2-13-58441/74 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-58441

Tsiviilasi

AS Swedbank hagi Kuido Rätsepa ja Kaari Hormi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks;

Kaari Hormi vastuhagi AS Swedbank hagiavaldusest

tuleneva rahalise nõude tasaarvestamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

19 588,50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Swedbank apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): AS Swedbank (registrikood: 10060701),

esindaja Kerly Küünemäe;

Vastustajad (kostjad):

1. Kuido Rätsepp (isikukood XXX);

2. Kaari Horm (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Otto Preem.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i Swedbank apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsus osas, milles kohus jättis

rahuldamata AS-i Swedbank hagi Kaari Horm’i vastu ja rahuldas Kaari Horm’i vastuhagi

AS-i Swedbank vastu.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AS-i Swedbank hagi Kuido Rätsepp’a

ja Kaari Horm’i vastu solidaarselt.

4. Mõista Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja

võlgnevus 18 355,06 eurot ja sellele lisanduv viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress +

8 % aastas summalt 14 692,52 eurot) alates hagi esitamisest 12. detsembril 2013.a kuni

kohustuse täieliku täitmiseni.

5. Jätta rahuldamata Kaari Horm’i vastuhagi AS-i Swedbank vastu.

6. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. Rahuldada AS-i Swedbank hagi Kuido Rätsepp’a ja Kaari Horm’i vastu.

2. Mõista Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks

välja võlgnevus 18 355,06 eurot.

3. Mõista Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks

välja viivis protsendina põhinõudelt (EKP intress + 8 % aastas summalt 14 692,52

eurot) alates hagi esitamisest 12. detsembril 2013.a kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Kaari Horm’i vastuhagi AS-i Swedbank vastu.“

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. Jätta maakohtus kantud menetluskulud solidaarselt

Kuido Rätsepp’a ja Kaari Horm’i kanda.

2. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Kaari

Horm’i kanda.

3. Maakohtus ja ringkonnakohtus Kaari Hormile

osutatud riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Swedbank esitas 12.12.2013.a hagiavalduse Kuido Rätsepa ja Kaari Hormi vastu

laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 31.07.2007.a AS Swedbank (endise ärinimega AS Hansapank)

ja Kuido Rätsepp laenulepingu nr 07-135246-EV, millega andis hageja K. Rätsepale

sihtotstarbelist laenu 16 692 eurot korteri asukohaga XXX Valga soetamiseks. Lepingust

tulenevate K. Rätsepa kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek

korteriomandile asukohaga XXX Valga (registriosa nr 666640).

Lepingu 4.3 kohaselt oli K. Rätsepp kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma

hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt

lepingu põhitingimustele oli intressi määraks 6 kuu Euribor + 2,155% aastas tagastamise

lõpptähtajaga 05.07.2037.a. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1 oli hagejal õigus

nõuda K. Rätsepalt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist.

02.06.2009.a sõlmisid hageja ja K. Rätsepp laenulepingu nr 07-135246-EV lisa, millega

leppisid pooled kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Laenulepingu lisa jõustumisest

on laenulepingu pooleks ka Kaari Horm. Kostjad vastutavad laenulepingust tulenevate

kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt. K. Horm kinnitas, et on tutvunud

laenulepinguga ning on endale võetud kohustustest täielikult aru saanud.

Lepingu 4.3 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale

intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Intressi määraks oli 6 kuu

Euribor + 2,650 % aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2027.a. Hagejale jäi õigus nõuda

kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist.

Kostjad ei täitnud oma igakuiseid laenusumma tagastamise ja intressi tasumise kohustusi

nõuetekohaselt, mistõttu tekkis kostjatel hageja ees võlgnevus. Hageja saatis kostjatele lepingu

ülesütlemise teatise 01.06.2011.a, andes kostjatele tähtaja tasuda lepingust tulenev võlgnevus

hiljemalt 16.06.2011.a. Võlgnevuse mittetasumise tõttu luges hageja lepingu üles öelduks alates

20.06.2011.a ning realiseeris lepingu tagatiseks olnud hüpoteegi. 29.08.2013.a toimunud

kordusenampakkumisel müüdi korteriomand hinnaga 1 780 eurot, millest arvestati maha

kohtutäituritasud. Hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevate võlgnevuste katteks laekus

kokku 1 546,46 eurot. Nimetatud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel

on hagejale tasumata laenulepingu nr 07-135246-EV järgi 18 355,06 eurot, millest põhiosa on

14 692,52 eurot, intress 267,69 eurot, varakindlustuse võlgnevus 145,21 eurot, menetlustasu

võlgnevus 15,97 eurot, põhiosa viivised 3 200,85 eurot, viivised varakindlustuse võlgnevuselt

32,82 eurot.

Hageja ei nõustunud K. Hormi seisukohaga, et K. Hormi ei tohiks käsitleda laenulepingu

poolena, kuna ta ei omandanud lepingulise suhte alusel raha ega ka muid varalisi õigusi. Hageja

ja K. Hormi vahel on sõlmitud leping, millest tulenevad K. Hormi lepingulised kohustused,

sealhulgas lepingu täitmise kohustus. Tegemist on kaaslaenusaajatega ja saadud raha või selle

eest soetatud vara jagamine on laenusaajate sisesuhte küsimus, mis ei puutu hagejasse.

Hageja ei nõustunud ka väitega, et nõuded on osaliselt aegunud.

Hageja vaidles vastu kostjate käsitlusele viivise nõude liigse koormavuse kohta. Arvestatud

viivise nõuded on kujunenud poolte vahel kokkulepitud tingimuste alusel. Hageja on arvestanud

viivist määraga 0,023 % päevas, mis on seadusjärgne viivitusintressi määr.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid vähendada põhivõla summat ja jätta rahuldamata või

vähendada viivise ning jätkuva viivise nõuet.

Kostjad leidsid, et hüpoteeki seades pidi hageja arvestama asjaolud, et hüpoteek kataks vajaduse

korral hageja võimalikud põhi- ja kõrvalnõuded. Hageja kui professionaalne laenuandja pidi

objektiivselt hindama tagatisvara(korteri) turuväärtust. Hagejal lasub vastutus kanda tagatisvara

väärtuse vähenemisest tingitud riske. Kostjad leiavad, et on alus kohaldada VÕS § 127 lg-d 2, 3,

§ 139, § 140.

Hageja nõuded kostjate suhtes on vähemalt osaliselt aegunud. Hageja nõuded muutusid

sissenõutavaks iga graafikujärgse osamakse ulatuses (TsÜS § 146 lg 1, §154). Seega aegusid

2009.a lõpuks sissenõutavaks muutunud hageja nõuded 01.01.2013.a. Hagiavaldus on kohtusse

esitatud 12.12.2013.a.

Kostjad taotlesid viivisenõude rahuldamata jätmist ulatuses, milles see ületab seadusjärgset

viivise määra (VÕS § 415 lg 1, § 113 lg 1, 5, § 34, § 161 lg 2). Hageja on ebamõistlikult kaua

viivitanud viivisenõude esitamisega, s.o üle 3 aasta.

K. Horm hagi ei tunnistanud, paludes jätta tema vastus suunatud nõuded täielikult rahuldamata.

K. Horm on seisukohal, et tema nime märkimine laenulepingu lisas laenusaajana ja temalt

laenulepingu lisale allkirja võtmine ei too K. Hormi suhtes kaasa lepingujärgseid laenusaaja

kohustusi ning laenuleping on K. Hormi suhtes rahatu. K. Horm ei saanud hagejalt raha ega

omandanud mingeid õigus laenu arvelt ostetud korteri suhtes.

K. Rätsepp töötab miinimumpalgaga ning K. Horm sissetulek koosneb sotsiaalabitoetustest.

Kostjatel puuduvad vara ja säästud, millele sissenõuet saaks pöörata.

Laenulepingust ei tulene kohustusi menetlustasu ja kindlustusmaksete tasumiseks. Menetlustasu

määrad on põhjendamatult kõrged. Selles osas palusid kostjad jätta hagi rahuldamata. Hageja

nõue menetlustasu ja kindlustusmaksete tasumiseks puudutab ka perioodi enne laenulepingu lisa

sõlmimist, s.o enne väidetava võlasuhte tekkimist hageja ja K. Hormi vahel.

3. Kaari Horm esitas 01.09.2014.a vastuhagi AS Swedbank laenulepingust nr 07-135246-EV

tuleneva rahalise nõude tasaarvestamiseks, tuginedes TsÜS § 138 lg-tele 1, 2, VÕS § 14, § 115

lg 1, § 127, § 402, krediidiasutuse seaduse § 83 lg 3.

Vastuhagiavalduses märgitu kohaselt ei saanud Kaari Horm laenulepingu lisa allkirjastamisel

AS-lt Swedbank rahalisi vahendeid ja ei omandanud varalisi õigusi korteriomandi XXX suhtes.

K. Hormile ei selgitatud laenulepingu lisa allkirjastamisel piisava põhjalikkusega lepingust

tulenevaid võimalikke õiguslikke tagajärgi. Laenulepingu lisa ei allkirjastatud pangakontoris

vaid notaribüroos tagamiskokkuleppe muutmise lepinguga kaasnevalt. K. Horm ei omanud

laenulepingu lisa allkirjastamise momendil ei kinnisvara ja realiseerimiskõlbulikku vallasvara

ega püsivat sissetulekut. Panga esindaja ei huvitunud K. Hormi varanduslikust seisundist. AS

Swedbank sõlmis teadvalt laenulepingu lisa varatu isikuga, kellel puudus reaalne võimalus

maksekohustuse täitmiseks.

Vastuhagi esitajal puudub igasugune seos AS-l Swedbank tekkinud laenukahjuga ja sellist nõuet

saab tasaarvestada AS Swedbank krediidi tagastamise nõudega. Kuna K. Horm ei saanud

krediidilepingu lisa allkirjastamisel reaalseid rahalisi vaheneid ega varalisi õigusi, siis on

K. Hormi nõudeks põhihagi hind. Vastuhagi rahuldamisel säilib AS-l Swedbank nõue krediidi

tegeliku saaja K. Rätsepa vastu.

20.04.2009.a taotluses on K. Horm märkinud oma töökohaks Vilja Äri OÜ ja netopalgaks 4000

krooni. Laenulepingu lisa allkirjastamise ajaks 31.07.2009.a oli K. Hormi töösuhe Vilja Äri OÜ-

ga lõppenud ning K. Hormil puudus püsiv sissetulek. Laenulepingu lisa allkirjastamisel

K. Hormilt täiendavaid selgitusi ei küsitud ja K. Horm ei osanud ise sellele tähelepanu juhtida.

4. AS Swedbank vastuhagiga ei nõustunud ja palus jätta see rahuldamata.

Kaari Hormi ja Kuido Rätsepa puhul on tegemist kaaslaenusaajatega, kes vastutavad laenuandja

ees võetud (solidaar)kohustuste ees solidaarvõlgnikena. Nende vaheline sisesuhe ei mõjuta

laenuandja õigusi.

Kaaslaenusaajaga lepingu allkirjastamisel tagati kliendile piisava põhjalikkusega lepingu

punktide selgitamine ning õiguslikele tagajärgedele tähelepanu juhtimine. Asjaolu, et kõnealune

lepingu lisa sõlmiti notari juures ja koos tagatiskokkuleppe muutmisega, ei oma

selgitamisprotsessi osas tähtsust, kuna kliendile antakse informatsiooni olenemata lepingu

sõlmimise asukohast ja samaaegselt allkirjastatavate tagatiskokkulepete olemasolust. Notari

juures viibisid nii laenusaaja Kuido Rätsepp kui ka kaaslaenusaaja Kaari Horm. Järelikult

selgitati kaaslaenajale Kaari Hormile, millised riskid ja kohustused kaasnevad lepingu

sõlmimise ja tagatavate nõuete muutmisega.

Laenulepingu lisa sõlmiti seetõttu, et laenusaaja Kuido Rätsepp soovis saada maksepuhkust ning

pank nõustus sellega tingimusel, et Kuido Rätsepp leiab lähikondse, kes saab laenulepingu lisa

alusel kaaslaenusaajaks. Kuido Rätsepp teatas AS-le Swedbank, et kaaslaenusaajaks hakkab

tema elukaaslane Kaari Horm.

Kaari Horm esitas laenutaotluse internetipanga vahendusel 20.04.2009.a, märkides oma

töökohaks Vilja Äri OÜ, tööstaažiks kuni 1 aasta ja netopalgaks 4 000 Eesti krooni. Taotluse

kinnitamisega tõendas K. Horm, et kõik taotluses toodud andmed on täielikud ja õiged ning

volitas AS-i Swedbank kontrollima ja täpsustama kõiki esitatud andmeid nende algallikatest.

AS Swedbank analüüsis K. Hormi arvelduskonto väljavõtet ja püüdis telefoni teel täpsustada

laenutaotlusest nähtuvaid asjaolusid (mh kas K. Hormi kontole tehtud sularaha sissemaksete

puhul võib olla tegemist sularahas saadud töötasu arvelduskontole maksmisega). Laenuandja

tutvus ka K. Hormi pensionikonto väljavõttega, saades kinnitust, et K. Hormi keskmine

netotöötasu oli 4 000 Eesti krooni. Lisaks selgitati välja, et K. Horm ja Kuido Rätsepp on

elukaaslased ja toimivad ühise leibkonnana.

AS Swedbank kontrollis piisavalt K. Hormi maksevõimet ja tuvastas muuhulgas, et K. Hormil

on püsiv igakuine sissetulek. Laenulepingu nr 07-135246-EV lisa sõlmimisel on piisavalt

hinnatud K. Hormi maksejõulisust. AS Swedbank ei ole käitunud vastuolus KAS § 83 lg 3

sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttega ja on K. Hormiga lepingueelsetel

läbirääkimistel ja lepingu sõlmimisel tegutsenud kooskõlas VÕS § 14 sätestatuga, tehes kõik

endast oleneva K. Hormi krediidivõime hindamiseks.

AS Swedbank märkis, et solidaarvastutusega lepingu (sh laenulepingu lisa) sõlmimisel võetakse

laenusaajate maksejõulisuse ja konkreetsest lepingust tulenevate kohustuste täitmise

võimalikkuse analüüsimisel arvesse laenusaajaid koos (ühise leibkonnana). Seetõttu analüüsis

AS Swedbank Kaari Hormi ja Kuido Rätseppa maksevõimet ühiselt. Kuigi Kuido Rätsepp oli

kaotanud töö ja tegeles aktiivselt tööotsimisega, siis laekus tema kontole igakuiselt

töötuskindlustushüvitis summas 3 233,80 Eesti krooni. Seega oli Kaari Hormi ja Kuido Rätsepa

kui ühise leibkonna keskmine kuusissetulek umbes 7 233,00 Eesti krooni. Põhiosa

maksepuhkuse ajal oli igakuise intressimakse suuruseks 1 365,96 Eesti krooni ning

maksepuhkuse lõppedes sai igakuiste maksete suuruseks 1 500,82 Eesti krooni (95,92 eurot).

AS Swedbank on 02.06.2009.a lisa sõlmimisel silmas pidanud, et pärast maksepuhkuse

lõppemist moodustaks laenumakse laenusaajate sissetulekust kindlasti vähem kui 50 %

(käesoleval juhul moodustas laenumakse ca 21 % laenusaajate sissetulekust). Samuti on pank

arvestanud, et pärast maksepuhkuse lõppemist moodustaks laenumakse Kaari Hormi kui

kaaslaenusaaja sissetulekust vähem kui 50 % (käesoleval juhul moodustas laenumakse K. Hormi

sissetulekust ca 37,5 %).

MAAKOHTU LAHEND

5. Tartu Maakohus rahuldas 15.12.2014.a otsusega AS Swedbank hagi Kuido Rätsepa vastu ja

mõistis Kuido Rätsepalt välja AS Swedbank kasuks võlgnevuse 18 355,06 eurot, millele

lisandub jooksev viivis. Maakohus rahuldas 15.12.2014.a otsusega ühtlasi Kaari Hormi

vastuhagi AS Swedbank vastu.

5.1. Kohus märkis, et vaidlust ei ole laenulepingu sõlmimise ega lepingust tulenevate kohustuste

täitmata jätmise üle. Poolte vahel on vaidlus hagi osalise aegumise küsimuses, kostjate poolt

osade hageja nõuete ning viiviste suurusega mittenõustumises. Vastuhagis on lisaks vaidlus

selle üle, kas AS-i Swedbank poolt Kaari Hormiga lepingu sõlmimine oli kooskõlas kehtivate

õigusnormidega.

5.2. Maakohus ei nõustunud kostjatega, et hageja nõue on aegunud. Hageja edastas kostjatele

ülesütlemisteate 01.06.2011.a. ja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus hiljemalt

16.06.2011.a, hoiatades kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud

ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Hageja luges lepingu üles öelduks 20.06.2011.a ja

realiseeris hüpoteegi. Täitemenetluse algatamise avalduse esitas hageja kohtutäiturile

17.08.2011.a, mis katkestas hageja nõude aegumise. Aegumine algas TsÜS § 159 lg 1 alusel

uuesti. Hageja esitas hagi kohtule 12.12.2013.a. Hageja nõue ei ole aegunud TsÜS § 146, 147

tulenevalt.

5.3. Maakohus leidis, et puudub alus viivisenõude vähendamiseks ja kõrvalnõuete (osaliseks)

rahuldamata jätmiseks.

Hageja on arvestanud viivist 0,023 % päevas, mis on seadusjärgne viivitusintressi määr. Kostja

on oma allkirjaga nõustunud seadusjärgse viivitusintressi määraga ja pidi lepingut rikkudes ette

nägema, et tal tuleb viivitusintressi maksta.

Kostja on oma allkirjaga nõustunud laenulepingu p-s 4.8. sätestatuga ja kohustunud tasuma

laenulepingu ning sellega seotud lepingute täitmisega seotud kõik kulud, sh panga kasuks

tagatise seadmisega, ümbervormistamisega, kustutamisega ja/või loovutamisega (sh notari tasu,

riigilõiv) ning kindlustamisega kaasnevad kulud. Maakohus asus seisukohale, et nimetatud

kulusid saab käsitleda laenulepingust tulenevate kohustustena ning on võimalik rakendada

lepingulist tulenevaid õiguskaitsevahendeid.

5.4. Maakohus leidis, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus leidis, et ehkki laenutaotluse esitamisel kinnitas K. Horm, et tema sissetulekuks on

netopalk 4000 krooni kuus, siis 02.06.2009.a notaribüroos pangaga lepingu allkirjastamise

seisuga ei olnud K. Hormil enam sissetulekut, koosnedes laenulepingu sõlmimise ajal ainult

pensionist. Pank ei ole kontrollinud isiku maksevõimet vahetult lepingu lisa sõlmimise aja

seisuga.

Maakohus asus seisukohale, et laenulepingu lisa sõlmides laiendati võlasuhtes olevate isikute

ringi Kaari Horm kaasamisega ilma, et Kaari Horm oleks saanud lepinguga mingi varalise vm

hüve. K. Horm sai ainult kohustuse laenu tasumiseks. AS Swedbank hindas Kaari Hormi

krediidivõimet 20.04.2009.a dokumendi järgi, rikkudes sellega krediidiasutuste seaduse § 83

lg 3. AS Swedbank ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seega võttis

AS Swedbank endale riski anda laenu isikule, kelle käest ei saa loota laenu tagasimakseid.

5.5. Maakohus nõustus vastuhagejaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtte või

teavitamiskohustuse rikkumise korral võib vastuhagi esitaja nõuda sellega tekitatud kahju

hüvitamist VÕS § 14, § 115 lg 1 alusel. Maakohus asus seisukohale, et antud juhul on tegemist

lepingueelse kohustuse rikkumisega ja kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud (VÕS § 127, nn

usalduskahju hüvitamine) ja kooskõlas kohustuste eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendaks see

kõigi krediidi lepingust tekkinud negatiivsete tagajärgede hüvitamist, arvestades põhjuslikku

seost VÕS § 127 lg 4 tähenduses. Maakohus leidis, et vastuhagi esitajal puudub igasugune seos

AS-l Swedbank tekkinud laenukahjuga ja esitatud nõuet saab tasaarvestada AS Swedbank

krediidi tagastamise nõudega. Kui Kaari Horm olnuks esmalepingu pooleks, siis saaks vastuhagi

nõue hõlmata ainult kõrvalnõudeid. Vastuhagi rahuldamisel säilib AS-il Swedbank nõue

krediidi tegeliku saaja Kuido Rätsepa vastu.

Maakohus märkis, et vabaabielusuhtest tekkinud leibkonna varasuhtele ei saa rajada järeldust

laenu tagasimakse garantii olemasolust. Isikute maksevõimekust tulnuks hinnata mitte

leibkonnast kui tervikust lähtudes, vaid sellesse leibkonda kuuluvatest isikutest eraldi võetuna.

Vabaabielu ei kohusta isikuid teineteist materiaalselt abistama.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. AS Swedbank esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 15. detsembri

2014.a otsuse osalist tühistamist. Apellant palub teha tühistatavas osas uue otsuse, millega jätta

rahuldamata Kaari Hormi (vastustaja 2) vastuhagi ja mõista Kaari Hormilt apellandi kasuks

välja võlgnevus 18 355,06 eurot koos lisanduva viivisega.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu otsust osas, millega rahuldati AS-i Swedbank

hagiavaldus Kuido Rätsepa (vastustaja 1) vastu.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) ei vähenda asjaolu, et vastustaja 2 ei saanud apellandilt laenulepingu lisa sõlmimisel otsest

hüve, tema vastutust lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Lepinguga saadavate

hüvede jaotamine on kaaslaenusaajate vahelise sisesuhte küsimus, mida krediidiandja

mõjutada ei saa;

2) oli lepingu tagatisvara aadressiga XXX Valga linn vastustajate ühiseks elukohaks, mistõttu

oli vastustajal 2 põhjendatud huvi lepingu lisa sõlmimiseks. Vastustajal 1 olid tekkinud

makseraskused lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, püüti koos leida lahendus

vältimaks laenulepingu ennetähtaegset lõpetamist apellandi poolt ning ühise eluaseme

sundmüüki, mistõttu esitas vastustaja 2 apellandile 20.04.2009.a laenutaotluse, väljendades

selgelt oma tahet asuda lepingu pooleks;

3) on vastustaja 202.06.2009.a allkirjastatud lepingu lisa punktis 4.18 kinnitanud, et ta on

laenulepingu ja selle tüüptingimused läbi lugenud ja saanud üksikasjalikku teavet

laenulepingust ja tüüptingimustest ning eelnimetatutest tulenevate õiguste ja kohustuste

kohta ning on nendest täielikult aru saanud, need vastavad tema tahtele ja ta on nende

tingimustega nõus. Vastustaja 2 on oma allkirjaga kinnitanud, et pank on teda teavitanud ja

tema on aru saanud laenulepingu sõlmimisega kaasnevatest ohtudest. Märgitud laenulepingu

punkt on lepingus märgitud rõhutatult tumedas kirjas, mistõttu ei saanud antud

lepingutingimus jääda vastustajale 2 märkamatuks;

4) on arusaamatu maakohtu järeldus, et vastustajal 2 puudub igasugune seos apellandile

tekkinud laenukahjuga. Vastustajate puhul on tegemist kaaslaenusaajatega, kes vastutavad

apellandi ees võetud (solidaar)kohustuste ulatuses solidaarvõlgnikena. Vastustaja 2

vastuväited lepingust tulenevale nõudele on otsitud ning kohati pahatahtlikud, vabanemaks

lepingust tulenevast kohustusest;

5) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga ja leiab, et on laenulepingu lisa sõlmimisel

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole rikkunud lepingueelseid kohustusi

laenusaaja maksevõime hindamisel. Apellant leiab, et tal oli õigus eeldada, et vastustaja 2

teadis oma laenu eesmärki ja finantsolukorda ning esitas apellandile enda huvi, vajaduse ja

finantsolukorra kohta õiget informatsiooni (Finantsinspektsiooni 14.02.2014.a otsusega

kehtestatud soovituslik juhend vastutustundliku laenamise nõuete osas – edaspidi FI juhend

– punkt 5.5);

6) langetati lepingu lisa sõlmimise otsus mais 2009.a. Vastustajalt 2 saadud teabe ning

pensionikontolt nähtuva info põhjal (28.05.2009.a laekumine) võis apellant 02.06.2009.a

laenulepingu lisa allkirjastamisel eeldada, et laenusaaja sissetulekud ei ole muutnud. Samuti

võis apellant vastustaja 2 poolt esitatud informatsiooni ja apellandile teadaolevate asjaolude

põhjal oletada, et vastustaja 2 maksevõime on ettenähtavas tulevikus jätkusuutlik (FI juhend

punkt 9.5.1). Apellant võttis arvesse vastustaja 2 regulaarse sissetuleku, teadaolevate

kohustuse ja majapidamiskulude suurust ning hindas, et vastustaja 2 on lepingu lisast

tulenevate kohustuste täitmiseks maksevõimeline. Sealjuures moodustas igakuine laenu

tagasimakse 37,50 % vastustaja 2 igakuisest netosissetulekust ning muid finantskohustusi

apellandile teadaolevalt vastustajal 2 ei olnud;

7) ei kvalifitseeru laenusaaja hilisem makseraskustesse sattumine n-ö vaikimisi krediidiasutuse

hooletuseks (FI juhend punkt 5.3). Vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa

krediiditasutuse tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise

nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiasutuse otsese kontrolli

all (nt laenusaaja poolt tema tegeliku laenuhuvi, olemasolevate finantskohustuste ning muu

olulise informatsiooni varjamine, mis võib olla vajalik kliendi krediidivõimelisuse

hindamiseks) (FI juhend punkt 5.4);

8) jättis vastustaja 2 apellandile edastamata informatsiooni oma muutunud sissetulekute osas,

mis oli tema krediidivõimelisuse hindamisel määrava tähtsusega. Kui laenusaaja rahaline

olukord on laenutaotluse ja lepingu sõlmimise vahelisel perioodil muutunud, siis on tal

tulenevalt hea usu (VÕS § 6 lg 1) ja mõistlikkuse (VÕS § 7 lg 1) põhimõtetest ning VÕS

§ 14 lõigetes 1 ja 2 sätestatust kohustus krediidiandjat sellest teavitada. Kui laenusaaja ei

teavita krediidiandjale oluliste asjaolude (mh. sissetuleku) muutumisest, siis kannab ta

teavitamata jätmisest tekkivate tagajärgede riisikot;

9) on apellant tõendanud, et vastustaja 2 maksevõimekust hinnati ka leibkonnast eraldivõetuna,

mistõttu ei oma käesoleva kaasuse lahendamisel puutumust asjaolu, kas laenu väljastamisel

tuleb hinnata laenusaaja maksevõimet leibkonnast kui tervikust lähtudes või leibkonda

kuuluvatest isikutest eraldivõetuna. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega ühise

leibkonnana koos elavate laenusaajate maksevõimekuse hindamise küsimuses. Eesti Panga

Presidendi poolt välja antud ja 12.12.2014 kinnitatud määrus eluasemelaenu andmise

piimäärade ja maksimaalse laenutähtaja kohta § 4 lg 7 sätestab, et kui eluasemelaen võetakse

koos kaastaotlejaga, siis summeeritakse laenumaksete ja sissetuleku suhtarvu lugejas

laenusaaja ja kaastaotleja kõik laenu andvale krediidiasutusele teadaolevad laenumaksed

ning nimetajas laenusaaja ja kaastaotleja netosissetulekud;

10) on maakohus menetluskulude jaotuse puhul kohaldanud ebaõiget menetlusnormi.

Arvestades asjaolu, et maakohus rahuldas apellandi hagi vastustaja 1 vastu terves ulatuses,

oleks kohtul tulnud menetluskulude jaotuse osas kohaldada TsMS § 162 lõiget 1. Apellandi

hinnangul ei ole vastustaja 1 suhtes kuidagi ebaõiglane või ebamõistlik apellandi

menetluskulude (antud juhul hagi esitamisel tasutud riigilõivu) terves ulatuses välja

mõistmine. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on menetluskulude vastustajalt 1 välja

mõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

7. Kaari Horm vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt:

1) on Tartu Maakohtu 15. detsembri 2014.a otsus seaduslik ning asjakohaselt motiveeritud;

2) on pank ära kasutanud Kaari Hormi väheseid õigusalaseid teadmisi, eiranud laenuandjal

lasunud selgituskohustust ning lõppkokkuvõttes tekitanud sellega olukorra, mil vastustaja

sattus nn “võlaorjusesse”;

3) andis apellant K. Rätsepale sihtotstarbelist laenu 16 692 eurot korteri omandamiseks ning

29.08.2013.a realiseeriti korter hinnaga 1780 eurot. 31.07.2009.a. laenulepingu sõlmimisel

pidi apellandile olema teada asjaolu, et laenu tagatisvara turuhind oli kordades langenud

ning Kuido Rätsepa laen ei olnud tagatud. Kuido Rätsepp oli töötu. 24.03.2008.a. oli XXX

korteriomandile kantud kinnistusraamatusse käsutamise keelumärge AS Bigbank kasuks.

Juba 2009.a. oli selge, et K. Rätsepp ei suuda laenukohustust täita ja leping oleks tulnuks

lõpetada ning tagatisvara realiseerida;

4) ei kohtunud ega suhelnud panga esindaja Kaari Hormiga enne lepingu sõlmimist.

Kaastaotleja avalduse esitamisel 20.04.2009.a. kajastas vastustaja oma sissetulekuid

adekvaatselt. AS Swedbank ei kontrollinud Kaari Hormi töösuhet ning piirdus

pensionikonto väljavõttega. Kui pank kohustanuks Kaari Hormi esitama töölepingu koopia

või kontrollinuks töösuhtega seonduvat tööandja OÜ Vilja Äri kaudu, olnuks 31.07.2009.a.

laenulepingu sõlmimine välistatud. Laenutaotlusest ei tulenenud kohustust informeerida

panka olukorra muutumisest. Kuna 31.07.2009.a. laenulepingu sõlmimisel täiendavaid

selgitusi või andmeid panga poolt ei nõutud ning piirduti dokumendi ja lisa

allkirjastamisega, ei osanud vastustaja ise omapoolselt midagi avaldada;

5) rikkus AS Swedbank jämedalt vastutustundliku laenamise põhimõtet ning ei järginud TsÜS

§ 138 nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha tühistatud uus otsus ilma asja maakohtule uueks

arutamiseks saatmata. AS-i Swedbank hagi tuleb rahuldada ka kostja Kaari Hormi suhtes,

mõistes laenulepingust tuleneva võlgnevuse välja Kuido Rätsepp’alt ja Kaari Horm’ilt

solidaarselt. Kaari Hormi vastuhagi AS-i Swedbank vastu tuleb jätta rahuldamata.

AS-i Swedbank apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

9. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles rahuldati täielikult Swedbank AS-i hagi

Kuido Rätsepp’a vastu. TsMS § 456 lg 4 kohaselt on maakohtu otsus seega Kuido Rätsepp’a

suhtes jõustunud. Solidaarkohustuse puhul on võimalik vaidlusalust õigussuhet tuvastada ka

mõlema kostja suhtes eraldi.

Ringkonnakohus käsitleb siiski Kuido Rätseppa käesolevas asjas kaasvastustajana TsMS § 639

lg 2 mõttes.

10. Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohtu otsus ei vasta vastuhagi lahendamist

puudutavas osas TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 5 sätestatud nõuetele ning on

vastuoluline. Kohus ei ole võtnud seisukohta, kas AS Swedbank hagi Kaari Hormi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks kuulus rahuldamisele või mitte. Maakohus on käsitlenud üksnes

Kaari Hormi esitatud vastuhagi AS-i Swedbank vastu. Seejuures on kohtuotsuse resolutsioonis

(p 2) märgitud üksnes, et Kaari Hormi vastuhagi AS-i Swedbank vastu rahuldatakse, kuid

kohtuotsusest ei nähtu vastuhagi rahuldamise õiguslikud tagajärjed (mh võimalike vastastikuste

rahaliste nõuete tasaarvestamine).

Maakohtule esitatud vastuhagis ei esitanud Kaari Horm otsest rahalist nõuet AS-i Swedbank

vastu ega taotlenud pangalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju

eest hüvitise väljamõistmist. Vastuhagiavalduse kohaselt on palutud üksnes vastuhagi rahuldada

ning tasaarveldada see AS Swedbank krediidi tagastamise nõudega.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt tuleb tasaarvestuse eeldusena teha kindlaks, et võlasuhte pooled on

kohustatud kumbki maksma teineteisele kindla rahasumma või täitma muu samaliigilise

kohustuse

Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus nii seda, kas AS-l Swedbank on nõudeõigus Kaari Hormi

vastu, kui ka seda, kas Kaari Hormil on tasaarvestuse teostamist võimaldav vastunõudeõigus

AS-i Swedbank vastu.

11. Ringkonnakohus leiab, et AS-i Swedbank rahaline nõue summas 18 355,06 eurot, millele

lisandub jooksev viivis, on lisaks kostja Kuido Rätsepp’ale põhjendatud ja tõendatud ka Kaari

Horm’i suhtes. Seega kuulub AS-i Swedbank nõue rahuldamisele mõlema kostja suhtes ning

võlgnevus tuleb välja mõista kostjatelt solidaarselt.

Vaidlust ei ole asjaolu üle, et 31.07.2007.a sõlmitud laenulepingu näol oli tegemist

tarbijakrediidilepinguga ning sellena on käsitatav ka AS-i Swedbank ja Kaari Hormi vahel

02.06.2009.a sõlmitud laenulepingu lisa.

Kaari Horm on kaaslaenusaajana allkirjastanud 02. juunil 2009.a laenulepingu nr 007-135246-

EV lisa, millega lepiti kokku kehtestada algne 31.07.2007.a laenuleping uues sõnastuses.

Lepingust tuleneb, et alates lisa jõustumisest on laenulepingu pooleks ka Kaari Horm.

Laenusaajad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste kohase täitmise eest laenuandja

ees solidaarselt (lepingu p 3.17.6). Sealsamas on laenusaaja 2 ehk Kaari Horm kinnitanud, et ta

on tutvunud laenulepinguga ning on endale võetud kohustustest täielikult aru saanud.

Seega on Kaari Horm väljendanud laenulepingu lisa allkirjastamisega oma tahet olla seotud

lepingust tulenevate õiguslike tagajärgedega.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud Kaari Hormi vastuväited hageja nõudele

lähtuvalt sellest, et laenusaaja 2 ei saanud laenulepingu alusel reaalset varalist hüve.

Laenulepingu lisa punktis 3.17.6 märgitu kujutab endast sisuliselt kohustusega ühinemist VÕS §

178 lg 1 tähenduses. Kohustusega ühinemine võib toimuda eesmärgiga anda võlausaldajale

lisatagatis suhetes varasema võlgnikuga. Sellisel juhul on kohustusega ühinemine oma

olemuselt lähedane käendusele. Seejuures ei oma tähtsust, kas kohustusega ühinev isik sai osa

varalisest hüvest, mida võlausaldaja võimaldas esialgse lepingu järgi kohustatud isikule. Ka

käenduse puhul ei olene käendajal võlausaldaja suhtes kohustuste tekkimine sellest, kas

käendaja sai võlausaldajalt vahetut varalist vm hüve. Sarnaselt käendussuhtega on

kaaslaenusaajate vaheline hüvede jaotus nende sisesuhte küsimus ning see ei mõjuta

võlausaldaja õigusi.

Kohustusega ühinemine toob VÕS § 178 lg 4 kohaselt kaasa senise võlgniku ja kohustusega

ühinenud isiku solidaarvastutuse. Käesoleval juhul on pooltevahelise lepingu punktis 3.17.6

sõnaselgelt sätestatud, et mõlemad laenusaajad vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste

kohase täitmise eest panga ees solidaarselt. Seega ei saanud solidaarse kohustuse tekkimine olla

Kaari Hormi jaoks üllatav ning ta on kinnitanud oma tahet olla niisuguse tingimusega

õiguslikult seotud.

13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtade ja põhjendustega selles osas, milles

maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud ning et puuduvad alused vähendamaks

põhinõuet või kõrvalnõudeid. 02.06.2009.a sõlmitud laenulepingu lisast tuleneb üheselt, et

pooled leppisid kokku kehtestada laenuleping uues sõnastuses ning alates lisa jõustumisest on

laenulepingu pooleks ka Kaari Horm. Laenusaajad kohustusid vastutama panga ees solidaarselt

kõigi laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, mistõttu ei oma tähtsust asjaolu, et

mingis osas võis võlgnevus pärineda ajast, mil Kaari Horm ei olnud veel laenulepinguga

ühinenud.

Ringkonnakohus täpsustab, et iga laenulepingust tuleneva osamakse puhul sai kohaldada TsÜS

§-s 154 sätestatud korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumistähtaega (s.o iga

kuu laenu osamakse nõue aegus eraldi kolme aasta möödumisel) enne lepingu ülesütlemist.

Laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemisega 20.06.2011.a muutus aga kogu hageja nõue

sissenõutavaks ning kohaldamisele kuuluvad TsÜS § 147 lg-d 1 ja 2. Seega muutus hageja nõue

kostjate suhtes sissenõutavaks 21.06.2011.a, millisest ajast oli hagejal õigus nõuda kostjatelt

kogu kohustuse täitmist. Arvestades panga poolt kohtutäiturile täitemenetluse avalduse

esitamist 17.08.2011 katkes ja algas nõude aegumine TsÜS § 159 lg 1 alusel uuesti. Hagi

esitamise seisuga 12.12.2013.a ei olnud hageja nõue seega aegunud.

14. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole asjaolu, et laenu tagatiseks seati korteriomandile

hüpoteek summas 340 000 krooni (21 728,96 eurot), kuid täitemenetluses õnnestus kõnealune

korter realiseerida vaid 1 780 euro eest. Asja materjalidest nähtub, et 31.07.2007.a võõrandas

Valgas XXX asuva korteri varasem omanik selle Kuido Rätsepp’ale hinnaga 263 000 krooni

(16 808,76 eurot). Esialgse 31.07.2007.a laenulepinguga andis pank Kuido Rätsepp’ale laenu

summas 16 692 eurot, mis on vastavuses korteriomandi ostu-müügilepingus kokkulepitud

müügihinnaga. Vaatamata laenu tagatisena hüpoteegi seadmisele ei piirdunud laenusaajate

vastutus laenusumma tagasimaksmisel üksnes tagatise väärtusega ning tagatisvara turuväärtuse

vähenemise riisiko ei läinud üle krediidiandjale.

Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele ka kaaslaenusaaja Kaari Horm’i suhtes, kes

vastutab koos Kuido Rätsepp’aga solidaarselt AS-i Swedbank ees 31.07.2007.a laenulepingust

ja 02.06.2009.a sõlmitud laenulepingu lisast tulenevate kohustuste täitmise eest.

15. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole Kaari Horm’i vastuhagi AS-i Swedbank vastu

ning vastuhagi rahuldamiseks puudub alus.

Tõendatuks ei saa lugeda AS-i Swedbank poolt Kaari Horm’ile lepingueelsete kohustuste

rikkumisega varalise kahju tekitamist 19 588,50 euro ulatuses.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud etteheited, nagu oleks AS Swedbank

02.06.2009.a laenulepingu lisa sõlmimisel rikkunud Kaari Hormi suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtet või teavitamiskohustust. Krediidiandja on lähtunud laenutaotleja poolt

esitatud andmetest tema sissetulekute kohta ning neid kättesaadavas ulatuses kontrollinud.

Kaaslaenutaotlus on internetipanga vahendusel täidetud 20.04.2009.a (tl 124, 126) ning

laenulepingu lisa on sõlmitud 02.06.2009.a, s.o pisut enam kui kuu aega pärast

kaaslaenutaotluse esitamist. Kuna lisaks kontrollis pank ka Kaari Hormi pensionikonto

väljavõtet perioodist 01.01.2009 – 02.06.2009 (tl 128), mille kohaselt toimus viimane

laekumine 28.05.2009.a, sai pank lähtuda eeldusest, et kaaslaenutaotleja sissetulek ei ole

võrreldes taotluses esitatuga muutunud. Olemasoleva info põhjal ei tekkinud pangal kohustust

pöörduda täiendavalt veel järelepärimistega laenutaotleja tööandja poole. VÕS § 14 lg-te 1 ja 2

kohaselt tulnuks Kaari Hormil endal teavitada panka, juhul kui laenulepingu lisa allkirjastamise

aja seisuga oli tema varaline seisund ja maksevõime oluliselt muutunud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et laenuandja on arvesse võtnud nii kaaslaenutaotleja

regulaarset sissetulekut, teadaolevaid kohustusi ja majapidamiskulude suurust kui ka

põhjendatult arvestanud mõlema kaaslaenusaaja maksevõimekust nii eraldi võetuna kui ka

ühiselt, s.o leibkonnana. Olukorras, kus pangale teadaolevalt moodustas igakuine laenu

tagasimakse 37,5 % Kaari Hormi igakuisest netosissetulekust ning muid finantskohustusi Kaari

Hormil panga andmetel ei olnud, puudub alus heita pangale ette vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumist.

17. Ringkonnakohtu arvates on täiesti põhjendamata maakohtu seisukoht, mille kohaselt loeti

panga poolt kaaslaenutaotlejale tekitatud kahjuks kogu võlgnevus summas 19 588,50 eurot.

Arvestamata on jäetud solidaarvõlgnike vahelisest sisesuhtest tulenev võimalus esitada

tagasinõue teise solidaarvõlgniku vastu.

VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb solidaarvõlgnikel omavahelises suhtes üldjuhul täita

kohustus võrdsetes osades ning solidaarkohustuse täitnud võlgnikul tekib vastavas osas

tagasinõudeõigus teise solidaarvõlgniku vastu. Seega juhul, kui K. Hormil tuleks täita

Swedbank AS-i ees laenulepingust nr 07-135246-EV tulenev kohustus, oleks tal õigus nõuda

K. Rätsepp’alt tagasi vähemalt ½ tasutust.

18. Käesoleval juhul on alust arvata, et Kaari Hormi ühinemine Kuido Rätsepp’a poolt 2007.

aastal võetud laenukohustusega toimus eesmärgiga anda võlausaldajale (AS-le Swedbank)

täiendav tagatis suhetes algse laenusaaja, s.o Kuido Rätsepp’aga. AS Swedbank on

menetluses tuginenud asjaoludele, mille kohaselt sattus Kuido Rätsepp laenulepingu täitmisel

makseraskustesse ning soovis saada maksepuhkust, mille eeltingimusena nõudis pank

kaaslaenusaaja leidmist.

Sellest lähtudes tekivad VÕS § 178 lg 4 ja VÕS § 152 koostoimest tulenevalt kohustusega

ühinenud isikul käendaja õigused, sh õigus nõuda põhivõlgnikult kogu võlausaldajale tasutud

summa tagastamist. Seega jääb kaaslaenutaotlejate vahelises suhtes kogu võlgnevus eelduslikult

Kuido Rätsepp’a kanda.

19. Kaari Horm ei ole tuginenud asjaoludele, mille kohaselt ei olnud ta teadlik Kuido Rätsepp’a

varalisest seisundist ja maksevõimest ning et nimetatud asjaoludest jättis teda teavitamata

laenuandja AS Swedbank. Vastupidi, apellant on viidanud sellele, et kaaslaenutaotlejate ja

vastustajate näol oli tegemist elukaaslastega, Valgas XXX asunud korter oli nende ühiseks

eluasemeks ning seega oli Kaari Hormil ka äratuntav huvi kaaslaenutaotlejana Kuido Rätsepp’a

poolt võetud laenukohustusega ühinemise vastu. Eeltooduga seoses ei oleks millegagi

põhjendatud jätta AS-i Swedbank kanda riisikot, et Kaari Horm’il võib osutuda raskendatuks

põhilaenusaajalt Kuido Rätsepp’a vastu tagasinõudeõiguse teostamine.

Kuna kinnitust ei ole leidnud Kaari Horm’il rahalise nõude olemasolu AS-i Swedbank vastu, siis

puudub alus menetlusosaliste vahelises suhtes tasaarvestuse teostamiseks. Sellega seoses tuleb

Kaari Hormi vastuhagi AS-i Swedbank vastu jätta rahuldamata.

20. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta

menetluskulude jaotust. Maakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate Kuido

Rätsepp’a ja Kaari Hormi kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad Kaari Hormi

kanda.

Kuna Tartu Maakohtu 02.06.2014.a määrusega anti Kaari Hormile riigi õigusabi hilisema

hüvitamiskohustuseta, jäävad maakohtus ja ringkonnakohtus Kaari Hormile osutatud riigi

õigusabi kulud riigi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14,

p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või

ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt

kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige

riigilõiv).

21. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on oma otsuse resolutsiooni punktis 1.3 mõistnud

alusetult välja Kuido Rätsepp’alt AS-i Swedbank kasuks viivise menetluskuludelt alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Hagiavalduses on hageja küll kohtult sellekohase otsustuse tegemist taotlenud, kuid kohus ei ole

kontrollinud taotluse lahendamise võimalikkust.

Võimalus kohustada menetlusosalist tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

tulenes maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS redaktsioonis § 177 lõikest 2 (käesoleval

ajal TsMS § 177 lg 4). Sellekohase otsustuse tegemine on aga võimalik lahendis, millega

määratakse kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Käesoleval juhul ei ole kohtuotsuses

määratud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, vaid üksnes menetluskulude jaotus. Seetõttu

ei ole maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 1.3 võimalik täita vaatamata sellele, et Kuido

Rätsepp ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus

sellekohase otsustuse käesoleva kohtuotsuse tervikresolutsioonis märkimata. See ei takista

menetlusosalisel taotlemast menetluskulude rahalisele kindlaksmääramisele suunatud lahendis

kulude hüvitamiseks kohustatud isikult viivise väljamõistmist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/