3-15-1668/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

20. november 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1668

Haldusasi

M.U.'i kaebus Pirita Linnaosa Valitsuse 28. aprilli 2015 teate

tühistamise, Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2015 korralduse

nr 829-k osalise tühistamise ning kaasomandis oleva elamu

mõttelise osa erastamiseks enampakkumise läbi viimiseks

kohustamise nõuetes.

Menetlusosalised

Kaebaja: M.U.

Esindaja: adv. Martin Kirsipuu

Vastustaja: Tallinna linn

Esindaja: Terje Krais

Kolmas isik: P.Š

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.U.'i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 21. detsembril 2015.

ASJAOLUD

1. Tallinna linna omandis on 34/100 Tallinnas X tn x asuvast elamust. Nimetatud elamu korterit

nr x kasutab üürilepingu alusel M.U. ning korterit nr xx V.O. Korteri nr xx üürnikuks oli alates

1975. aastast kuni oma surmani 16. veebruaril 2011 V.O.’u isa L.Š, kelle pärijateks on V.O. ja P.Š.

2. Pirita Linnaosa Valitsus saatis M. U.’ile, V.O.’ule ja P.Š’ile 14. jaanuaril 2015 teate (tl. 16)

Tamme tn 4 hoones Tallinna linnale kuuluva 768/2877 suuruse mõttelise osa erastamise kohta.

Selle mõttelise osa suurus vastab M.U.’i kasutuses oleva eluruumi suuruse kogu Tamme 4

elamust. Teates näidatud tähtaja jooksul esitasid erastamisavaldused M.U. (tl. 12 pöördel) ja P.Š

(tl. tl 7). Järgnevalt saatis Pirita Linnaosa Valitsus M.U.’ile ja P.Š’ile kirja (tl. 11 pöördel), milles

teavitas enampakkumine toimumise aja. M.U. esitas seepeale Tallinna Linnavalitsusele vaide (tl.

8 pöördel), milles vaidlustas P.Š’i õiguse enampakkumisel osaleda ning palus määratud ajal

enampakkumist mitte läbi viia. 28. aprillil 2015 teatas Pirita Linnaosa Valitsus (tl. 39), et kuni

M.U.i vaide lahendamiseni ja erastamise õigustatud subjektide väljaselgitamiseni on xxx

erastamismenetlus peatatud. Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2015 korraldusega nr 829-k

rahuldati osaliselt M.U.’i vaie, kohustati Pirita Linnaosa Valitsust uuesti määrata eluruumi

erastamise õigustatud subjektid ning edastada neile vastav teade.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. M.U. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Pirita Linnaosa Valitsuse 28. aprilli

2015 teate tühistamist, Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2015 korralduse nr 829-k tühistamist osas,

millega linnavalitsus pani Pirita Linnaosa Valitsusele kohustuse uuesti kindlaks määrata

erastamise õigustatud subjektid, ning Pirita Linnaosa Valitsuse kohustamist 14. jaanuaril 2015

alustatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse jätkamiseks selliselt, et

enampakkumisel saab osaleda üksnes kaebaja kui ainsana 14. jaanuari 2015 teates näidatud

tähtaja jooksul erastamisavalduse esitanud üürnik.

4. Kaebaja leiab, et P.Š’il pole õigust enampakkumisel osaleda, kuna ta pole erastamise subjekt,

sest pärast L.Š’i surma astus tema asemel üürisuhtesse V.O. ning Tallinna linna organid on isegi

kinnitanud, et xxx eluruumi kasutamiseks on sõlmitud üürileping just V.O.’uga. Kaebaja on ka

seisukohal, et P.Š’ile ei saa erastamise õigust tekkida ka V.O.uga 5. veebruaril 2015 sõlmitud

kokkuleppest (tl. 7 pöördel), sest kõnealune kokkulepe on tühine. Kaebaja leiab, et sellise

kokkuleppe saanuksid sõlmida üürnik ja temaga koos elav täisealine perekonnaliige, milliste

isikute hulka P.Š ei kuulunud.

5. Teiseks on kaebaja seisukohal, et erastamise õigustatud subjektide vale määratlemine

vastustaja poolt ei tohtinuks kaasa tuua enampakkumise tühistamist. Kaebaja peab

põhjendamatuks viitamist V.O.’u õiguspärasele ootusele, arvestades, et viimane on P.Š’iga

sõlmitud kokkuleppest tulenevalt ilmselgelt kajastanud oma tahet enampakkumisel mitte

osaleda. Kaebaja on seisukohal, et linnaosavalitsus peaks 14. jaanuari 2015 teate saatmisega

alustatud enampakkumist jätkama ning kuivõrd P.Š’il enampakkumisel osalemise õigust ei ole,

tuleks selle menetluse raames lugeda ainsaks tähtaegselt erastamisavalduse esitanud erastamise

õigustatud subjektiks kaebaja, kellel tekiks seepeale võimalus omandada mõtteline osa elamust

enampakkumisel alghinnaga. Kaebaja on seisukohal, et alustades erastamismenetlust algusest

peale, ei kohtle linnaosavalitsus teda ja V.O.’u võrdselt, vaid eelistab viimase huve, vaatamata

sellele, et 14. jaanuari 2015 teates näidatud tähtaja jooksul V. O. erastamisavaldust ei esitanud.

Kaebaja on seisukohal, et see, et P.Š arvas ekslikult, et tal on õigus erastamisel osaleda ei saa

kaaluda üle kaebaja õigust viia enampakkumine lõpuni sellistel tingimustel nagu seda alustati.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Tallinna linn vaidleb M.U.’i kaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja on

seisukohal, et Pirita Linnaosa Valitsuse poolt P.Š’ile kaasomandis oleva elamu mõttelise osa

erastamise õigustatud subjektide ringi kohta eksitava teabe andmine tingis selle, et V.O.

erastamisavaldust ei esitanud ning kaebuse rahuldamisel jääks V.O. seega ilma võimalusest

erastada enda koduks oleva elamu mõtteline osa. Vastustaja leiab, et hea halduse ja õigusselguse

põhimõttega oleks vastuolus jätkata kõnealust haldusmenetlust sealt, kus see peatati.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. P.Š vaidleb kaebusele vastu, pidades meelevaldseks kaebaja seisukohta, et V.O. ei soovi

erastamisel osaleda. Kolmas isik toob välja, et eelmisel korral, kui sama mõttelise osa erastamist

läbi viia püüti, avaldas V. O. erastamise soovi. Kolmas isik selgitab, et tema ja V.O.’u vahel

sõlmitud kokkulepe tulenes asjaolust, et V. tervis võib juhuslikult otsustaval hetkel halveneda,

mis takistaks tal osaleda enampakkumisel, liiati pole Viktoril raha, et isegi enampakkumise

alghinda tasuda. Kolmas isik leiab, et kuivõrd nüüdseks on ilmne, et V.O. on erastamise

õigustatud subjektiks, tuleks viia läbi hoopis enampakkumine, arvestades eelmisel korral (st.

2014. aasta augustis) tähtaegselt esitatud avaldusi ehk siis just kaebaja ja V.O.’u vahel.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses

seoses, leian, et M.U.i kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. 14. jaanuari 2015

teatega nr 2-2/4 alustatud kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse

asjaolusid arvestades ei saa õigusvastaseks pidada Tallinna Linnavalitsuse korraldusega Pirita

Linnaosa Valitsusele pandud kohustust määrata esimest eelistust omavate õigustatud subjektide

ring uuesti kindlaks ja saata neile vastavad teated. Pirita Linnaosa Valitsuse 28. aprilli 2015 teade

menetluse peatamise kohta ei saanud kaebaja õigusi kuidagi rikkuda, liiati oli kaebaja Tallinna

Linnavalitsusele 30. märtsil 2015 esitatud vaides ise menetluse peatamist ja 28. aprillil 2015

toimuma pidanud enampakkumise läbi viimisest hoidumist taotlenud.

9. Nõustun esiteks Tallinna Linnavalitsuse 27. mai 2015 korralduses nr 829-k võetud seisukohaga,

et P.Š’it ei saa käsitada Tamme 4 elamu üürnikuna ning seega ei kuulu ta kaasomandis oleva

mõttelise osa erastamise seaduse (EMOES) § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud isikute ringi. Vaidlust

pole selles, et pärast xxx üürnikuks olnud L.Š’i surma jäi kõnealust korterit edasi kasutama varem

L. Š’i täisealise perekonnaliikmena sama eluruumi kasutanud V.O.. Kuivõrd üürileandjal pole

selles osas V. O.’ule olnud mistahes etteheiteid ning viimane on sestpeale arusaadavalt

üürileandja ees üürniku kohustused täitnud, tuleb lugeda, et V.O. asus L.Š’i asemel üürilepingusse

vastavalt võlaõigusseaduse § 321 lõikele 1. Kaebajal on õigus selles, et kuivõrd seadus ei näe ette

üürilepingusse astumise teate vormi, saab V.O.’u üürilepingusse astunuks lugeda tulenevalt

sellest, et ta reaalselt eluruumi kasutamist jätkas, üürniku kohustusi täitis ning üürileandja seda

aktsepteeris.

10. Põhiline vaidlus taandub poolte vahel sellele, kas olukorras, kus on tuvastatud, et P.Š 14.

jaanuari 2015 teatega alustatud menetluse käigus Tamme 4 elamu mõttelist osa erastada ei

saaks, tuleks lugeda, et ainsa esimest eelistust omava õigustatud subjektina on

erastamisavalduse esitanud kaebaja (millisel juhul saaks kaebaja omandada eeltoodud teates

nimetatud mõttelise osa alghinnaga) või võis erastamise kohustatud subjekt otsustada

erastamismenetlust algusest peale uuesti alustada.

11. Leian, et kuivõrd enne enampakkumise toimumist leidis tuvastamist, et üks

erastamismenetluses osalemiseks kutse saanud isikutest tegelikult ei kuulu isikute ringi, kellel on

esimese eelistusena mõttelise osa erastamise õigus, ei ole erastamise korraldajal tingimata

kohustust sellist enampakkumist läbi viia ning põhjendatud kaalutluste korral on erastamise

kohustatud subjektil õigus alustada menetlust algusest peale uuesti. Kõnealune Tamme 4

mõttelise osa erastamise menetlus algas Pirita Linnaosa Valitsuse 14. jaanuari 2015 teate

saatmisega kaebajale, kolmandale isikule ning V.O.’ule. Sellisel teatel on kahetine õiguslik

iseloom, ühelt poolt on tegemist menetlustoiminguga, mis seisneb kaasomandis oleva elamu

mõttelise osa erastamise menetluse alustamises. EMOES § 5 lõikes 2 nähakse ette kaasomandis

oleva elamu mõttelise osa erastamise menetluse alustamine just sarnase teate esitamisega

esimese eelistusena erastamise õigustatud subjektideks olevatele isikutele. Teisalt aga vastab

teade ka eelhaldusakti tunnustele, kuna selles teates määratakse edaspidise menetluse

seisukohast siduvalt kindlaks xxx elamu mõttelise osa erastamise tingimused, milleks on esiteks

erastatavate osa suurus (768/2877), erastamisavalduse esitamise tähtpäev (üks kuu teate

saamisest) ning erastatava osa alghind (736,39 eurot). Sellise eelhaldusakti võib haldusorgan

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lõike 1 ja § 67 lõike 1 kohaselt kaalutlusõiguse alusel

kehtetuks tunnistada, kui see on õigusvastane. Antud juhul tuleb Tallinna Linnavalitsuse 27. mai

korralduse nr 829-k punkti 5 käsitada vaideorgani otsusena haldusakt kehtetuks tunnistada. Kuigi

korralduse nimetatud punktis ei mainita sõnaselgelt 14. jaanuari 2015 teate kehtetuks

tunnistamist, on seal pandud korraldus erastamise õigustatud subjektid uuesti kindlaks määrata

ning neile vastav teade. Subjektide ringi kindlaks määramise ja neile vastava teate esitamise järgi

puuduks vajadus, kui oleks soovitud menetlust jätkata 14. jaanuari 2015 teates nimetatud

tingimustel.

12. Linnaosavalitsuse 14. jaanuari 2015 teade on õigusvastane, kuna menetluse alustamisel ning

erastamise tingimuste kindlaks määramisel on oluliselt rikutud menetlusnormi. Nimelt tuleneb

EMOES § 5 lõikest 2 erastamise kohustatud subjekti kohustus saata selline teade kõigile esimest

eelistust omavatele üürnikele. See kohustus hõlmab keeldu saata seda teadet (ehk kutsuda

erastamises osalema) isikuid, kes esimest eelistust omavate isikute hulka ei kuulu. EMOES § 5

lõikes 2 nimetatud teate adressaatide määratlemise näol ei ole tegemist pelgalt selle teate

teatavakstegemise küsimusega, vaid sellel võib olla sisuline tähendus ka seetõttu, et teate

adressaadid võivad oma edasiste otsuste tegemisel tugineda usaldusele selle vastu, et erastamise

korraldaja on esimest eelistust omavate isikute ringi õigesti välja selgitanud. Antud juhul on

usutav, et peamiseks põhjuseks, miks V.O. erastamisavaldust ei esitanud, oli 14. jaanuari 2015

teate pinnalt tekkinud veendumus, et erastamise kohustatud subjekt käsitleb esimest eelistust

omava erastamise õigustatud subjektina ka tema venda P.Š’it, kes vastava avalduse esitas.

Kaebaja eksib, leides, et V.O. on selgelt avaldanud soovi elamu mõttelist osa mitte erastada.

Kaebuse aluseks olevate faktiliste asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust, et V. O. oleks erastamise

õigusest loobunud mistahes tingimustel. Kui talle oleks olnud teada, et P.Š esimest eelistust

omavate õigustatud subjektide hulka ei kuulu, poleks ta suure tõenäosusega avaldust esitamata

jätnud. See, et V.O.’u tervislik seisund on kehv ning et tal endal erastamiseks piisavalt raha ei ole,

ei välista kuidagi seda, et erastamise õigustatud subjektide ringist adekvaatse ülevaate

olemasolul oleks V.O. siiski avalduse esitanud. Teades, et tema vend saab erastamisel osaleda,

võis V.O. jääda lootma sellele, et venna pakkumise edukaks osutumisel saab ta eluruumi edasi

kasutada mingisuguse oma vennaga sõlmitava kokkuleppe alusel. Seda, kas mingisugune selline

kokkulepe kolmanda isiku ja V. O.’u vahel oli või ei olnud, ei ole teada, ent see pole käesoleva

asja lahendamisel ka oluline. Piisab tõdemusest, et V.O.’ul võis tekkida ekslik arusaam oma

huvide kaitseks vajalike sammude astumise osas just linnaosavalitsuse 14. jaanuari 2015 teates

kajastatud adressaatide loetelu põhjal. Võimalus, et tegelikult esimest eelistust omav subjekt

jääb sellise erastamise korraldaja poolt antud eksliku teabe tõttu erastamisest kõrvale, on

kaalukas argument, mille tõttu võis 14. jaanuari 2015 teate kehtetuks tunnistada.

13. Leian, et kaebaja ootus sellele, et 14. jaanuaril 2015 teates näidatud tingimustel

enampakkumine läbi viidaks, ei ole sama kaalukas kui vajadus kaitsta V. O.u huve, mis vastasel

korral saaks suure tõenäosusega kahjustada erastamise kohustatud subjekti eksitava käitumise

tõttu. Haldusorganil on üldine kohustus anda isikutele piisav ja adekvaatne teave selleks, et nad

saaksid oma õigusi teostada ja huve kaitsta. Üldjuhul peab isik saama avaliku võimu poolt antud

teavet usaldada. Kaebaja ja V.O.u huvide kaalumisel ei saa tähelepanuta jätta ka seda, et

menetluse alustamisel algusest peale, ei kaota kaebaja iseenesest võimalust elamu

kaasomandiosa erastamiseks. Samas oleks 14. jaanuari 2015 avalduse alusel mõttelise osa

kaebajale erastamine ilmselgelt ebaõiglane V. O.’u suhtes, kuivõrd eeltoodud asjaoludel on

usutav, et tema jättis avalduse esitamata, usaldades erastamise korraldaja teatest saadud

informatsiooni, et erastamisel saab osaleda tema vend. Neil asjaoludel on linnavalitsus teinud

põhjendatud otsuse ning kohustanud Pirita Linnaosa Valitsust Tamme 4 erastamise õigustatud

subjekte uuesti kindlaks määrama ning neile EMOES § 5 lõikes 2 nimetatud tunnustele vastava

uue teate esitama.

14. Kaebaja väited selle kohta, et linn üürileandjana on jätnud oma kohustused Tamme 4 üürnike

ees täitmata ning eluruumid ei vasta nõuetele, samuti kohtuistungil antud selgitused selle kohta,

et kaebaja isiklikult on hoolitsenud elamus ja selle ümbruses paljude selliste asjade eest, mille

eest oleks hoolt kandma pidanud linnaosavalitsus, võivad olla õiged, ent need ei anna talle eelist

elamu kaasomandi mõttelise osa erastamisel ega anna alust väita, et antud vaidluse kontekstis

pidanuks kaebaja huve eelistama V.O.’u huvidele ning avalikule huvile haldusorgani õiguspärase

ja õiglase tegevuse vastu.

15. Kuivõrd linnaosavalitsusele ei saa panna kohustust viia enampakkumine läbi 14. jaanuari 2015

teates näidatud tingimustel, ei saa kaebaja õigusi kuidagi rikkuda ka Pirita Linnaosa Valitsuse 28.

aprilli 2015 kirjas sisalduv otsus erastamise menetlus peatada ja 28. aprilliks 2015 määratud

enampakkumine ära jätta. Käesoleval ajal puudub sellel otsusel igasugune õiguslik tähendus, sest

28. aprillil 2015 ei oleks kõnealust enampakkumist ühelgi juhul võimalik korraldada. Teiseks on

kaebaja taotlus selle otsuse tühistamiseks kummaline olukorras, kus kaebaja ise taotles Tallinna

Linnavalitsusele 30. märtsil 2015 esitatud vaides just seda, et 28. aprillil 2015 enampakkumist

läbi ei viidaks.

16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd vastustaja ega kolmas isik ei ole taotlenud kaebajalt

menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik