3-15-2378/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-2378 Haldusasi Jõelähtme Naftabaas OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 28.08.2015 otsuse nr 12.2-7/00078-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegemas asjas uus otsus, millega määrata kaebajale kütuse müüja tagatiseks 200 000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Jõelähtme Naftabaas OÜ, volitatud esindaja advokaat Daniil Savitski Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Meelis Rohtlaan Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jõelähtme Naftabaas OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21.12.2015 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-15-2378 2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Naftabaas OÜ (kaebaja) esitas 14.05.2015 Maksuja Tolliametile (vastustaja) taotluse kütuse müüja (kütuse tarbimisse lubamine) tegevusloa saamiseks koos tagatise vähendamise taotlusega.

2. Vastustaja määras 28.08.2015 otsusega nr 12.2-7/00078-1 kaebajale kütuse müüja (kütuse tarbimisse lubamine) käibemaksu tagatiseks 1 000 000 eurot ja kohustas kaebajat esitama määratud tagatise hiljemalt 24.09.2015. Vastustaja leidis, et kuna kaebaja juhatuse liikme Aleksandr Prokopenko suhtes on alustatud maksualane süüteomenetlus, siis ei ole täidetud vedelkütuse seaduse (VKS) § 42 lg 5 p-s 2 sätestatud tagatise vähendamise tingimus, mistõttu keeldub vastustaja tagatise vähendamisest ja määrab kaebajale tagatise VKS § 42 lg 1 alusel.

3. Vastustaja keeldus 25.09.2015 otsusega nr 12.2-7/00078-2 kaebajale kütuse müüja (kütuse tarbimisse lubamine) tegevusloa andmisest, sest kaebaja ei esitanud tähtaegselt vastustaja 28.08.2015 otsusega määratud tagatist.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 28.08.2015 otsuse nr 12.2- 7/00078-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegemas asjas uus otsus, millega määrata kaebajale kütuse müüja tagatiseks 200 000 eurot. Põhjendused:

4.1. Vastustaja alustas 29.07.2014 väärteomenetlust OÜ Neopol Invest suhtes maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg 2 alusel tuginedes kahtlusele, et maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsioonides valeandmeid. Aleksandr Prokopenko on üks kahest OÜ Neopol Invest juhatuse liikmest. OÜ Neopol Invest ja tema teise juhatuse liikme Jevgeni Landa ütlustega tõendati, et Aleksandr Prokopenko ei omanud mingit kokkupuudet tehingutega (elektroonika hulgimüük), mille kohta esitati valeandmeid, ega nende deklareerimisega. Aleksandr Prokopenko viibis etteheidetaval perioodil puhkusel ja ei tegelenud tööasjadega.

4.2. Kaebaja sai 10.02.2015 vastustajalt teate, et seoses väärteomenetlusega Aleksandr Prokopenko suhtes pikendati kaebaja aktsiisilao tegevusloa taotluse menetluse tähtaega kuni väärteoasjas nr 930014001580 tehtava otsuse jõustumiseni. Sellest järeldub, et kaebaja vastu algatati väärteomenetlus eesmärgiga takistada tema tegevust kütuseturul.

4.3. Tagatise vähendamata jätmist ei ole sisuliselt põhjendatud. Kaebaja tooteks on raskekütteõli (kaebaja segab erinevaid kütteliike), mille turg on Eestis piiratud. Kaebaja äriplaani kohaselt on maksimaalne müügikäive ühes kalendrikuus 765 000 eurot ja käibemaksukohustus kütusetehingutelt 153 000 eurot. Olukorras, kus kaebaja maksimaalne käive äriplaani kohaselt, mida kaebaja ei tohi vastustajaga kooskõlastamata ületada, võib olla

841 500 eurot ja sellele vastav käibemaksukohustus 168 300 eurot, ei ole põhjendatud tagatise määramine summas 1 000 000 eurot, mis ületab reaalset võimalikku maksukohustust enam kui

5 korda. Niivõrd suure tagatiskohustise seadmine pärsib kaebaja ettevõtlusvabadust ega lase turul tekkida vajalikku konkurentsi. Kohaseks meetmeks on tagatise seadmine mitte üle

200 000 euro. 1 000 000 euro suuruse tagatise tasumine rahas deposiitkontole on kaebaja jaoks ilmselgelt võimatu.

4.4. Vaidlustatud otsus ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele, kuivõrd sisaldab kaalutlusvigu ega ole proportsionaalne.

5. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jäi haldusaktis märgitud seisukohtade juurde. Täiendavalt osundas vastustaja, et ei saa otsuses tugineda kaebaja hinnangule väärteomenetluse alusetust alustamisest. Olukorras, kus kaebaja ei vasta VKS § 42

3-15-2378 3(4) lg-s 5 sätestatud tingimustele, ei ole tähtis, kui suur on kaebajale tekkida võiv käibemaksukohustus äriplaani kohaselt. Samuti see, mis tüüpi kütust kaebaja müüb.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Käibemaksuseaduse § 442 lg 1 järgi on maksuhalduril õigus nõuda tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks alkoholi käitlejalt, tubakatoote kiitlejalt ja kütuse käitlejalt tagatist MKS-s kehtestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 järgi esitab vedelkütuse müüja maksuhaldurile tagatise VKS-s kehtestatud korras. VKS § 42 lg 1 esimese lause kohaselt on kütuse tarbimisse lubamisel ja kütuse maksuladustamise lõpetamisel kütuse müüja tagatis 1 000 000 eurot. Sama paragrahvi lg 5 järgi võib Maksuja Tolliamet sama lg-s 2 nimetatud isiku ja alates 01.01.2013 ka sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud isiku taotluse alusel vähendada tagatist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) isikul ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmetel ning äripartneritel on laitmatu ärialane reputatsioon; 2) isik ja tema juhtimisja kontrollorgani liikmed kokku ei ole viimase kolme aasta jooksul toime pannud mitut maksuseaduste, tollieeskirjade ega VKS rikkumist ning isiku ega tema juhtimisega kontrollorgani liikme suhtes ei ole alustatud maksuseaduste, tollieeskirjade ega VKS rikkumise süüteomenetlust; 3) isikul ei ole maksuvõlga ega ajatatud maksuvõlga.

7. Vaidluse all ei ole asjaolu, et ajal, mil vastustaja menetles kaebaja kütuse müüja tegevusloa taotlust, oli kaebaja juhatuse liikme Aleksandr Prokopenko suhtes käimas süüteomenetlus. Väärtegu menetles vastustaja ja väärteomenetlus alustati maksupettuse kahtlusel. Seega ei vastanud kaebaja VKS § 42 lg 5 p-s 2 esitatud tingimusele ja vastustajal puudus alus kaebajale määratavat tagatist vähendada.

8. Tegemist ei ole kaalutlusotsusega, seetõttu ei ole kaebaja viited kaalutlusvigadele ja tagatise ebaproportsionaalsusele asjakohased. VKS § 42 lg 5 annab vastustajale kaalumisõiguse ainult olukorras, kus kõik sama lõike p-des 1-3 toodud nõuded on täidetud. Kuna antud juhul see polnud nii, polnud vastustajal õigus teostada kaalumist ega otsustada tagatist vähendada.

9. Antud juhul ei ole oluline, kas kaebaja juhatuse liikme suhtes alustati süüteomenetlust põhjendatult või mitte. Halduskohtul puudub õigus sekkuda süüteomenetlusse ja kontrollida menetluse algatamise põhjendatust või menetluse läbiviimise õiguspärasust. Selle, kas OÜ Neopol Invest on pannud toime maksuõigusrikkumisi ja kas Aleksandr Prokopenko vastutab nende rikkumiste toimepanemise eest, peab tuvastama väärteo menetleja, mitte halduskohus praeguses haldusasjas. Kaebajale on tagatud väärteomenetluses piisavad vahendid oma õiguste kaitseks ja kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks (vt väärteomenetluse seadustiku §- d 76 ja 78). Kui süüteomenetlus kaebaja juhatuse liikme suhtes lõpetatakse või tema suhtes tehakse õigeksmõistev otsus, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale uus kütuse müüja tegevusloa taotlus ja taotleda uuesti tagatise vähendamist. Kui peaks leidma tuvastamist, et väärteomenetlus algatati ilmselgelt põhjendamatult, ei saa välistada kaebaja õigust taotleda vastustajalt kahju hüvitamist.

10. Tagatise regulatsioon piirab küll Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, kuid tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, st et seda võib piirata igal mõistlikul põhjusel, mis johtub avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, on kaalukas ja õiguspärane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.05.2002 otsus asjas nr 3-4-1-3-02, p 14). Riigikohtu 10.12.2014 otsusest haldusasjas nr 3-3-1-49-14 (p 13) nähtub, et tagatise kehtestamise eesmärgiks on tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning soodustada

3-15-2378 4(4) ausat konkurentsi kütuseturul. Nimetatud eesmärgid on legitiimsed, kaalukad ning kaitsevad avalike huve ja teiste isikute õigusi ja huve (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 82). Tagatis on kehtestatud sellises suuruses, et tagada kütuse käitleja mitmekuise käibemaksukohustuse täitmine. Seda põhjusel, et tavaliselt ajaks, mil vastustaja tuvastab maksuõigusrikkumised, on ettevõtja jõudnud juba mitu kuud rikkumisi toime panna ja suure kahju tekitada. Kuna kütuse valdkonnas liiguvad suured summad, siis võib maksuõigusrikkumise uurimise ajal tekkinud kahju osutuda väga suureks. Tagatis peab aitama seda tekkinud kahju vähendada. Samuti on tagatise eesmärgiks vähendada pettuse toimepanemise atraktiivsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.01.2012 otsus asjas nr 3-4-1-24-11, p 85). Seaduses ettenähtud suurusega tagatist on põhjendatud vähendada vaid olukorras, kus tegemist on usaldusväärse ja korrektse maksekäitumisega isikuga. Juhul, kui kütuse käitleja või tema juhtja kontrollorganite liikmete osas on maksuõigusrikkumise kahtlus, ei saa ettevõtjat pidada usaldusväärseks ega temale määratavat tagatist vähendada.

11. Riigikohus on 10.12.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-49-14 (p 14) selgitanud, et tagatise suurendamine otsustatakse piiratud informatsiooni ja aja tingimustes ning tagatise suurendamiseks piisab maksuhalduril tekkinud maksupettuse kahtlusest. Kohtu arvates on Riigikohtu viidatud seisukoht asjakohane ka praeguses asjas. Kuna vastustajal oli OÜ Neopol Invest maksumenetluses tekkinud põhjendatud kahtlus maksupettuse toimepanemises ja seetõttu algatati nii äriühingu kui tema juhatuse liikmete suhtes väärteomenetlus, siis ei ole kaebaja tema juhatuse liikme suhtes käiva süüteomenetluse tõttu hetkel usaldusväärne ettevõtja, kellele määratavat tagatist oleks põhjendatud vähendada.

12. Kaebaja väide, et väärteomenetlust Aleksandr Prokopenko suhtes alustati eesmärgiga takistada kaebaja tegevust kütuseturul, ei ole põhjendatud. Kaebaja enda esitatud dokumentidest nähtub, et kutse menetlusaluse isikuna ütluste andmisele ilmumiseks saadeti Aleksandr Prokopenkole juba 09.02.2015, samas kui kaebaja esitas kütuse müüja tegevusloa taotluse alles 14.05.2015.

13. Kaebajal oli MKS §-st 122 tulenevalt võimalik esitada tagatis käendusena, deposiidina, registerpandina või hüpoteegina. Seega oli kaebajal võimalik valida erinevate tagatise liikide vahel.

14. Kohtu hinnangul on vastustaja otsus piisavalt põhjendatud ja on õiguspärane. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

15. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid ja nende kandmist tõendavaid dokumente, jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik