2-15-110692/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-15-110692

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-110692 Tsiviilasi

Aktsiaseltsi XXX hagi XXX vastu võlgnevuse 414,91 euro saamiseks Tsiviilasja hind 414,91 eurot Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja XXX (XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20. novembri 2015 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-15- 110692.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-15-110692 seoses hageja hagist loobumisega.

3. Tagastada aktsiaseltsile XXX pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

4. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

2-15-110692

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts XXX (hageja) esitas 14.05.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühing XXX ja XXX(kostja) vastu 414,91 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. 18.05.2015 tegi kohus nimetatud isikutele makseettepaneku. Kostja esitas 26.05.2015 nõudele vastuväite. Osaühing XXXsuhtes koostas kohus 03.09.2015 määrusena maksekäsu. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning avaldaja nõue anti kostja suhtes 03.09.2015 määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 29.09.2015 esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 414,91 euro saamiseks, mida täpsustas 20.10.2015.

3. Kohus võttis 03.11.2015 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.

4. Kuivõrd kostja tähtaegselt hagile ei vastanud tegi kohus 20.11.2015 kostja suhtes tagaseljaotsuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 414,91 eurot.

5. 20.11.2015 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja selgitas, et võlgnevus summas 414,91 eurot on kostja poolt 18.11.2015 hagejale tasutud. Lisaks palus hageja lähtudes TsMS § 150 lg 2 p-st 2 tagastada talle pool tema poolt menetluses tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. TsMS § 431 lg 2 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. Kohus on teinud 20.11.2015 tagaseljaotsuse, kuid selle edasikaebamise tähtaja jooksul on hageja esitanud kohtule avalduse hagiavaldusest loobumiseks. Juhindudes TsMS § 431 lg-st 2 tühistab kohus nimetatud otsuse.

7. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

8. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

2-15-110692

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

9. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 14.05.2015 tasunud riigilõivu summas 45 eurot ja hagimenetluses täiendavalt 28.09.2015 summas 55 eurot.

10. Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg-st 4 tuleneb, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja TsMS § 168 lg 5 kohaselt hageja menetluskulud. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule hagist loobumise avalduses kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõuet. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

11. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

12. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus riigilõivust poole tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Kuivõrd hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning hagiavalduse kohtusse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, siis kuulub hagejale vastavalt TsMS § 150 lg 2 ple 2 tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust ehk antud juhul 50 eurot. Kohus tagastab hagejale riigilõivu hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik