Legislator Case Law & Legislation
2-14-1769/37 AI generated

2-14-1769/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-14-1769/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohus 06.06.2014 otsusega jättis rahuldamata XXX ja XXX taotlused aegumise kohaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu

Legislator headnote

AI generated

2-14-1769/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu

Keywords

AI generated
banking law bank charges shadow banking financial institutions systemically important bank monitoring of bank accounts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

23. november 2015, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-1769

Tsiviilasi

Swedbank AS hagiavaldus XXXja XXXvastu 100 000 euro

saamiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8 Tallinn 15040), volitatud esindaja Külli Reinfeld

Kostja I XXX(isikukood XXX; elukoht XXX)

Kostja II XXX(isikukood XXX; elukoht XXX),

Kostjate esindaja XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada XXX ja XXX avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Swedbank AS-ilt välja XXX kasuks

menetluskuluna riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 1320

eurot, kokku 1770 (üks tuhat seitsesada seitsekümmend)

eurot.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista Swedbank AS-ilt välja XXX kasuks

menetluskuluna riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 2670

eurot, kokku 3120 (kolm tuhat ükssada kakskümmend)

eurot.

4. Jätta rahuldamata XXX ja XXX avaldus summas 3083

(kolm tuhat kaheksakümmend kolm) eurot.

5. Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

Swedbank AS-il XXX ja XXX tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (vastavalt 1770 eurot ja

3120) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot.

Menetluse käik

1. Harju Maakohus 06.06.2014 otsusega jättis rahuldamata XXX ja XXX taotlused aegumise

kohaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2014 otsusega jättis Harju Maakohtu

06.06.2014

otsuse

muutmata

ja

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

poolte

apellatsioonimenetlusest tingitud menetluskulud solidaarselt XXX ja XXX kanda. Riigikohus

13.05.2015 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2014. a otsuse ja samas

asjas tehtud Harju Maakohtu 6. juuni 2014. a vaheotsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis

hagi rahuldamata. Kõikide kohtuastmete menetluskulud jäeti Swedbank AS-i kanda.

Kohtulahend jõustus 13.05.2015.

2. Kostjad esitasid menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles paluvad välja mõista

Swedbank Aktsiaseltsilt XXX kasuks õigusabikulud summas 2508 eurot ja riigilõiv 900 eurot,

XXX kasuks menetluskulud summas 1925 eurot, solidaarvõlausaldajatena menetluskulu

summas 2 640 eurot ja kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni viist VÕS § 113 lg 1 määras.

Hageja vastuväited

3. Hageja vaidleb kostjate menetluskuludele osaliselt vastu. Esmalt avaldab hageja, et ei nõustu

kandma kostja I maakohtu menetluskulusid, sest hageja hinnangul on tegemist kostja I poolt

teadlikult tekitanud põhjendamatute kuludega. Kostja I omab õigusteadmisi ning esindas

maakohtus kostjat II. Kostja I oli pädev esindama ka iseennast, kuid selle asemel on tekitatud

nn ristsüsteem, kus kostja I esindas kostjat II ning kostjat I vandeadvokaat Gennadi Kull.

Hageja on seisukohal, et olukorras kus kostja I omab õigusteadmisi ning esindas maakohtu

menetluses kostjat II, ei ole kostja I esindamiseks tehtud kulutused maakohtus olnud

põhjendatud ega vajalikud. Hageja hinnangul on tegemist teadlikult kulude kunstliku

tekitamisega, mis ei ole hageja hinnangul põhjendatud ega lubatud. Maakohtu menetluses on

kostjate esitatud vastused hagiavaldusele sisuliselt identsed ja ka see asjaolu kinnitab hageja

seisukohta, et kostjad on teadlikult tekitanud põhjendamatuid õigusabikulusid. Eeltoodust

tulenevalt palub hageja kohtul lugeda kostja I maakohtu menetluse õigusabikulud kogu

ulatuses põhjendamatuteks ning jätta need hagejalt välja mõistmata.

4. Täiendavalt avaldab hageja, et ei nõustu kostja II esindaja tunnihinnaga 110 eurot

käibemaksuta, mis on ebaproportsionaalselt kõrge. Õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb

vahemikku 60-85 EUR/h käibemaksuta. Ka mitmete advokaatide tunnitasu on 110-115 EUR

käibemaksuta. Kostja leiab, et erikvalifikatsioonita juristi ning advokaadi tunnihinnad ei saa

olla võrdsed.

Kohtumääruse põhjendused

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise

kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8

sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete

kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.

6. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja p 3

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab,

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7. Toimiku materjalidest nähtub, et maakohtus on kostjat I esindanud vandeadvokaat Gennadi

Kull ja kostjat II XXX. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses on nii kostjat I kui kostjat II

esindanud

vandeadvokaat

Gennadi

Kull.

Avaldajad

taotlevad

apellatsiooni-

ja

kassatsioonimenetluses kantud kulusid solidaarvõlgnikena ja riigilõivu taotleb kostja I

ainuisikuliselt.

8. Riigikohus on lahendi 3-2-1-65-13 p 15 asunud seisukohale, et olukorras, kus menetluskulude

kindlaksmääramist ja teistelt menetlusosalistelt väljamõistmist taotleb mitu isikut ühiselt (nt

seetõttu, et neil on olnud ühine esindaja), näitamata kummagi isiku kulude suurust, peab

kohus selle kindlaks tegema.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et käesolevas tsiviilasjas on esitatud laenulepingust tulenev

solidaarne nõue mõlema kostja vastu, mistõttu kohus leiab, et nende panus ühiste

menetluskulude kandmisel on võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest

menetluskuludest.

Kostja I menetluskulud

9. Avalduse kohaselt on kostja I menetluskuludeks õigusabikulud summas 2508 eurot ja riigilõiv

900 eurot ja solidaarvõlausaldajatena menetluskulu summas 2 640 eurot.

10. Toimiku

materjalidest

nähtuvalt

on

riigilõiv

eurot

tasutud

03.07.2014

apellatsioonikaebuse esitamisel (kd I lk 180, 181). Apellatsioonikaebuse on esitanud mõlemad

kostjad ühiselt, mistõttu kostjale I langeb 50% ehk 450 eurot.

11. Avalduse kohaselt on kostja I õigusabikulud summas 2508 eurot kantud maakohtus. Kohus

leiab, et kostja I poolt maakohtus kantud menetluskulude väljamõistmine vastaspoolelt on

käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades põhjendamatu. Kohus nõustub hageja vastuväites

toodud põhjendustega, et kostja I on juriidilise kõrgharidusega isik, kes samal ajal on

esindanud samas kohtuasjas kostjat II. Sellest järeldub, et kostja I ei vajanud oma õiguste

kaitseks maakohtus esindajat ja kulud on kunstlikult tekitatud. Seda kinnitavad ka esitatud

menetlusdokumendid, mis mõlema kostja osas on sisult sarnased, nendes tuginetakse

samadele asjaoludele ja samale materiaalõiguslikule alusele.

12. Avalduse kohaselt on kostja I ja kostja II poolt kantud menetluskulu apellatsiooni- ja

kassatsioonimenetluses kokku 2 640 eurot. Arvestades keskmisi turuhindasid ja tsiviilasja

keerukust peab kohus mõistlikuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot/tund ilma käibemaksuta.

13. Hagejale ei nähtu e-toimikust 09.07.2014 kohtumäärust ega ka sellele vastuväite esitamist,

mistõttu ei ole tegemist põhjendatud kuluga. Juhul kui nimetatud vastuväide on siiski esitatud,

palub hageja kohtul hinnata kõnealuse ajakulu vajalikkust ja põhjendatust

Kohtutoimikust nähtub 08.07.2014 määrus (kd I lk 168) ja vastuväide 09.07.2014 (kd I lk

169). Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud.

14. Hageja esitas vastuväited järgmiste toimingute ajakulu osas: apellatsioonkaebuse koostamine

6 h, 18.07.2014 määrusega tutvumine 10 minutit, 22.08.2014 vastusega tutvumine 2 h, kohtu

07.11.2014 kirjaga tutvumine 10 minutit, Riigikohtu praktikaga tutvumine, Euroopa Kohtu

praktikaga tutvumine, kassatsioonkaebuse koostamine 6h ja 03.03.2015 kohtu kirjaga

tutvumine 10 minutit. Hageja peab põhjendatuks esindaja ajakulu 11 tunni ja 14 minuti osas.

Kohus ei nõustu hagejaga, et nimetatud toimingutele kulunud aeg on ülepaisutatud. Kohus

leiab, et arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning et toimingud on tehtud kahes

kohtuastmes, peab tehtud toiminguid vajalikeks ja nendele toimingule kulunud aega

põhjendatuks.

15. Arvestades, et mõlemad kostjad osalesid nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses ning

menetlusdokumendid on koostatud ühiselt, tuleb kostja I osas välja mõista ainult temale

langev osa (50%), mis on summas 1320 (2640*50%) eurot. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt

tuleb kostja I kasuks välja mõista riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 1320 eurot, kokku 1770

eurot.

Kostja II menetluskulud

16. Kostjale II tuleb hagejalt välja mõista 50% apellatsioonikaebuselt tasutud riigilõivust, mis on

450 eurot.

17. Avalduse kohaselt on kostja II esindaja tunnihind 110 eurot. Hageja esitas tunnihinna osas

vastuväite, et õigusbüroode keskmine teenuse hind jääb vahemikku 60-85 eurot

käibemaksuta. Hageja ei ole oma väidet aga tõendanud.

Seisuga 19.11.2015 on õigusbüroode veebilehe andmetel õigusteenuste tunnihinnad

järgmised: City Õigusbüroo (www.cityoigusabi.ee) on kirjalike dokumentide koostamine ja

esindamine kohtus 100 eurot/tund; Lutheri Õigusbüroo (www.iuring.ee) õigusalane

konsultatsioon ja dokumentide koostamine 70 eurot/tund ja kiirtöö 90 eurot/tund (saab kokku

leppida ka kindlas hinnas või tulemustasus, kohtumenetluses esindamist eraldi välja toodud ei

ole) ja V&V Õigusbüroo (http://vvb.ee) esindamine kohtus alates 100 eurot/tund, hagide ja

vastuste koostamine 60 eurot/tund.

Kohtu hinnangul ei olnud tegu keeruka kohtuvaidlusega, mistõttu arvestades veebilehel

leitavaid teiste õigusbüroode tunnihindasid, ei ole põhjendatud tunnihind juristi puhul üle 100

euro/tund.

18. Hageja esitas vastuväited järgmistele toimingutele kulunud ajaosas: vastus hagiavaldusele 5 h,

21.04.2014 vastus 3 h ja 05.05.2014 vastus 3 h. Hagejale ei nähtu, et kostja II oleks

21.04.2014 menetlusdokumenti esitanud. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu 9 tundi.

Hageja poolt viidatud 21.04.2014 menetlusdokumendiks on kostja II seisukoht hageja

13.04.2014 seisukohale (kd I lk 112-114). Kohus leiab, et osaliselt on ajakulu (17,5 tundi)

ülepaisutatud. Arvestades tehtud toiminguid ja koostatud menetlusdokumente ning nende

dokumentide sisu ja mahtu vähendab kohus ajakulu 4 tunni võrra. Arvestades põhjendatud

ajakulu (13,5 tundi) ja tunnitasu suurust (100 eurot) on põhjendatud õigusabikulud maakohtus

summas 1350 eurot (13,5*100).

19. Arvestades, et mõlemad kostjad osalesid nii apellatsiooni- kui ka kassatsioonimenetluses ning

menetlusdokumendid on koostatud ühiselt, on kostjale langev osa 50% summas 1320

(2640*50%) eurot.

20. Eeltoodust tuleneb, et hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista riigilõiv 450 eurot ja

õigusabikulud 2670 (1350+1320) eurot, kokku 3120 eurot. Kohus jätab kostjate avalduse

rahuldamata summas 3083 (7973-1770-3120) eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad esitasid avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4.

22. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/