1-15-8597/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

20. november 2015.a, Võru kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-15-8597 (15286000319)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 424 järgi V.R-i kokkuleppemenetluses

Prokurör

Meelis Juursoo

Süüdistatav V.R, isikukood: xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, põhiharidus, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ei tööta, pensionär (töövõimetus 80%), varem

kriminaalkorras karistatud 25.11.2013a Tartu Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1; § 213 lg 1 alusel vangistusega 4 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga; tõkendit ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada V.R KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus)

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.11.2013.a otsusega nr 1-13-8408 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 (nelja) kuu vangistuse võrra ning mõista V.R-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis

10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 alusel asendada 10 (kümme) kuud vangistust 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb V.R ära teha 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel on V.R kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas -

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha muutmiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata V.R kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. Menetluskulud:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundrahast 359 (kolmsada viiskümmend üheksa) eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 alusel mõista V.R-ilt välja menetluskulud riigieelarvesse järgmiselt:

• sundraha 226 (kakssada kakskümmend kuus) eurot;

• joobeseisundi uuringu teostamise maksumuse 14 (neliteist) eurot;

• kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.R on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so tasudes igakuiselt vähemalt 22 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 №rdea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700083216 ning selgituse “V.R, otsus nr 1-15-8597, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.R s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 11.augustil 2015a. kell 16:20 ajal

Võru maakonnas Meremäe vallas Tobrovo-Uusvada-Kitsõ tee 2.kilomeetril juhtis mootorsõidukit, mopeedi Toros registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes so joobeseisundi meditsiinilisel tuvastamisel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nr 597-T nähtub, et V.R-i verest leiti etanooli 2,72 (+/- 0,07) mg/g. Antud teoga rikkus V.R Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes.

Seega pani V.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus V.R-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ja karistamist vangistusega 6 (kuus) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendades vangistuskaristust Tartu Maakohtu 25.11.2013a. kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 4 (nelja)kuu vangistuse võrra, mõista V.R-ile liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) kuud; KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 300 (kolmesaja) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb V.R teostada 2 (kahe) aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Määrata V.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada täitma KarS § 75 lg 1 kontrollnõuded. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.R aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav

V.R, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega.

Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.R süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.R-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu

24 eurot ja joobeseisundi uuringu teostamise maksumus 14 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. V.R on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ning ka vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades, et V.R on 80 % töövõimetu ning elab sisuliselt pensionist, käib temale ilmselgelt üle jõu. Seega KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundrahast

359 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel nõuab kohus V.R-ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 226 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 24 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 14 eurot, so menetluskulu kokku

264 eurot.

Kohus on seisukohal, et arvestades V.R-i varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg

1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 264 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik