3-15-2071/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 20.11.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-2071 Haldusasi XXXXXXX XXXXXX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XXXXXXX XXXXXX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja XXXXXXX XXXXXX Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 10.03.2015 XXXXXXX XXXXXX (endine Aleksei Milohhov) kahju hüvitamise taotluse, milles ta märkis, et viibis vanglas ajavahemikul 11.02.2008- 19.10.2010. XXXXXXX XXXXXX väitel oli tema isiklik ruum kambris liiga väike; tal ei võimaldatud osaleda spordiüritustel ega külastada spordisaali; jalutusaias ei olnud võimalik teha võimlemisharjutusi. XXXXXXX XXXXXX väitel tekkisid tal liikumisvaeguse tõttu selja- , põlveja õlavalud ning kinnipidamistingimused alandasid tema inimväärikust ja kitsastes tingimustes elamine põhjustas emotsionaalset pinget, mis avaldas mõju närvisüsteemile, väljendudes ärrituses ja närvilisuses. XXXXXXX XXXXXX palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju.

2. Tallinna Vangla tagastas 01.06.2015. a otsusega nr 5-37/15/76-2 XXXXXXX XXXXXX kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult, kuna taotlus on esitatud tähtaega rikkudes ning puudus põhjus tähtaja ennistamiseks.

3. XXXXXXX XXXXXX esitas 17.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. XXXXXXX XXXXXX märkis, et ta viibis Tallinna Vanglas ajavahemikul 11.02.2008-19.10.2010. Kaebaja selgitas, et ta pöördub kohtu poole sama avaldusega, millega pöördus vangla poole. Lisaks juhtis kaebaja kohtu tähelepanu sellele, et Tallinna Vanglas viibimise tõttu halvenes tema nägemine, sest seal oli kehv valgustus ning kuna kambris kuuekesi viibimine oli psühholoogiliselt väga raske, siis määrati talle psühhotroopsed preparaadid, kuigi vabaduses olles ta neid ei vajanud.

4. Tallinna Halduskohus andis 02.09.2015. a määrusega XXXXXXX XXXXXX kaebuse kohtualluvuse korras üle Tartu Halduskohtule.

5. Tartu Halduskohus tagastas 07.10.2015. a määrusega XXXXXXX XXXXXX kaebuse. Määruse põhjendused:

1) Kohus saab kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet menetleda ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kohtule esitatud kaebuses viitas kaebaja asjaolule, et kehva valgustuse tõttu halvenes tema nägemine. Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kaebaja sellele ei osutanud. Järelikult on kaebajal vastavas osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebuses märkis kaebaja ka seda, et kambris kuuekesi viibimine oli psühholoogiliselt väga raske ja sellepärast määrati talle psühhotroopsed preparaadid, kuigi vabaduses olles ta neid ei vajanud. Kaebaja on samale probleemile osutanud ka vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudes, kirjeldades, et kitsastes tingimustes elamine põhjustas emotsionaalset pinget, mis avaldas mõju närvisüsteemile, väljendudes ärrituses ja närvilisuses. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kuulub kaebus tagastamisele osas, milles kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et kehva valgustuse tõttu halvenes tema nägemine.

2) Kaebaja taotleb kahju hüvitamist tema inimväärikuse alandamise ning füüsilise ja vaimse tervise kahjustamise eest. Inimväärikuse alandamisega tekitatud kahjust pidi kaebaja teada saama juba Tallinna Vanglas viibides ning vangla jätkuva õigusvastase tegevuse korral pidi kahju lõplik ulatus talle selguma vanglast lahkumisel. Samuti pidi kaebaja liikumisvaegusest tingitud valu tundma juba umbes 2,5-aastase vanglas viibimise aja jooksul. Kuna asja materjalide põhjal on võimatu tuvastada, millal täpselt kaebaja valu tundis, tuleb lähtuda sellest, et valu pidi kaebajale ilmnema hiljemalt Tallinna Vanglast lahkumisel. Kaebusele lisatud dokumendist nähtuvalt on psühhiaater kaebajale Tallinna Vanglas viibimise kestel korduvalt määranud erinevaid ravimeid, s.h esimest korda 11.11.2008. Sellest järelduvalt ruumikitsikusest tingitud psühholoogilised probleemid pidid kaebajale ilmnema hiljemalt 11.11.2008.

3) Ruumikitsikusest tingitud psühholoogiliste probleemide ilmnemine ja kaebaja Tallinna Vanglast lahkumine toimusid vastavalt 11.11.2008 ja 19.10.2010. Seega oli vaimse tervise kahjustamisega seotud kahjunõude vanglale esitamise viimaseks päevaks 11.11.2011 ning inimväärikuse alandamisega ja füüsilise tervise kahjustamisega seotud kahjunõude vanglale esitamise viimaseks päevaks oli 19.10.2013. Kahju hüvitamise taotlus on koostatud 02.03.2015 ja Tallinna Vanglas registreeritud 10.03.2015. Seega ületas kaebaja oluliselt taotluse esitamiseks riigivastutuse seaduses (RVastS) ettenähtud tähtaega. XXXXXXX XXXXXX esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse rohkem kui aasta pärast kahjunõuete esitamiseks ettenähtud tähtpäevi, mistõttu vanglal ei olnud haldusmenetluse seaduse (HMS) §

34 lg 3 tõttu võimalik XXXXXXX XXXXXX kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ennistada. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas XXXXXXX XXXXXX l esinesid objektiivsed või subjektiivsed põhjused tähtaja rikkumiseks. Kuna Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus ei olnud tähtaegne ja Tallinna Vanglal puudus võimalus taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks, oli vangla poolt taotluse tagastamine põhjendatud. Seega ei ole XXXXXXX XXXXXX kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mille järgimata jätmisel kuulub kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. XXXXXXX XXXXXX esitas 28.10.2015 määruskaebuse, milles ta märgib, et sai 2014. aastal teada, et Tallinna Vanglas kinnipidamisel rikuti tema õigusi, mil jõustus Euroopa Kohtu otsus ja sellest ei ole veel 3 aastat möödunud. XXXXXXX XXXXXX palub tema kaebus läbi vaadata.

7. Tallinna Vangla esitas 17.11.2015 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta XXXXXXX XXXXXX määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruses toodud põhjendustega ega pea XXXXXXX XXXXXX väiteid mittevaralise kahju nõude esitamiseks tähtaja rikkumise osas põhjendatuks. Vastustaja hinnangul on kaheldav, kas kaebaja tegelikkuses tajus väidetavat inimõiguste rikkumist või loodab hiljutiste kohtulahendite põhjal esitatud kaebusega teenida tagantjärele varalist kasu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

9. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole kaebaja sõnaselgelt esitanud taotlust Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse tühistamiseks, saab selles märgitud põhjendusest järeldada kaebaja tahet, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse.

10. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses esile toonud ühtegi mõjuvat kaebetähtaja rikkumise põhjust, mille alusel oleks kaebaja kaebetähtaja ennistamine võimalik. Seega ei saanud halduskohus lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on õige 07.10.2015. a määruse seisukoht, et asjas esineb HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks.

11. Vastuseks kaebaja määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et RVastS § 17 lg 3 seob kahju hüvitamise nõudega haldusorgani poole pöördumise kahjust ja selle põhjustajast, mitte kahju tekitamise õigusvastasusest teadasaamisega. Kahjust teadasaamise hetke ei saa siduda kohtulahendist teadasaamisega, sest õigusliku hinnangu saamine asjaoludele ei oma kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt tähtsust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 11). Seega, kuna kohtupraktika puudutab üksnes võimalikku õiguslikku hinnangut, mitte väidetava kahju tekkimise fakti, siis ei ole oluline see, millal kaebaja sai väidetavalt Euroopa Kohtu otsusest teada.

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka seda, et seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. HKMS § 47 lg 1 järgi on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9). HKMS § 121 lg-s 1 toodud kaebuse tagastamise aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise üle otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine lubatav. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohtul õigust asja lahendada, siis oli halduskohtul kohustus XXXXXXX XXXXXX kaebus tagastada.

13. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus XXXXXXX XXXXXX määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.10.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel