3-15-541/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-541 Haldusasi MM kaebus kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX kohtumenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 € Menetlusosalised Kaebaja – MM Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21.08.2015 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus MM määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta MM määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. augusti 2015. a määrus haldusasjas nr 3-15-541 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MM esitas 05.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 €. Kaebuse kohaselt ei teinud prokuratuur ja kohtud oma tööd kiirelt ja efektiivselt, mistõttu kestis kohtueelne menetlus ja kohtumenetlus üle 5 aasta. Nimetatu omakorda on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art

6 lg-ga 1. Kaebaja oli vahi alla võtmise ajal alaealine. Vahi all olles piirati kaebaja õigust kirjavahetusele ja kokkusaamistele. Kohtuistungi aegasid lükati kergekäeliselt edasi. Kaebaja üritas korduvalt vahistamistõkendit vaidlustada, kuid see jäi tulemuseta. Alles 17.10.2013 kohaldati kaebaja suhtes elektroonilist valvet.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2015 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.07.2015 määrusega halduskohtu määruse, leides, et Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsusega asjas nr 3-3-1-85-09 tunnistati riigivastutuse seadus asjassepuutuvas osas põhiseadusega vastuolus olevaks ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.2012 asjas nr 3-1-1-86-12 tehtud otsuses hinnati menetlustähtaja mõistlikkust üksnes aspektist, mis puudutas karistuse mõistmist.

3-15-541 2(2)

3. Tallinna Halduskohus tagastas 21.08.2015 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Vaidlus ei ole halduskohtu pädevuses. Kohaldada tuleb 01.05.2015 jõustunud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise seadust (SKHS), mille kohaselt otsustab süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise üle üldkohus. See seadus näeb ette praegusel juhul väidetava kahju hüvitamise võimaluse. SKHS § 23 lg-s 5 sätestatud erand ei ole kohaldatav. Seetõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. MM palub määruskaebuses halduskohtu 21.08.2015 määrus tühistada. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu määrusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. SKHS § 23 lg 3 kohaselt, kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega (AVVKHS) ei ole ette nähtud, kohaldatakse SKHS-i tagasiulatuvalt. AVVKHS alusel ei ole kaebuses väidetud kahju hüvitatav. Seega tuleb SKHS-i kohaldada praeguses asjas tagasiulatuvalt. SKHS § 23 lg 4 ls-d 1 ja 2 näevad ette, et SKHS § 23 lg-s 3 nimetatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada HKMS-s hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul SKHS jõustumisest arvates. Kohtueelselt kahju hüvitamise taotlemist kaebusest ei nähtu.

6. SKHS § 23 lg 5 kohaselt lahendavad haldus-, ringkonnaja Riigikohus kahju hüvitamise kaebuse SKHS-s sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Kuna kaebust menetlusse ei ole võetud, ei ole see säte praeguses asjas kohaldatav.

7. SKHS eelnõu seletuskirjas märgiti: „Eristada tuleb neid juhtumeid, mis on võetud halduskohtumenetlusse, nendest, mis on küll halduskohtule esitatud, kuid mida ei ole veel menetlusse võetud. Kaebused, mida halduskohus ei ole veel menetlusse võtnud, tuleb tagastada, sest käesoleva seaduse lõige 4 sätestab erikorra, mille alusel need taotlused lahendatakse. Seega isikud, kes ei ole halduskohtule kaebust esitanud või kelle kaebust ei ole halduskohus menetlusse võtnud, peavad pöörduma taotlusega prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole.“ Kuna SKHS § 23 lg-te 3 ja 4 näol on tegemist erinormiga, mis välistavad halduskohtule juba esitatud, kuid menetlusse võtmata kaebuste lahendamise vahetult põhiseaduse § 25 alusel, oli kaebuse tagastamine ja kaebaja suunamine pöörduma kaebuses sisaldunud nõudega hoopis prokuratuuri või kohtuvälise menetleja poole või vajadusel SKHS §-des 16 ja 17 sätestatud korras Riigiprokuratuuri või maakohtu poole õiguspärane. Kohtu pädevuse tagasiulatuvat muutmist on seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatud põhiseadusevastase olukorra leevendamise, uute põhiseaduslikkuse järelevalve vaidluste vältimise ning seeläbi halduskoormuse ja kohtute koormuse vähendamisega. Need eesmärgid on asjakohased, arvestades ka seda, et teistsuguse menetluskorra järgimine ei too eelduslikult kaasa viivitust kahjunõude lahendamisel, kuna kaebust praeguses asjas ei ole veel menetlusse võetud.

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe