1-15-5468/51 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 7. septembril 2017

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-11000 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, Asja läbivaatamise kuupäev 07.09.2017 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu S.K, isikukood XXX, xxx Prokurör Margit Luga RESOLUTSIOON

Kohus juhind 87 udes KarS § 1 ja KrMS § 4261, § 432, määras:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata S.K .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, 5 mil isik sa vaidlu i statavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, § - KarS § 65 lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva.

Karistuse kandms 03.11.2017. ie algus 10.09.2015 ja lõpp

Kinnipidamisasutusest S.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on

kriminaalkorras karistatud seitse korda (kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on

läbinud sotsiaalprogrammid vähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud xxx

majandustöödel väljaspool xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust Avavanglaosakonnas ja

2

vanglat xxx- Rahvastikuregistri andmetel omab sissekirjutust xxx linnaosas. Elas enne s. vangistust elukaaslasega xxx efoni teel, et nemad ei saa üürikorteris. Ühingu juhataja teavitas tel isikule kindlat elukohta garanteerida. Keskhariduse omandas Rummu Vanglas. 2001. a lõpetas

xxx eriala. Kuus xxx kuud enne vangistust oli arvel Töötukassas. Enne seda töötas ametlikul . Töökogemus Vabanemisel kindel töökoht puudub Raha andmetel on võlanõudeid 2424 xxx. . K-

euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 143 eurot. Kasvanud lastekodus, puudub toetav

tugivõrgustik. Alates 2009. a on elanud koos elukaaslasega, kes samuti kriminaalkorras

karistatud. on toime pandud alkoholijoobes. Kõik kuriteod Üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 26%. Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta

jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav S.K suhtes karistusjärgse , käitumiskontrolli kohaldamist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kuuluvad Rahvastikuregistri andmetel kinnipeetava päritoluperekonda ema, kes on surnud ning isa, kellega suhted on katkenud. Elukaaslasega

(kriminaalkorras karistatud) on suhted head. Kuna teisi lähedasi isikuid S.K ei

ole, leiab kriminaalhooldaja, et puuduvad toetavad suhted. Rahvastikuregistri andmetel on

S.K sisse kirjutatud xxx täpsusega. Vabanemisel kindel elukoht puudub, selle

taotlemiseks tuleks kohe pöörduda Kesklinna Valitsuse sotsiaalosakonna poole. Teda on

kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kõik kuriteod on olnud vägivallakuriteod. Kriminaalhooldusel on S.K olnud kolmel korral, kahel korral pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo.

Prokurör oli seisukohal, et prokuröri arvates ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine võimalik puhtalt praktiliselt, sest isikul puudub kindel elukoht. Teiseks, ei leia prokurör, et isiku puhul tuleks kohaldada käitumiskontrolli, materiaalne vajadus selles puudub.

S.K selgitas kohtuistungil, et elukoha küsimus ei ole tal lahendatud ja kuhu ta läheb elama, ta ei tea.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et S.K suhtes ei ole kohaldamine

karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatud.

KrMS § 4261

teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 871

lg 1 kohaselt kohus kohaldada võib isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis

sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt

3

kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, § -

KarS § 65 lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva. Karistuse kandmsie algus 10.09.2015 ja lõpp 03.11.2017.

Isikul on neli kehtivat karistust. S.K di tunnistatud Enne käesolevat otsust oli süü Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega KarS

1 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega aasta.

Seega on S.K isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 1

lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi

kuritegusid. S.K isikut Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki iseloomustavad andmed al – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel aj ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav on v xxx angistuses läbinud sotsiaalprogrammid vähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud vavanglaosakonnas ja väljaspool xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust a vanglat xxxs

S.K on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Vangla andmetel kannab vanglakaristust

viiendat korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pan

dud korduvalt ja lähisuhtes ning süstemaatilise varguse katse eest.

Varasemalt on teda karistatud kehalise väärtkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivalla ja r

elva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades.

S.K on 17 kehtivat väärteokaristust: 4 väheväärtusliku asja varguse eest, 13 piletita sõidu eest ühistranspordis.

Eeltoodu

S.K põhjal võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses d xxx läbinud sotsiaalprogrammi

vähendamine, omandanud riigikeele taseme, töötanud majandustöödel xxx xxxning paigutatud alates 02.06.2017 avavanglaosakonda xxx ja väljaspool

Vabanemisjärgne Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne kindel ukoht isikul puudub. el garanteeritud töökoht.

Kohus leiab, et arvestades S.K varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid,

pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on jätkanud süütegude see toimepanemist ka katseajal.

4 Samuti arvestab kohus asjaolu, et

süüdimõistetul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes ristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks.

ka

Seega ei esine S.K puhul KarS § 87 1

lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus ärgse S.K suhtes karistusj

käitumiskontrolli kohaldamata.

/ /

Inna Kirsipuu kohtunik