahti lükata. Kulutuste põhjendamiseks on esitatud

koondtabel (tl 136, 8 kd), väljavõtted kruusa hindade kohta (tl 143, 8 kd) , www.reiden.ee, Multivara

Transport hinnakirjad (tl 144, 145, 8 kd), www.multivara.ee, ja väljavõte Saku Valla koduleheküljelt

seoses teede talihooldusega (tl 146, 8 kd). Kõige selle peale läheb ligikaudu 645,90 eurot (s.o

84+162+260,40+139,50=645,90), millest pool on 322,95 eurot. Igakuiselt teeb see ligikaudu 27 eurot

(322,95/12=26,91).

Asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. 27.10.2015.a. kohtuistungil selgitasid, et nad jäävad

15.06.2012.a. esitatud nõude ja selle suuruse juurde ning eelnevaga on kohtule näidatud nõude

põhjendatust ja vaatamata isegi võimalikule suuremale nõude alusele jäädakse nõutu juurde. Sellise

nõude ettenäitamiseks asjast puudutatud isikud M.R. ja E.R. esitasid 20.02.2015.a. selgituse.

Pärnu Maakohus 27.10.2015.a määrusega lubas N.R.il 1/6 mõttelise osa kaasomandist kinnistu,

asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx, registriosa nr. xxxxxxx, omanikuna

astuda menetlusse asjast puudutatud isikuna.

Asjast puudutatud isik N.R. ühines asjast puudutatud isikute M. ja E.R. seisukohtadega.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on

rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas.

AÕS § 156 (Juurdepääs avalikult kasutatavale teele.) kohaselt (1) Omanikul,

kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja

eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu

asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei

saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu

määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. (2) Kui kinnisasja

osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse

avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus,

võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva

paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel. (3) Kinnisasja omanikul ei ole õigust

juurdepääsu nõuda, kui senine ühendus avalikult kasutatava teega või kinnisasja

osade vahel on katkenud tema tahtel.

AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks.

1. Avaldajatele M.K.le ja J.R.ile kuulub võrdsetes kaasomandi osades Xxxxx-xxxxxx kinnistu

(esmakanne kinnistusraamatus 28.05.2008.a.), asukohaga Xxxxxxxxx, Xxxxxxxxx xxxx,

Xxxxxxx xxxx, registriosa nr xxxxxxx. Kinnistul asuvad elumaja, laut ja aidahoone. M.K.

soovib asuda elama oma lapsepõlvekodusse, Xxxxx –xxxxxx kinnistule. Samuti J.R.i sooviks

on saada juurdepääs kinnistule, et pääseda taluhooneteni seal remonttööde tegemiseks,

elamiseks ja kinnistu majandamiseks. Kinnistu piirneb läänest merega ja on ümbritsetud

järgmistele isikutele kuuluvate kinnistutega.

P.H. on olnud Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik. Kinnistusraamatu andmete

järgi alates 18.05.2015.a. on omanikud A.H.H., L.M. H. ja M. M.a L., igaüks 1/3

kaasomandist.

E. V. on Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik (E. V. seletuse järgi kinnistut

kasutatakse metsamajanduslikult).

B. P. on Xxxx-xxxxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik

E.R., M.R. (ühisomanikud 5/6 kaasomandist) ja N.R. (1/6 kaasomandist) on kinnistu,

registriosaga nr. xxxxxxx, omanikud (kinnistu koosseisus on kaks katastriüksust- Xxxxx-xxxxx

katastriüksus, kus asuvad taluhooned, xxxxx:xxx:xxxx, ja XXXXX-XXXXX katastriüksus

xxxxx:xxx:xxx (esmakanne kinnisturaamatus 28.01.1999.a.).

H. T. O., V. H. ja K. T. on Xxxxx-xxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, ühisomanikud.

V. R. on Xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik.

V. R. on Xxxx-xxxxx kinnistu, registriosa xxxxxxx, omanik.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx

hoonestatud kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatatvalt teelt. Olemas on kaks

Xxxxxxxxx valla omandis olevat avalikult kasutatavat teed. Nendeks on Xxxxxxxxx tee,

katastritunnusega xxxxx:xxxx:xxxx, ja Xxxxxxx tee, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx.

Xxxxxxxxx tee jääb Xxxxx-xxxxxx kinnistust põhja suunda. Xxxxxxx tee jääb Xxxxx-

xxxxxx kinnistust lõuna suunda. Mõlemad Xxxxxxxxx valla omandis olevad teed viivad

xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx maanteele, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx.

2. Xxxxxxx teelt algav teelõik (ca 450 -500 meetri kaugusel Xxxxx-xxxxxx kinnistust)

paikneb B. P.ile ning E.R., N.R. ja M.R. kuuluvatel kinnistutel ja vaidlust ei ole selles, et

tegemist on erateega (vt samuti vallavalitsuse kiri 22.07.2005.a. ja 12.08.1999 – tl 24, 25, 1

kd). B. P. on olnud ja on nõus, et avaldajad kasutavad oma kinnistule pääsemiseks tema

kinnistul asuvat erateed.

Avaldajad on selgitanud, et nad kasutasid juurdepääsuteed Xxxxxxx teelt, mis kulgeb läbi

E., N. ja M.R.i koduõue hoonete kõrvalt avaldajate koduõuele, 1997.a.-ni (tl 16, 1 kd).

05.02.2015.a. eelistungil M.K. seletas, et ta ei mäleta, et põhja poolt oleks sõidetud. Peale 70-

nate lepiti kokku, et hakatakse käima lõuna poolt ja tee tehti valmis. Lõuna poolset teed pidi

käidi kogu aeg. Kui vanemad surid, 1983.a. isa, 1997.a. ema, siis pandi tee kinni ja öeldi, et

nemad on täiesti võõrad. Asjaolu, et suhted on pingelised, on ilmnenud ka läbivalt

kohtumenetluse ajal. Sama asjaolu, et 70-80 aastatel oli Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääs

lõuna poolt läbi Xxxxx-xxxxx õue, seletas ka E. V. 05.02.2015.a. eelistungil. Samuti selgitas

ta, et Xxxxxxxxx poolne tee on olnud valdavalt elektriliini alune maa, liin on likvideeritud ja

tegemist ei ole teega. J.L. poolt koostatud Xxxxx-xxxxxx kinnistule taotletava ligipääsu

plaanil tl 108, 1 kd (edaspidi J.L. plaan) on silmaspeetud teelõik märgitud tähistusega A-G,

kusjuures läbi õue juurdepääs D-G, 116 m. Nimetatu on näha ka aerofotolt tl 29, 1 kd, 39, 2

kd ja plaanil tl 38, 2 kd. M.K. seletuse kohaselt, 01.10.2009.a. ärakuulamisel, nimetatud tee

läheb läbi hoovi majast umbes 3. meetri kauguselt. 22.10.2010.a. paikkonna vaatlusel oli

tuvastatav teekoht läbi E.R. ja M.R. koduhoovi Xxxxx-xxxxxx kinnistule ning kinnistu

omanikud E.R. ja M.R. näitasid ka ise selle ette. Läbipääs läbi hoovi Xxxxx-xxxxxx

kinnistule oli suletud. Asjaolu, et nimetatud tee läheb Xxxxx-xxxxx katastriüksusel asuvate

hoonete vahelt läbi, nähtub ka LVM kinnisvara 08.07.2009.a. vara hindamise aktist, kusjuures

märgitakse ka, et hoovi läbiv tee Xxxxx-xxxxxx poolsest küljest suletud puuriidaga,

läbipääsule istutatud noored puud (tl 58, 1 kd). M.R.i seletuse järgi kahel kinnistul asuvate

hoonete kaugus teineteisest on ca 50 meetrit (tl 82, 1 kd). E.R., M.R. ja M.K. 01.10.2009.a.

kohtus ärakuulamisel on selgitanud, et autodega ei ole läbi hoovi sõidetud kümmekond aastat.

(Avaldajad on 24.11.2008.a. kirjas nimetatud selleks tähtajaks ca 5 aastat, tl 11, 1 kd). M.R.

selgitas, et auto tuleb panna suana taha ja siis sealt edasi jalgsi minna, kusjuures autod on

seisnud sauna taga rohkem kui kümmekond aastat (tl 82, 1 kd). Samal ärakuulamisel E.R. ja

M.R. olid nõus asja korraldamisega ka edaspidi nii, et avaldajad saavad oma sõidukiga

pääseda ja parkida Xxxxx-xxxxx katastriüksusel asuva sauna taha ja sealt edasi minna jala

oma kinnistule ning selleks oldi nõus ka puuriita ümber laduma. Läbi õue kinnistule

pääsemiseks sõidukiga nõus ei oldud. Viimaste selgituste kohaselt hoovist läbi ei ole võimalik

sõita ka seetõttu, et pinnas on liiga pehme (tl 82, 83, 1 kd). Seega asjaolu, et Xxxxx-xxxxxx

kinnistule pääsemiseks kasutatavaks teeks oli tee läbi E., N ja M.R.ile kuuluva kinnistu,

registriosa nr. xxxxxxx, hoovi ja läbi B. P.ile kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu, mis sai alguse

Xxxxxxx teelt on usaldusväärselt kinnitust leidnud eeltooduga, kusjuures, kui hoovist enam

sõidukiga läbi ei lubatud, siis autod pargiti sauna taha ja edasi liiguti sauna tagant jalgsi Xxxxx-

xxxxxx kinnistule. Avaldajate sooviks oli oma kinnistule pääseda teed mööda läbi eelpool

märgitud kinnistute ja seda kokkulepitult kinnistu omanikega. Asjaosalised kokkulepet ei

saavutanud. Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemist läbi Xxxx-xxxxxxx kinnistu ning läbi E., N. ja

M.R.ile kuuluva kinnistu, kinnitas ka vallavalitsus, märkides, et Xxxxx-xxxxxx kinnistu

omanikud kasutasid juurdepääsu läbi Xxxxx-xxxxx õueala.

Avaldajad palusid määrata juurdepääs Xxxxxxx teelt avaldajatele kuuluvale Xxxxx-xxxxxx

kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, juhindudes avaldajate poolt 30. novembril 2009. a. esitatud

J.L. plaanist (tl 108, 1 kd) üle B. P.ile kuuluva Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr.

xxxxxxx) ja üle E.R.i, N.R.i ja M.R.i kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx) selliselt, et

kinnistu, registriosa nr. xxxxxxx, koosseisu kuuluval katastriüksusel nr. xxxxx:xxx:xxxx

kulgeb sinise punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud

koordinaadist D läbi plaanil näidatud õue koordinaadipunktini G. Asja arutamise käigus

menetlusosalised olid ühte meelt, et kuivõrd tegemist on E.R.i, N.R.i ja M.R.i kuuluva kinnistu

koduhooviga ja tee kulgeb hoonetele lähedalt, siis seetõttu juurdepääsu määramine läbi hoovi ei

ole võimalik. Kohus on samal seisukohal. Avaldajad on sellest variandist loobunud.

Asjast puudutatud isikud E.R., N.R. ja M.R. on seisukohal, et ajalooline juurdepääs Xxxxx

xxxxxx kinnistule on olemas Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt Xxxxxxxxx teelt, mis toimuks

põhja poolt üle Xxxxx-xxxx kinnistu, Xxxxx kinnistu ning Xxxx-xxxxx kinnistu. Asjast

puudutatud isikud E.R. ja M.R. toovad esile, et Xxxxx ning Xxxxx-xxxx katastriüksuse

moodustamise toimikus ja Xxxxx-xxxxx katastriüksuse moodustamise toimikus on olemas

järgmised andmed. 04.12.1998.a. on Xxxxx xxxx Xxxxxxxxx vallavalitsuse maanõuniku

poolt koostatud maaüksuse piiride plaan, kus punktiirjoonega on tähistatud Xxxxx xxxx

maaüksusel põhja lõunasuunaline juurdepääsutee, mis saab alguse Xxxx-xxxxx kinnistult ja

kulgeb mööda Xxxxx-xxxx kinnistut kuni avaldajate hooneteni. Olemas maamõõtja Xxxxx

ning Xxxxx-xxxx maaüksuse 18.12.1998.a. asendiplaan, kus punktiirjoonega on tähistatud üle

Xxxxx-xxxx kinnistu kulgev juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistuni. Maamõõtja poolt

septembris 1998.a. koostatud välimõõtmise abtiss, kuhu on kantud Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja

Xxxxx-xxxx maaüksusele jääv põllutee laiusega 4 m ning mis kulgeb kuni avaldajate

hooneteni. Maamõõtja poolt 10.11.1997.a. koostatud eksplikatsiooni arvutamise plaanil on

selgesti eristatav juurdepäsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule üle Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-

xxxx maaüksuste. Nimetatud puudutatud isikute poolt esitatud N.L. 24.05.2013.a. arvamuse

(tl 186-187, 5 kd) järgi arvamuses märgitud kaardimaterjalil ja fotoplaanidel eksisteerib

järjepidevalt tee aastast 1868 kulgedes Xxxxxxxxx vallas xxxxx-Xxxxxxxxx-xxxxxx teelt

Xxxxxxxxx tee kaudu katastriüksustel Xxxxxxxxx, Xxxxx, Xxxxx -xxxx Xxxxx-xxxxxx.

Põhjusel, et tee on kaartidele märgitud, võib järeldada, et tee on olnud selle aja vältel ka

pidevas kasutuses. Nimetatud puudutaud isikud esitasid Eesti Rahvusarhiivis säilitatava

1868.a aluskaardi (tl 159, 2 kd) ja selgitavad, et sellel on märgitud, kuidas kulges

juurdepääsutee Xxxxx-xxxxxx kinnistule, s.t üle Xxxxxxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute (sel

ajal nimetusega xxxx xxxxx).

Kohus arvestab Xxxxxxxxx vallavalitsuse selgitust selles, et Xxxxx ja Xxxxx-xxxx

maaüksuste tagastamise toimikus asuval asendiplaanil märgitud katkendlik joon tähistab

kunagist 1938. aasta kaardil olnud põlluteed, mis on tänapäeval kasutusest välja langenud ja ei

ole enam läbitav. Tagastamise toimikus olevate asendiplaanide koostamisel on aluseks võetud

1938. a skeemilised kaardid. Ka Xxxxx ja Xxxxx-xxxx maaomandi tagastamise toimiku

välimõõtmise abtissist (toimik lk 13) nähtub, et asendiplaanil on põllutee. Kõnealune põllutee

ei ole teena (rajatisena) käsitletav; ei vasta tee suhtes esitatavatele nõuetele; ei ole sõiduautoga

läbimiseks kasutatav. Xxxxxxxxx vallavalitsus on esitanud praeguse katastrikaardi väljatrüki,

millelt nähtub, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx) maaüksusel (Lisa 1, tl 44,

2. kd). Läbi nende kinnistute ei ole tagatud juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule. Xxxxxxxxx

vallavalitsus märgib, et ajalooliselt on kulgenud läbi Xxxxx-xxxxx kinnistu tee kuni endise

xxxxx xxxx kinnistuni, mille kohta on kohtule esitatud 1938. a skeemilise maakaart (Lisa 2, tl

45, 2. kd). Kohus märgib veel, et asjaolu, et põllutee katkeb Xxxxx-xxxx (nr xxxxx:xxx:xxxx)

maaüksusel, nähtub ka E.R.i ja M.R.i enda poolt esitatud Xxxx-xxxxx ja xxxxx xxxx

katastriüksuste asendiplaanil (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010.a.). Xxxxxxxxx

Vallavalitsuse maanõunik oma e-kirjas 15.04.2009.a. ( tl 22, 1 kd) teabenõudele märgib, et

põhja poolt saab Xxxxx-xxxxxx kinnistuni läbides Xxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx

katastriüksuseid, kuid see tee on autoga läbimatu. Kohus on seisukohal, et antud kirja tuleb

käsitleda Xxxxxxxxx vallavalitsuse poolt kohtule esitatud konkretiseeritud seisukohtadega ja

tegeliku olukorraga, mistõttu teha antud kirjast järeldust tee tingimusteta olemasolu kohta, ei

ole õige. Samuti 22.07.2005 kirjas (tl 24, 1 kd) vallavalitsus selgituse andmisel viitab sellele,

et Xxxxx-xxxxxx kinnistu moodustamisel nähti läbipääs läbi Xxxxx-xxxxx maaüksuse.

Kohus on seisukohal, et ainult kaardimaterjali põhjal, juhul kui tee on sellel märgitud, ei

saa teha järeldust sellest, et tee on olnud ka tegelikult kasutuses. Eelpool on kohus

kirjeldanud, kuidas toimus Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemine Xxxxxxx teelt läbi E.R.i,

M.R.i, N.R.i ja B. P.i kinnistute. Xxxxxxxxx teelt Xxxxx-xxxxxx kinnistule käimisest

reaalselt (faktiliselt) s.t. kuidas see toimus, mis ajast või mis ajal, objektiivseid andmeid ei ole

kohtule teada. Seega kohtu järereldus on, et väljakujunenud viisiks Xxxxx-xxxxxx kinnistule

pääsemiseks on olnud Xxxxxxx teelt läbi E.R.i, M.R.i, N.R.i ja B. P.i kinnistute ja sellest

aspektist peaks see edaspidigi toimuma üle nimetatud kinnistu. OÜ Geobüroo poolt koostatud

ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne (tl 160-169, 2 kd), mis väidetavalt tõendaks tee asumist

Xxxxx-xxxx kinnistul, kui selline, ei saa eelpool märgitud tuvastatud Xxxxx-xxxxxx

kinnistule pääsemise asjaolusid kummutada. Jaatamisel see tingiks muude asjaolude

põhjendamatu mittearvestamise. Lääne-Eesti Päästekeskuse 05.10.2010 tõendist selgub, et

11.05.2002.a. oli väljakutse tulekahjule Xxxxxxxxx vallas Xxxxxxx xxxxs asuval metsa või

muu taimestikuga kaetud alal (tl 53, 4 kd). 09.04.2013.a. eelistungil M.K. selgitas, et Xxxxx-

xxxxxx kinnistul põles roog. Tuletõrje auto jäänud kohani, kus tee lõppes Xxxx-xxxxx

kinnistul, ja käsipumbaga võetud merest vett tulekahjukohani (tl 164, 5 kd). Kohus on

seisukohal, et esitatud tõend ei tõenda juurdepääsu olemasolu Xxxxx-xxxxxx kinnistuni, sest

sellekohaseid andmeid antud tõend ei sisalda. Samuti M.K. poolt antud seletus on kooskõlas

kohtu poolt eelpool tuvastatud asjaoludega.

3. Järgnevalt kohus analüüsib Xxxxx-xxxxxx kinnstule juurdepääsu variante Xxxxxxxxx

vallale kuuluvatelt Xxxxxxx teelt ja Xxxxxxxxx teelt.

Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010.a. (tl 6, 7, 3 kd) ja käis läbi Xxxxxxxxx

vallas, Xxxxxxx xxxxs võimalikud variandid Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsutee

asukoha määramiseks. Üks võimalik variant esitati lähtudes J.L. plaanist tl 108, 1 kd, et

plaanil märgitud E. ja M.R.ile kuuluvate hoonete kõrvalt s.o. suundudes vasakule läände

mere suunas ja edasi, ning sealt on võimalik jõuda heina kasvanud maa-ala läbides avaldajate

kinnistu piirini. Kohus märgib, et see variant oli arutusel, kuid asja menetlemisel asjaosalised

ei ole pidanud seda varianti võimalikuks, millega on ka kohus nõustunud ning seetõttu kohus

sellega piirdubki. Kohus käis läbi Xxxxxxxxx vallas, Xxxxxxx xxxxs võimalikud variandid

Xxxxx-xxxxxx kinnistule juurdepääsutee asukoha määramiseks üle P.H. ja E. V. kinnistute.

Vaatluse protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud

plaanid/skeemid (tl 8- 12, 3 kd) looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse

protokollis). Skeem nr 3: läbida tuleb Xxxx-xxxxx katastriüksus (omanik P.H.), Xxxxx-xxxx

katastriüksus (omanik E. V.), looduses olemasoleva parendamist vajav teelõigu pikkus

ligikaudu 275 meetrit, kogu läbi käidud pikkus Xxxxx ojani ligikaudu 610 meetrit. Skeem

nr 3A: läbida tuleb Xxxx-xxxxx katastriüksus (omanik P.H.), Xxxxx-xxxx katastriüksus

(omanik E. V.), tee lühendamiseks ja maa paremaks kasutamiseks võiks kaaluda kõlviku piiri

pidi ojani minekut ja siis piki oja kallast lõikumiseni Xxxxx-xxxxxx piiriga. Tee ligikaudne

pikkus 580 meetrit. Ei ole arvestatud tee pikkust Xxxxx-xxxxxx katastriüksusel. 27. ja

29.10.2015.a. kohtuistungil E. V. seletas, et tema ja xxxxx kinnistul teed ei ole, kusjuures

tema oma kinnistul ei ela ja xxxxx kinnistut ei kasuta.

Asjast puudutatud isikud E.R. ja M.R. on esitanud Xxxx-xxxxx ja xxxxx xxxx

katastriüksustel asuva juurdepääsu asendiplaani (tl 115, 3 kd- koostatud 17.12.2010.a.), mille

järgi tee pikkus on 625 m. Xxxxxxxxx vallavalitsus on 07.01.2011.a. seisukohal, et enne selle

variandi kasuks otsustamist tuleb kaaluda võimalikult vähe teiste naaberkinnistute huvisid

kahjustava ja ka majanduslikult otstarbekama variandiga (tl 125, 3 kd). Kohus nõustub selle

seisukohaga. Samuti nõustub kohus avaldajate põhistatud seisukohaga, et märgitud teelõigus

suuremas osas tee puudub ja rajamist vajavas osas enam kui 12 korda pikem, kui avaldajate

taotletud juurdepääs, samuti oleks kulutused tee rajamiseks võrreldes taotletavaga

märkimisväärselt suuremad. Tähelepanuta ei saa jätta ka avaldajate poolt põhjendatult

viidatut, et Xxxxx-xxxx, Xxxxx-xxxxxx ja Xxxxx-xxxxx kinnistute ühisel piiril, kuhu on kavandatud

M. ja E.R. ettepaneku kohaselt juurdepääsutee lõpp, paikneb loodusliku takistusena Xxxxx oja. Seega

juudrepääsutee määarmine läbi Xxxx-xxxxx ja Xxxxx-xxxx kinnistute eelpool märgitud asjaoludel ei

ole võimalik.

Kohus on seisukohal, et asjast puudutaud isikute M.R.i ja E.R.i poolt esitatud

videosalvestis ja fotod Xxxx-xxxxx kinnistu (võimalik juurdepääsu koht) ja Xxxxx xxxxx

katastriüksuse kohta (seisund kõrgvee ajal) (tl 31-41, 47, 48, 49, 66, 4 kd), ei anna alust teha

järeldust juurdepääsutee määramiseks läbi Xxxx-xxxxx kinnistu ega selle kohta, et Xxxxx

xxxxx katastriüksus ei oleks sobilik juurdepäästee määramiseks. Väidetava osaliselt

olemasoeva tee puhul on tegemist E. V. ja avaldajate seletuse järgi traktori jälgedega.

Avaldajad on juurdepääsu kohta Xxxxxxx teele üle Xxxx-xxxxx kinnistu paralleelselt

magistraalkraaviga esile toonud, et looduses tee puuudub ja juurdepääsu pikkuseks Xxxxxxx teelt oleks

507 m ning esitanud selle kohta väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist (tl 62, 63, 5 kd). Kohus viis läbi

14.09.2012.a. paikkonna vaatluse (tl 64 , 5 kd), kus looduses käidi läbi kraavi äärtpidi avaldajate

kinnistu piirist läbi E.R.i ja M.R.i ning B. P.i kinnistute Xxxxxxx teele (teelõigu pikkus ca 515 m).

Selle kohta on protokolli juures vallavalitsuse maakorraldaja poolt koostatud plaan (tl 66, 67, 5 kd),

millele on viide tehtud vaatlusprookollis. M.R.i ja E.R.i ja avaldajate vahel oli nimetatud variant

aktiivselt arutusel, kuid kokkuleppele ei saadud. Avaldajatele oli koormavam täiesti uue tee rajamine

võrreldes nende poolt taotletuga. 05.12.2012.a. vallavalitsus hindas võimaliku 500 m kavandatava tee

maksumuseks ca 25000.- eur (tl 124, 5 kd). Nendel asjaoludel ei ole võimalik antud kohta juurdepääsu

määarmine.

Kokkuvõtvalt, kuigi asjas on kaalutud juurdepääsu asukohana mitmeid alternatiivseid

variante, siis need ei ole osutunud sobilikuks, ja kuigi kohus on teinud kõik võimaliku asja

kokkuleppel lahendamiseks, siis lõppkokkuvõttes kaalutud variantide puhul kõiki asjaolusid

arvesse võttes, puudutatud isikud M.R., E.R. ja N.R. taotlevad nn. põhjapoolse juurdepääsutee

määramist.

4. Avaldajad paluvad määrata tähtajatu ja piiramata juurdepääs Xxxxxxx teelt avaldajatele

kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule, registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxx xxxx

Xxxxxxxxx xxxx Xxxxx xxxxxxx, juhindudes J.L. koostatud plaanist, üle B. P.-le kuuluva

Xxxx-xxxxxxx kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx,

Xxxxx xxxxxxx) ja üle E., M. ja N.R.ile kuuluva kinnistu (registriosa nr. xxxxxxx, asukohaga

Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxxxxx) nii, et E., M. ja N.R.i kinnistu koosseisu

kuuluval

Xxxxx-xxxxx

katastriüksusel

nr.

xxxxx:xxx:xxxx

kulgeb

pideva

sinise

punktiirjoonega tähistatud juurdepääsutee alates plaanimaterjalil näidatud koordinaadist D

ümber plaanil näidatud õueala läbi koordinaadipunkti E kuni koordinaadipunktini F.

Kohtule on esitatud J.L. poolt koostatud taotletava ligipääsutee plaan, millest nähtuvalt tee

saab alguse Xxxxxxx teelt läbi B. P.i kinnistu, 75 m, edasi kulgeb üle N., M. ja E.R.ile

kuuluva kinnistu, teekoha B-D pikkus 275 m, teekoha D-E-F pikkus on 118 m, millest 50 m

olemasoleval metsateel E-F ja 68 m, D-E, rajatav, laiusega 4 m (sisaldab nii sõidetavat osa kui

ka hoolduseks/teeninduseks vajalikku teepeenart -nn 1+2+1 lahendus), pindala 472 rm (tl 108,

1 kd).

Asjast puudutatud isikud M., E. ja N.R. on seisukohal, et juurdepääs Xxxxx xxxxxx

kinnistule tuleks määrata Xxxxxxxxx vallale kuuluvalt Xxxxxxxxx teelt, mis toimuks üle

Xxxxx-xxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx, Xxxxx kinnistu, katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx ning Xxxx-xxxxx kinnistu, katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (põhjapoolne

variant). Esitatud on OÜ Geobüroo koostatud asendiplaan juurdepääsukoha määramiseks (tl

173-174, 2 kd). Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. on esitanud samuti OÜ Tippgeo

03.05.2013.a. Xxxxxxxxx ja Xxxxxxx tee topogeodeetiliste mõõdistustööde plaani (tl 169, 5

kd) ja OÜ Geobüroo asendi plaani Xxxxx-xxxxxx kinnistule xxxxx-Xxxxxxxxx- xxxxxx teelt

(tl 170, 5 kd) ning Maa-ameti katastriarhiivi fotoplaanid aastast 1951 ja 1980 (tl 174, 5 kd).

Xxxxxxxxx vallavalitsus on esitanud ettepaneku juurdepääsutee asukoha määratlemiseks

võrrelduna 1938 skeemilise maakaardiga tl 46, 2 kd, mis toetab avaldajate poolt taotletud

kohast tee määramist. Samuti on vallavalitsus kinnitanud maakorraldusliku ja tehnilist tee

rajamise võimalust lõigul D-E (lõigu pikkus 68 m) ja tee kulgemist lõigul E-F (lõigu pikkus

50 m) (skeem tl 46.a, 2 kd). Kohus nõustub vallavalitsuse seisukohaga juurdepääsu

määramise osas läbi E., M. ja N.R.i ning B. P.i kinnistute. Teemaa arvestuslikuks laiuseks on

4 m, mis sisaldab sõidetavat osa ja hoolduseks/teenindamiseks vajalikku teepäraldiste osa.

Kohus nõustub vallavalitsusega ka selles, et läbi Xxxx-xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx-xxxx

kinnistute tuleks rajada oluliselt pikem uus teelõik, mis oleks sõidukiga läbitav.

Juurdepääsutee määramisel tuleb võimalusel, mis ei ole kohustuslik ega teekoha määramise

tingimuseks, arvesse võtta seda, et Keskkonnaameti 30.03.2015.a. kirjast (tl 45, 9 kd) nähtvalt

lõunapoolse mitteläbitava teeosa rajamine kulgeks läbi niidu, mis on 3. kaitsekategooria

loomaliigi suur–kuldtiiva elupaik. Juurdepääs lõunasuunas kulgeb samuti kohati suur-

kuldtiiva elupaigas, aga rajatav teelõik asub metsa servas ja seega lõunapoolse juurdepääsutee

kasutamine tagaks liblika elupaiga kompaktsuse (tl 45, 9 kd).

Kohus viis läbi paikkonna vaatluse 22.10.2010.a. (tl 6, 7, 3 kd). Kohus veendus, et tee

Xxxxxxx teelt läbi B. P.ile ning E.R.ile ja M.R.ile kuuluvate kinnistute kuni viimastele

kuuluvate hooneteni on olemas. Looduses käidi läbi ehitatav teelõik D-E (plaan tl. 108, 1 kd),

mille läheduses on omanike kartulipõld. Teekoht läbi K. T. ja V. R. kinnistute ei ole sõidukiga

läbitav s.o. kinnikasvanud, teekohal puid ja kive. V. R. kodu juures kulgeb tee hoonete kõrvalt

(tl 6, 7, 3 kd). Vaatluse protokolli juurde kuuluvad vallavalitsuse maakorraldaja poolt

koostatud plaanid/skeemid (tl 8- 12, 3 kd) looduses ülevaadatu kohta (sellele on viide vaatluse

protokollis). Skeem nr 1: läbida tuleb Xxxxx-xxxxx, Xxxxx-xxxx, Xxxxx, Xxxx-xxxxx

katastriüksused (Xxxxxxxxx teele). Tee ligikaudne pikkus 1,3 km (avaldaja on esitanud

väljavõtte maa-ameti geoportaalist nn põhjapoolse juurdepääsu vahemaade kohta tl 94, 4 kd).

Skeem nr 2: läbida tuleb Xxxxx-xxxxx katastriüksus Xxxxxxx teelt. Tee pikkus Xxxxx-

xxxxx katastriüksusel ligikaudu 110 meetrit, koos Xxxxx-xxxxxx katastriüksusel asuva lõigu

pikkusega ligikaudu 215 meetrit. Geodeesiainsener I.S. tee mõõdistamise seletuskirjas (tl

220-222, 5 kd) on välja toonud järgmised andmed. Xxxxxxxxx tee pikkus läbides Xxxx-

xxxxx, Xxxxx ja Xxxxx –xxxx katastriüksused ja lõppedes Xxxxx-xxxxxx katastriüksuse

piiril on 1745 m. Teelõik 600 m ulatuses hooldatud kruusakattega tee, mis lõpeb Xxxx-xxxxx

katastriüksuse hoonete juures. Teelõik pikkusega 103 m sõidukiga läbitav pinnasetee, teelõik

pikkusega 195 m kulgeb mööda heinamaad, teelõik pikkusega 361 m asub metsas ja ületab

oja, millel puudub truup või sild, teelõik pikkusega 486 m kulgeb mööda heinamaad, millel

asub kraav, kus truup puudub.

Tee pikkus Xxxxxxx teelt läbi Xxxx-xxxxxxx, XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-xxxxx

katastriüksuste Xxxxx-xxxxxx kinnistuni 368 m. Teelõik pikkusega 14 m hooldatud

kruusakattega, teelõik pikkusega 354 pinnastee. Teelõik lõpeb Xxxxx xxxxx hoovi värava

juures. Kogu teelõik on sõiduautoga kasutatav (tl 220-222, 5 kd).

Seega kõige optimaalsem variant Xxxxx-xxxxxx kinnistule pääsemiseks arvestades

mõlema variandi looduses olevat olukorda, selle pikkust ja võimalikku taastatavat või

rajatavat teelõigu osa, on avaldajate poolt taotletu Xxxxxxx teelt. Kohus juhib tähelepanu veel

eraldi sellele, et kohus on ise tajunud 22.10.2010.a. vaatlusel, et ka juurdepääs Xxxxxxxxx

teelt osas, mis ilmselgelt ei ole läbitav autoga, oli ka jalgi läbides raskendatud.

Kohtu poolt on vaatlusega kindlaks tehtud, et J.L. poolt koostatud plaanil teelõik D-E (ka D-

E-F- kogulõik) kartulipõldu ei läbi. Sama olukord oli 14.09.2012.a. kohtu poolt läbiviidud

vaatlusel (olemasolev eratee oli heas korras - tl 64, 5 kd). Sama nähtub ka J.L. 21.06.2013.a.

selgituskirjast (tl 16, 6 kd). Punktist E hakkab teekoht kulgema piki vana teekoha mööda ning

selline olukord on näha fotodelt 2013. a. suvel tl 28, 29, 31, 32- 6 kd. Samuti riiklikult

tunnustatud ekspert D.T. on 04.05.2014.a. ekspertissi läbiviimiseks kohapealsel vaatlusel

tuvastanud, et taotletav juurdepääsutee planeeritakse Xxxxx-xxxxx hooneteni viivalt

pinnasteelt (toodud plaanil punktist D enne õuemaad) kiviaia ja haritava põllumaa vahelt

punkti E. Punktist E kuni kinnistu piirini, punktini F planeeritakse rajada kunagi kasutusel

olnud tee kohale, mis oli ka ülevaatuse hetkel looduses eristatav (lisatud fotod).

Arvestuslikuks teemaa laiuseks on planeeritud 4 m ja lõigul D-E on kiviaia ning haritava

põllumaa vahel kitsama koha laius mõõdetuna Maa-ameti kaardilt ca 6,6 m. Seega puudub

vajadus lammutada kiviaed või rajada tee haritavale maale. Objekti ülevaatusel hindaja ei

näinud vajadust planeeritava tee ja saunahoone vahele jäävate puude langetamist. Punktide E

ja F vahelisel alal ei olnud miljööväärtuslikke puid, vaid oli väheväärtuslik võsa, mille väärtus

ja kogus marginaalne ning raietööde maksumus ületaks saadava puitmaterjali maksumuse.

Juurdepääsutee alla planeeritav maa, ca 472 rm, ei ole olnud aktiivses kasutuses ja ei saa

rääkida saamata jäänud tulust ja sellega kaasnevast materiaalsest kahjust (tl 17-37, 7 kd).

Kohus lähtub eeltoodust. Seega avaldajate poolt taotletu ei riiva N., M. ja E.R.i privaatsust

hoovialal ega kahjusta pere aedu. Kohtul ei ole alust kahelda ka Xxxxxxxxx vallavalitsuse

esindaja selgituses 26.04.2012.a. eelistungil, et 2004 või 2005 olid E.R. ja M.R. nõus sauna

tagant teed läbi tegema, kuid avaldajad ei tahtnud ja käisid läbi hoovi (tl 174, 4 kd). Seega

kinnistu omanikud ka ise on pidanud võimalikus juurdepääsu korraldamist Xxxxx-xxxxxx

kinnistule põhimõtteliselt avaldajate poolt taotletu järgi.

Kohtule on selge see, et kui tegemist oli põhja poolt teega, siis on see kasutusest välja

langenud, mille ehitamine või taastamine oleks väga kulukas. 09.04.2013.a. eelistungil ka

N.R. ise tunnistas, et põhjapoolne tee tuleb rajada. Sellega nõustusid ka E. ja M.R. (tl 163, 5

kd). xxxxx xxxxxxxxxxx OÜ 10.08.2010.a. hinnapakkumise järgi tee taastamiseks pikkusega

1040 m ja laiusega 3,5m (võsa eemaldamine, teekoha puhastamine, looduslikust ja purustatud

kruusast katte rajamine, paigaldada üks 6 m truup läbimõõduga 350 m), mis kulgeb läbi

Xxxxx-xxxxxx, Xxxxx xxxx ning Xxxxxxxxx katastriüksuste, maksumuseks oleks

473457.60 krooni s.o. 30252.30 eur (tl 170-172, 2 kd). Avaldajate poolt viidatult AS

Xxxxxxxxx Teed seisukoht, et 68 m laiusega 3,5 m tee maksumus oleks 2010.a. 30-40 000

krooni (1917.35-2556.47 eur).

Asjast puudutaud isikute E. ja M.R. poolt esitatud fotode osas, väidetavalt põhjapoolse

juurdepääsu olukorra kohta 2007.a. (tl 42-46, 4 kd), samuti video osas põhjapoolse

juurdepääsu taaskasutusele võtmise võimalikkuse kohta, on kohus seisukohal, et need ei

muuda kohtu seisukohta eelpool objektiivselt kindlaks tehtud asjaolude alusel. V. R. ja B. P.

on juhtinud kohtu tähelepanu video mittetäielikkusele, mistõttu kohus ei raja sellele kui

ebakindlast allikast olevale tõendile lahendit ja suhtub sellesse kriitiliselt. Kohtupoolne sama

seisukoht on ka viimati nimetatud asjast puudutaud iskute poolt 20.02.2015.a. esitatud 6 foto

kohta, mis on tehtud nn lõunapoolsest teest 2015.a. jaanuarikuus, (tl 131-136, 8 kd). Teed

võib ja saab kirjeldada erinevatel aastaegadel erinevalt ja see looduses ongi nii ja mitte ainult

E. ja M. ja N.R. kinnistul. Sellega tuleb eluliselt arvestada. Puudutaud iskute E., M. ja N.R.i

poolt esileloodu kinnistu olukorra kohta looduslikest mõjudest tulenevalt ei ole niisugused,

mis välistaks juurdepääsu määramise nende kinnistult.

M. ja E.R. esitasid 19.09.2014.a. (tl 97-105, 7 kd) T. M. 04.08.2014 ekspertiisiakti näitamaks,

et sobivaim juurdepääs on põhjapoolne seetõttu, et kuna ajalooliselt on juurdepääs Xxxxx-

xxxxxx kinnistule kulgenud alati põhja poolt ning sellise juurdepääsutee rajamine lahendaks

ka mitmete teiste katastriüksuste juurdepääsu (millistel juurdepääs täna tõepoolest puudub),

siis oleks kõige otstarbekam määrata juurdepääs avalikult kasutatavalt Xxxxxxxxx teelt.

Kohus on seisukohal, et viidatud aspektidele tuginedes ei ole võimalik määrata

juurdepääsuteeks nn. põhjapoolset varianti. Kohus on oma seisukohta põhjendanud ja

siinkohal enam ei korda.

Avaldajad on 20.10.2015.a. esitanud teede inseneri A.K. arvamuse vaidlusaluse tee

kandevõime küsimuses, kuid kohtul ei ole võimalik seda dokumentaalse tõendina käsitleda

põhjusel, et arvamus on allkirjastamata.

Puudutatud isikud M. ja E.R. esitasid D.K.P. Projekt OÜ 27.04.2015.a. hinnangu tee

kandevõime kohta, mille kohaselt erateele, asukohaga XXXXX-XXXXX ja Xxxxx-xxxxx

katastriüksustel, saab lubada sõiduautosid ja kaubikuid, ehk maksimaalselt 3500 kg

registrimassiga sõidukeid, kindlasti ei kanna antud tee raskeveokeid. Järelduses selgitatakse,

et kõne all olev tee ei oma minimaalset kruusateele esitatud kandevõimet. Täidetud rööbastel

on tugevam pinnas ainult rööpa all, rööpa mõlemal küljel on pinnas nõrgem (tl 192-201, 8

kd). Avaldajad on nõustunud, et lubada aastaringselt kuni 3500 kg kaaluvate sõidukite liiklus,

kuid lubada tuleks raskemate sõidukite liiklus arvesse võttes piirkonnas teatud ajal lubatud

tavaliikluses raskemate sõidukite kasutamist. Samuti on avaldajad nõus taastama tee selle

kahjustamise korral. Puudutatud isikud M., N.ja E.R. on kategooriliselt keeldunud mingiski

osas omavahel asja lahendama.

Avaldajad selgitasid, et nemad saavad prügiveo korraldada selliselt, et raskekaalulised

prügiveoautod teele ei sõidaks ja ehitusmaterjali vedamisel arvestaksid teeoludega.

Avaldajatel on kõigepealt vajalik välja ehitada vajalik teeosa ja kuivõrd hakatakse hooneid

taastama, siis seetõttu on vaja ka ehitusmaterjali vedada, millele lisanduvad tavapärased

(igapäevased) tegevused. Tegemist on maatulundusmaaga 100%, pindalaga 17.40 ha s.h.

ehitiste alune maa 359 rm, haritav maa 0.83 ha, looduslik rohumaa 1.61 ha, metsamaa 13.38

ha, õuemaa 0.18 ha, muu maa 1.40 ha. Viimati märgitu annab tunnistust Xxxxx–xxxxxx

kinnistu majandamise vajaduse sisust ja ulatusest. Asjast puudutatud isikute N., M. ja E.R.i

seisukoht, et juurdepääsu määramist takistab asjaolu, et olemasolev tee lõhutaks uue teelõigu

ehitamise käigus ära ja olemasoleval teel puudub kandevõime, mis lubaks teel sõita

koormatud sõidukitega uue teelõigu ehitamiseks, ei ole arvestatav. Selleks, et avaldajad

saaksid hakata on õigust teostama s.o. määratavat juurdepääsuteed kasutama, ongi vaja rajada

eelenvalt tee. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse tee kandevõime ei ole aastaringselt

sarnane. Nõustuda tuleb ka avaldajate seisukohaga, et teede lagunemise ajal on tee

kandevõime madalam ning sarnaselt kõrgem ajal, mil tee on kuiv või läbikülmunud. Kohtu

hinnangul, kuivõrd mõõtmine (D.K. hinnang) oli teostatud ajal mil tee kandevõime on

madalaim, siis on selge, et aastaringselt võib see olla erinev. Sellises olukorras ei ole

välistatud ka raskema sõidukiga kui 3500 kg liiklemine, kuid see selgub konkreetsel ajal ja

olustikus. Tegemist on avaldajate poolse heaperemeheliku korraldusliku küsimusega, võttes

arvesse teeolusid, ning oma kinnisasjale pääsemiseks vajadusel võimalike täiendavate

toimingute tegemist kuni selleni, et kui olemasolev tee saab kahjustatud, siis nende

kohustuseks on taastada samaväärne olukord. Avaldajad on ka öelnud, et sellise kohustuse

endale võtmisega on nad arvestanud. Viitega tee kandevõime piirangule, mis ei lubaks teel

liigelda ainult sõiduautoga, ei ole võimalik juurdepääsu nõuet jätta rahuldamata. Asjast

puudutatud isik E. V. 05.02.2015.a. eelistungil seletas, et õige ei ole jutt, et tee üldse ei kanna,

sest tema nägi kui puud toodi kohale Fiskars tõstukiga, traktoriga ja traktor pani need maha.

Kohtul ei ole põhjust E. V. selgituses kahelda. Sellega on ilmnenud, et M. ja E.R.i faktiline

käitumine erineb kohtus avaldatust. Asjast puudutatud isik M.R. selgitas, et puud toodi kohale

nende kinnistu piirini, seal töödeldi need ja seejärel veeti koju 1,5 tonnise traktoriga. Kui

M.R.i jutust lähtuda, siis rõhutada tuleb seda, et tee läbib enne M. ja E.R.i kinnistut Xxxx-

xxxxxxx kinnistu, kuid selle kohta, et tee oleks saanud Xxxx-xxxxxxx kinnistul kahjustada,

M.R. ei öelnud midagi. Seega eelnev toetab praeguse olukorra lahendamist kohtu poolt

märgitu kohaselt.

Maaomandi tagastamise toimikus on Xxxxx ja Xxxxx xxxx maa taotlejate poolt 1998.a.

esitatud avaldus Xxxxxxxxx vallavalitsusele, mille kohaselt palutakse mitte määrata

juurdepääsu läbi tagastatava maa H.R. pärijatele erastatava maa juurest üldkasutatavale teele.

Nimetatut käsitleb kohus kui taotlejate soovi, mis küll võib viidata Xxxxx-xxxxxx kinnistule

pääsemise võimalikule viisile lõuna poolt, kuid ei saa olla asja lahendamise alusavalduseks.

4.1.

Asjast puudutaud iskud M.R. ja E.R. on 19.12.2014.a. avalduses teinud ettepaneku juhul,

kui juurdepääs määratakse lõuna poolt, siis sellisel juhul määrata juurdepääs avaldajatele

kuuluvale Xxxxx-xxxxxx kinnistule asukohaga Xxxxxxx xxxx, Xxxxxxxxx xxxx, Xxxxx

xxxxxxx, registriosa number xxxxxxx (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) selliselt, et juurdepääs

Xxxxxxx teelt (katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx) üle XXXXX-XXXXX kinnistu

(katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx)

ja

Xxxxx-xxxxx

kinnistu

(katastritunnusega

xxxxx:xxx:xxxx), kulgeks OÜ Geobüroo 08.12.2014 koostatud asendiplaanil näidatud viisil

punktides K-75mL-221mM-78mN-124mO-83mP. Teelõik M-N-O-P 285m on rajatav uus

teelõik. Esitatud on 08.12.2014 koostatud OÜ Geobüroo asendiplaan (tl 33, 8 kd).

Kohtus eelpool märgitud isikud avaldasid, et uue teelõigu peaksid avaldajad ise ehitama,

nemad ei ole kategooriliselt mittemingiski osas nõus kulutusi kandma. Ettepanku tegijad

põhjendavd seda varianti sellega, et selle variandi puhul juurdepääs ei läbiks õueala ega

kahjustaks nende aeda ning oleks hootetest võimalikult kaugel (27.11.2014.a. eelistung).

Kohus on eelpool kirjeldanud, et avaldajate poolt taotletu teekoht möödub õuealast ega läbi

kartulipõldu. Samuti võrreldes avaldajate ja puudutatud isikute juurdepääsukoha variante, on

võimalik teha järeldus selle kohta, et puudutatud isikute poolt tehtud ettepanek tee rajamiseks

on kulukam, sest uus tee tuleks rajada oluliselt pikemas ulatuses, kui see oleks vajalik

avaldajate taotletud juurdepääsu korral. Kohus on seisukohal, et kohtul puuduvad piisavalt

kaalukad ja objektiivsed asjaolud, mis võimaldaks nõustuda tehtud ettepanekuga. Ainuüksi

omanike soovi alusel, kui asjas on vaidlus, ilma kõiki asjaolusid arvestamata, omanike

sooviga nõustumine ei oleks õige.

Ülaltoodu alusel kohus jääb seisukoha juurde, et juurdepääs Xxxxx-xxxxxx kinnistule tuleb

määrata Xxxxxxx teelt eespool käsitletud J.L. plaanil märgitu alusel, teelõik A-D-E-F.

4.2.

B. P.i, M.R.i ning E.R.i ja avaldajate vahel ei ole olnud 27.11.2014.a. ja 05.02.2015.a.

eelistungitel vaidlust selles, et juurdepääs määratakse valitseva kinnisasja igakordse omaniku

kasuks tähtajatult ja piiramatu õigus on omanikul, tema pereliikmel ja külalisel, juurdepääs

kinnistule on tagatud jalgsi, jalgrattaga, loomadega, mootorsõidukiga (E. ja M.R. siiski

välistasid raskekaalulised sõidukid ja nõus oldi sõiduautoga ning B. P. oli nõus iga

transpordivahendiga.),

juurdepääsutee

võimaldamisega

ei

kaasne

õigust

püsivale

parkimiskohale. Poolete vahel ei ole vaidlust selles, et kiirusepiirang on 30 km/ha (tl 98, 8

kd). B. P. teekasutuse ja kandevõime osas piiranguid ei ole seadnud, kuid on rõhutanud, et

teed tuleks kasutada ainult juurdepääsuks. Ta on nõus juurdepääsuõiguse kinnistusraamatusse

kandmisega.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd kinnistul asuvad taluhooned, sealjuures teadaolevalt

alustatakse taluhoonete taastamist sinna alaliselt elama asumiseks, kusjuures AÕS § 147

võimaldab kasutada avaldajatel E., M. ja N.R.i kinnisasja oma hoonete remontimiseks, ja

vajalikud on ilmselgelt maakasutusest ja kinnisasja majandamisest tulenevad tegevused,

millest tingituna saab olema vajalik kasutada veoautot või traktorit, siis sellest tulenevalt tuleb

kindlustada kinnistule juurdepääs lisaks sõiduautoga vajadusel ka veoauto ja traktoriga.

Avaldajad on viidanud, et juba kinnistule jääva uue teelõigu hooldamiseks on paratamatult

vajalik ka traktorite liiklemine juurdepääsuteel. Asjast puudutatud isikud N.R., E.R. ja M.R.

heidavad jätkuvalt ette avaldajatele seda, et lõunapoolse juurdepääsu määramisel

kuritarvitatakse olemasolevat olukorda selliselt, et uut teed tegelikkuses ei ehitatagi ning

sõidukid pargitakse lihtsalt puudutatud isikute värava taha ja kui puudutatud isikud ei ole

kodus, siis liiguks avaldajad oma kinnistule üle puudutatud isikute õue ning kui puudutatud

isikud on kodus, siis ilmselt liigutakse oma kinnistule puudutatud isikute hoonete tagant.

Kohus on seisukohal, et käesoleva asja kontekstist lähtuvalt on tegemist oletuslikku laadi

asjakohatu väljaütlemisega, mille kohus jätab tähelepanuta.

5. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb hüvitisest omandi väärtuse vähenemise eest

ja hüvitisest juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Teeomanikul oli

õigus tasuna nõuda tee kasutamisega seotud kulutusi kehtinud teeseaduse § 37 lg 3 järgses

ulatuses. Kehtiva Ehitusseadustiku § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud

rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused

ohutuks liiklemiseks. Selle eest on omanikul õigus nõuda tasu AÕS § 156 lg 1 alusel. Eratee

ehitamisel ja korrashoiul tuleb lähtuda ohutuse, keskkonnasäästlikkuse ja asjatundlikkuse

põhimõttest ning ehitistele ja ehitamisele esitatavatest põhinõuetest.

5.1. B. P. soovib saada teehoolduskulude hüvitist, sealjuures maamaksu osa tasuna ta ei nõua.

B. P. palub tema kasuks määratud tasu suurus märkida kohtumäärusesse.

5.2.

Kohus on seisukohal, et E., M. ja N.R.i nõue olemasoleva põllumaa (kartuli kasvatamiseks)

kaotusega seotud kahju osas summas 4 187 € s.o. kasutuks muutunud kartulipanemise masin 687 €,

osalise põllumaast ilmajäämisega mõttetuks muutunud kartulimaa harimiseks tehtud kulutused ning

sellega seotud kahju 3 500 € ning igaaastane kahju saagi kaotuse tõttu 780 € (65 € kuus), samuti

juurdepääsu alalt metsa mahavõtmine kahju osas summas 2000.- eur ja juurdepääsu rajamise tõttu

miljööväärtuslike puude mahavõtmine ja kahe kiviaia osalise likvideerimise hüvitis summas 3 000 €,

kokku summas 9187.- eur ei ole põhjendatud ainuüksi juba seetõttu, et rajatav ja taastatav teelõik nii

nagu kohus eespol on kirjeldanud, ei läbi kartulipõldu (põllumaad) ja juurdepääsu alalt

miljööväärtuslike puude ja metsa mahavõtmise (tegemist väheväärtusliku võsaga) ning kiviaedade

ümberpaigutamise või likvideerimise vajadus puudub.

Puudutatud isikud nõudes igakuist tasu juurdepääsu eest summas 45 € põhjendavad seda sellega, et

võõrad isikud saavad hakata osa nende maast kasutama ja see tekitab kinnistu omanikele paratamatult

ebamugavusi. M. ja E.R. esindaja on 05.02.2015.a. eelistungil selgitanud (tl 94, 95, 8 kd), et nõue tasu

saamiseks summas 45.- eur maa-ala osalt, kuhu planeeritakse uus tee, on omanike poolne hinnang

(kaob ära juurdepääsu maa alla jääva osa kasutamise võimalus). Sama seisukoht on avaldatud

27.10.2015.a. kohtuistungil (tl 28, 10 kd) ja selgitanud, et kui kohus nõustub tasuga kuus 125.- eur, siis

eraldi maamaksu arvestust ei pea tegema, kusjuures maamaks on 45.- eur sees ning kui ei, siis

soovitakse maamaksu. M. ja E.R. on seisukohal, et juurdepääsutee alla jääva maa-ala kasutamise

võimaluse kaotamise tõttu tuleb avaldajatele panna selle eest maamaksu tasumise kohustus. Maamaks

oli 2014.a. 23.60 eur.

Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. on esitanud Domus Kinnisvara 09.05.2013.a. hinnangu. Domus

Kinnisvara 09.05.2013.a. hinnangul 30 04.2013.a. seisuga kinnistu aadressil Xxxxx-xxxxx ja XXXXX-

XXXXX, turuväärtus on 32900.- eur. Xxxxx xxxxx kinnistu kaudu juurdepääsutee võimaldamine

Xxxxx-xxxxxx kinnistule vähendaks kinnistu turuväärtust 15-20%. (tl 189-217, 5 kd). Nimetatud

puudutatud isikud lähtuvad oma nõuete esitamisel Domus Kinnisvara poolt antud hinnangust.

Seonduvalt antud tõendi vaidlustamisest tulenevalt kohus määras avaldajate taotlusel antud küsimuses

ekspertiisi. Asjas ei esine asjaolusid, mis ei võimaldaks eksperdi poolt antud arvamust arvestada,

mistõttu kohus otsustuse tegemiselt lähtub eksperdi arvamusest. Riiklikult tunnustatud eksperdi D. T.

06.05.2014.a. arvamuse kohaselt Xxxxx -xxxxxja Xxxxx –R. katastriüksustest koosneva kinnistu

turuväärtus 15.04.2014.a. on 145000 eur ja taotletava juurdepääsutee alla jääva äralõike hüvitusväärtus

ca 430.- eur (tl 17-39, 7 kd). Eksperdi arvamus taotletava juurdepääsutee alla jääva maa-ala

hüvitusväärtuse kohta summas 430.- eur, ei sisalda tee rajamise ja hoolduskulusid.

Asjast puudutatud isikud M., E. ja N.R. eksperdiarvamusele ei tugine, pidades seda ebaõigeks.

Kõigepealt kohus märgib seda, et Riigikohus oma lahendis 3-2-1-90-11 on asunud

seisukohale, et eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel

isikul, võib nõuda hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest

vaid ulatuses, milles see on suurem korrashoiu kuludest.

Samuti on kohus seisukohal, et tasu maksmise kohustuse puhul ei ole ilmselt tegemist

kahju hüvitamise kohustusega. Rajatava juurdepääsulõigu D-E rajamisega, samuti taastatava

teelõiguga seotud otsesed kulud kannavad avaldajad (avaldajate poolt viidatult tee rajamise kulu 30000-

40000.- krooni s.o. ca 2500.- eur) ja hooldavad seda oma kulul (ca 472 m2). Kohus on seisukohal, et

seda peab tasu määramisel arvestama. Samuti tugineb kohus sellele, et ekspertiisi aktis on ekspert

teinud kindlaks ja tulnud järeldusele, et juurdepääsutee alla planeeritav maa, mis moodustab kogu

kinniatu pindalast 0,29%, ei ole aktiivses kasutuses. Seega juurdepääsu tõttu koormatud kinnisasja

omaniku jaoks kinnisasja teatud olulist sihipärase kasutusvõimaluse kaotust ei saa tähendada. Kohus

viitab ka sellele, et J.L. plaani järgi vaidlusaluse teeõigu D-E-F puhul lõik E-F on kunagi kasutusel

olnud teelõik, metsatee, mis on looduses eristatav, ja rajatav teelõik asub kasutuses olnud teelõigu ja

olemasoleva eratee vahel ning arvesse võttes, et varasemalt avaldajate kinnistule käidi Xxxxxxx teelt

läbi õueala, kust läbikäimisega E. ja M.R. ei nõustunud, pidid nad arvestama avaldajate vajadusega

pääseda oma kinnistule ning tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et tegemist on sugulussuhtes olevate

isikutega, kus välja oli kujunenud kinnistule pääsemine tasu nõudmata. Pealegi M.R.i enda seletuse

järgi sauna taga on autod seisnud kümmekond aastat ja sealt edasi ümber õueala käidud Xxxxx-xxxxxx

kinnistule jalgsi, ning arvestades, et avaldajad kasutavad kinnistut seal elamiseks, siis teekoha

kasutamise intensiivsus võrreldes varasema ei tohiks oluliselt erineda.

Eelpooltoodut kogumis arvesse võttes kohtu arvates puudutatud isikute nõuet saada igakuist tasu

juurdepääsu eest summas 45 € rahuldada ei ole võimalik.

Maamaksu osas avaldajatel vastuväiteid ei ole ja seda käsitleb kohus allpool.

5.3.

E., M. ja N.R. on seisukohal, et kui juurdepääs määrataks selliselt, et juba olemasolevat teed hakkaks

kasutama ka avaldajad, siis peaksid tee korrashoiu ja hooldamise kuludest osa võtma ka avaldajad. Tee

parandamiseks kulub aastas keskmiselt 2 koormat kruusa, mis koos vastavate töödega (laadimine,

kohaletoimetamine, laialiajamine) maksab umbes 240 € ja teeb kuluks ühe kuu kohta 20 € ja seega

tuleks avaldajatel sellest hüvitada 10 €. Lumelükkamine nimetatud teelõigul maksab 12 € kord ja kuna

keskmiselt tuleb talve jooksul lükata 10 korda, siis vastavaks tasuks aastas kokku 120 €, millest

avaldajatel tuleks kanda 60 € ja seega 5 € kuus. Seega ühiskasutuses oleva tee hooldusega seotud kulud

oleksid avaldajate jaoks 15 € ühes kuus (sama seisukoht 27.11.2014.a. eelistungil). Sellele kõigele

lisanduvad tee rajamisega seotud otsesed kulud, mis tuleb kanda avaldajatel. Lisaks sellele peaksid

avaldajad hakkama iseseisvalt ja omade kuludega hooldama ja korras hoidma nende ainukasutusse

jäävat teelõiku D-E-F.

Avaldajad on nõus puudutatud isikute poolt märgitud kuludega 360.- EUR aastas, millest avaldajad

peaksid kandma ½ s.o. 180 .- EUR aastas. Tasu arvestamisel tuleb arvesse võtta iga isiku osa tee

kasutamisel, kusjuures osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Puudutatud isikute ning

avaldajate vahel ei ole vaidlust selles, et olemasoleva ja M.R.i, N.R.i ning E.R.i kasutuses oleva tee

koos B. P.i teelõiguga hoolduskulude avaldajate osa aastas on 180. – eur (kuus 15.- eur) s.o. tee

kruusaga täitmise kogukulu aastas 240 € (avaldajate osa on aastas 120. – eur, kuus 10.- eur) ja

lumelükkamine kogukulu aastas 120 € (avaldajate osa on aastas 60. – eur, kuus 5.- eur).

Avaldajad 19.12.2014.a. avalduses märgivad, et jaotatuna tasu proportsionaalselt E. ja M.R.i ja B. P.i

kinnistule jääva juurdepääsu pikkusega, tuleks avaldajatel tasuda B. P.-le 37.80 eur ja E., M. ja N.R.ile

142.20 eur (tl 66, 8 kd). Arvestuslikus küljes vaidlust ei ole. Asjas ei ole vaidlust ka selles, et B. P.

olemasolevat teed ei kasuta. B. P.i esindaja oma 05.02.2015.a. seisukohas on olnud nõus tee

lõigul hooldamise kogutasust 180.- eur aastas tema osaks langeva osaga summas 37.80 eur ja

peab seda sobivaks summaks (tl 87, 8 kd). Seega jaotatuna tasu proportsionaalselt E., N. ja

M.R.i ja B. P.i kinnistule jääva juurdepääsu pikkusega oleks avaldajatelt B. P.ile kinnistu

hooldamise kulu 37,80 eurot aastas ning avaldajatelt R-dele kinnistu hooldamise kulu 142,20

eurot aastas.

Seega Xxxxx-xxxxxx kinnistu igakordne omanik on kohustatud tasuma Xxxx-xxxxxxx

kinnistu igakordsele omanikule tasu 37.80 eur aastas (kuumakse 3.15 eur) ja kinnistu, reg.osa

nr xxxxxxx igakordsele omanikule tasu 142.20 eur aastas (kuumakse 11.85 eur).

Nimetatud tasu osas on avaldajate ning N., M. ja E.R.i ühine seisukoht, et tasu makstakse

iga kalendrikuu eest ette iga kuu 25 kuupäevaks. (tl 29, 10 kd). 27.11.2014.a. eelistungil B. P.i

esindajal vastuväiteid tasu maksmise korrale sarnaselt N., M. ja E.R.’le maksmise tähtajast ei

olnud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tee tuleb rajada D-E vahel, taastatav teelõik on E-F. Avaldajad

on nõus välja ehitama kruusatee. Vallavalitsuse seisukoht on olnud samuti, et ehitatav tee võiks

olla kruusatee (tl 174-181, 7 kd, 27.11.2014.a. eelistung). M.R., E.R. ja N.R. ning avaldajad

on ühte meelt selles, et rajatava juurdepääsulõigu D-E rajamisega, samuti taastatava teelõiguga

seotud otsesed kulud kannavad avaldajad ja hooldavad seda oma kulul (ca 472 m2). Selles osas

M.R.’l, E.R.’l ja N.R.’l nõuet ei ole.

Avaldajad on olnud valmis maksma täies ulatuses tasu maamaksu määra ulatuses uue juurdepääsu

alla jääva ca 472 m2 maaüksuse eest vastavalt kehtivale maamaksumäärale. 27.11.2014.a. eelistungil

avaldajad möönsid nõusolekut maksta maamaksu pooles ulatuses sellest osast, mis on mõlema

kasutuses. 2014.a. maamaksu teate järgi maamaks on aastas 23.60 eur. Avaldajatel selle

maamaksu summale vastuväiteid ei olnud ( tl 95, 8 kd). Maamaksuseaduse § 3 kohaselt

maamaksu maksab üldjuhul omanik. Kohus on seisukohal et kuivõrd J.L. plaanil märgitud

lõigus B-D on tee olemas, seda on M.R., E.R. ja N.R. kasutanud ja kasutatakse samamoodi

edasi ning avaldajate poolt sama tee kasutama hakkamisest ei ole ette näha olulist

liikluskoormuse kasvu, kusjuures lähiminevikus avaldajad kasutasidki seda teed, ja sellega

seonduvalt vara väärtuse vähenemist, siis olemasoleva tee osas kohus tasu määramisel ei

arvesta maamaksu summaga. Kohus on aru saanud, et puudutatud isikud ka ise viitavad

maamaksu võimalikule maksmisele üksnes rajatava (osaliselt taastatava) teelõigu osas.

Tasu määramisel rajatava (osaliselt taastatava) teelõigu osas tuleks arvesse võtta rajatava

(sealhulgas taastava) teealuse pindalale vastavat maamaksu suurust. Tasu suuruseks jääb

kasutusalale, 472 m2 (kinnistu pindala on 160000 m2), langev maamaksu suurus. Avaldajatel tuleks

iga-aastaselt tasuda 0,29 % kinnistu, reg. osa xxxxxxx, maamaksust kinnistu, reg. osa xxxxxxx,

igakordsele omanikule. Tasu maksmise tähtaja määratlemisel lähtub kohus maamaksuseaduse § 7 lg 1

märgitud tähtaegadest (Kuni 64-eurone maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt

maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool,

kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.) peab

mõistlikus tähtaja määramist hiljemalt iga aasta 01. oktoobriks. Siit tulenevalt nimetatud juurdepääsu

tasuks on 0,29 % kinnistu, reg. osa xxxxxxx, iga-aastasest maamaksust ning nimetatud summa tuleb

juurdepääsu omajal tasuda iga-aastaselt ühekordse maksena iga aasta 01. oktoobriks kinnistu, reg. osa

xxxxxxx, omanikule.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tee kasutustasu maksmise kohustus tekib kohtulahendi

jõustumisest (tl 100, 8 kd, tl 30, 10 kd). Kohus toetab antud menetlusosaliste seisukohta, sest avaldajad

on rõhutanud, et kuna pikemat aega ei ole olnud juurdepääsu kinnistule, siis soovitakse viivitamatult

alustada tee rajamisega ja toimetustega Xxxxx-xxxxxx kinnistul.

Kinnistusraamatusse tuleb teha kanne (märge) juurdepääsuõiguse (avaldajate taotlus) ja

tasu (kinnistu reg.osa nr xxxxxxx omaniku taotlus) kohta AÕS 63 lg 1 p 4, § 141 lg 3 alusel.

KRS § 34.1 lg 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel kuulub tuvastamisele E.R.i, M.R.i ja N.R.i ning B.

P.i kohustus anda nõusolek kohtu määratud juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse

kande tegemiseks ja avaldajate kohustus anda nõusolek tasu kohta kinnistusraamatusse kande

tegemiseks. Avaldajatel ning N., M. ja E.R.il vastuväiteid iseenesest sellele ei ole.

Menetluskulude jaotus.

Avaldajad paluvad menetluskulud jätta E. ja M.R.i kanda ning neilt välja mõista

esindajatasu summas 10666.07 eur.

Asjast puudutatud isikud M. ja E.R. paluvad menetluskulud jätta avaldajate kanda ning

avaldajatelt välja mõista menetluskulud summas 15378.57 eur s.o. tõlkekulud 690.24 €,

asjatundja arvamuste saamise kulud summas 1600.- eur ning õigusabikulud summas 13088.33

eur.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane; lg 8 kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses

menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kohtuväliste kulutuste

hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda.

Kohus jätab menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Kokku on asjas menetlusosalisteks 8. kinnisasja omanikud ja Xxxxxxxxx vallavalitsus.

Menetluskulud kogumis seonduvad mitte ainult nimetatud kinnistute omanike

omavahelise vaidlusega vaid kõikide kinnistute osas läbiviidud toimingutega (menetlusega).

M. ja E.R.i taotlusel on kaasatud puudutatud isikuid menetlusse juurde, mille järgselt asja

menetlemine ajaliselt pikenes ja nende enda huvist väljaspool nende kinnistut juurdepääsu

määramiseks või kinnistu piires nende poolt määratud kohta, olid tehtud ka sellekohased

kulutused ja dokumentaalsete tõendite kogumine. Kohus on avaldajate kinnistule juurdepääsu

määranud üle puudutatud isikute M., E. ja N.R.i kinnistu avaldajate poolt tehtud ettepaneku

järgi. Kohus arvestab sellega, et avaldajad kohtusse pöördumisel esitatud nõuet täiendasid

alternatiivse nõudega ning menetluse lõpus loobuti esimesest nõudest kui ebasobivast ja jäädi

alternatiivse nõude juurde, mis on osaliselt rahuldatud. Samuti tuleb arvestada vaidluse sisu ja

sellega, et tegemist on hagita menetluse korras lahendatava asjaga, kus kohtul on suurem

aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus, mistõttu ei saa tekkida olukord, kus

menetlusosalisel õigusteadmiste puudumise tõttu jääksid tema õigused kaitseta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Tartu

Kohtunik