3-15-1325/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1325 Haldusasi OÜ I kaebus varalise kahju hüvitamiseks summas 18 820,49 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2015. a määrus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ I, esindaja adv Valeriy Gimaev Vastustajad – Maksuja Tolliamet ning Riigiprokuratuur Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ I määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ I määruskaebus rahuldamata. 2. Muuta Tallinna Halduskohtu 29. juuni 2015. a määruse haldusasjas nr 3-15-1325 põhjendusi, asendades need käesoleva määruse põhjendustega. Halduskohtu määruse resolutsioon jätta muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik andis 18.10.2010 määrusega kriminaalasjas nr X- XX-XXXXX Riigiprokuratuurile loa arestida JR vara konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku OÜ I nimel oleva vara (sõiduk BMW, registreerimismärk XXX XXX, VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXXX) kuni vara väljaandmise otsustamiseni. 2. Riigiprokuratuuri 29.01.2014 taotluse alusel tunnistas Harju Maakohus 31.03.2014 määrusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX lubatavaks teiste hulgas JR suhtes tehtud Soome Vabariigi Espoo I astme kohtu 07.07.2011 otsuse täitmise Eesti Vabariigis. Määruse resolutsiooni p 6 kohaselt tuli OÜ I nimele registreeritud sõiduk BMW (registreerimismärgiga XXX XXX) aresti alt vabastada, sest pole tuvastatud, et tegemist olnuks kuriteo tulemusel saadud varaga. Maakohtu määrus jõustus sõiduki arestist vabastamist puudutavas osas

3-15-1325 2(4) Riigikohtu 18.03.2015 määrusega nr X-X-X-XX-XX ning sõiduk anti OÜ I volitatud esindajale Valeriy Gimaevile üle 30.03.2015. 3. OÜ I esitas Tallinna Halduskohtule 25.05.2015 kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 18 820,49 eurot riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. OÜ I ei saanud tema omandis olevat sõidukit üle 4,5 aasta sihipäraselt kasutada. Kahjusumma koosneb järgmistest osadest: 15 489 euro ulatuses sõiduki väärtuse vähenemisest platsil seismise aja jooksul, 3194,69 euro ulatuses sõiduki taastamiskuludest ja 136,80 euro ulatuses sõiduki kontrolli teostamise kuludest. Riigiprokuratuur ei ole taganud sõiduki hoidmist tingimustes, mis ei laseks sõiduki väärtusel langeda. Sõiduki pika aja jooksul välitingimustes hoidmisega ei ole Riigiprokuratuur täitnud kohustust tagada sõiduki säilimine. 4. Riigiprokuratuur selgitas 08.06.2015 vastuses halduskohtule, et sõiduk BMW võeti ära Maksuja Tolliameti poolt ning anti hoiule OÜ-le A, kellega maksuhalduril on sõlmitud asitõendite hoidmise leping. 5. Maksuja Tolliamet (MTA) selgitas 26.06.2015 vastuses, et sõiduki arestimise ajal (15.09.2010) oli MTA-l sõlmitud OÜ-ga A 29.07.2009 asitõendite hoidmise ja saatmise leping, mis kehtis kuni 30.04.2012 ning mille p 1.1.1 kohaselt võtab hoidja (OÜ A) endale kuuluvasse lattu vastutavale hoiule hoiuleandjalt (MTA) saadetud või toodud kriminaalmenetluse käigus ära võetud asitõendid ning tagab nende puutumatuse ja igakülgse säilimise vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 125 lg-le 3. MTA poolt ära võetud ja OÜ-le A hoiule antud sõiduk anti hoidja poolt OÜ I volitatud esindajale V. Gimaevile üle 30.03.2015. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 29.06.2015 määrusega OÜ I kaebuse HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel läbivaatamatult, sest MTA andis arestitud sõiduauto hoiule eraõiguslikule juriidilisele isikule OÜ A. Järelikult oli OÜ A isikuks, kelle kohustus oli tagada arestitud sõiduki igakülgne säilimine ja ka sõiduki väärtuse vähenemisest või muust põhjustatud kahju eest vastutab OÜ A. Seetõttu ei kuulu kaebus halduskohtu pädevusse ja isikul on võimalik pöörduda hagiga tsiviilkohtu poole. 7. OÜ I esitas halduskohtu määruse peale 06.07.2015 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 24.07.2015 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada, vaid edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 8. OÜ I palub määruskaebuses (ja 30.07.2015 täiendustes) halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määravaks ei saa lugeda asjaolu, et OÜ A on eraõiguslik juriidiline isik. Tegemist on avalik-õigusliku suhtega ja RVastS § 12 lg 3 kohaselt jääb vastutavaks avaliku ülesande täitmise eraõiguslikule isikule üle andnud avaliku võimu kandja. Asitõendite hoidmise korra sätestab KrMS § 125 ning arestitud vara hoidmine on menetleja kohustus. Kui menetlejal puuduvad endal võimalused asju hoida, võib ta anda need vastutavale hoiule ehk delegeerida oma avalik-õigusliku kohustuse eraõiguslikule juriidilisele isikule. Selle käigus tekitatud kahju eest vastutab riik / menetleja (s.o kohtueelset menetlust juhtinud prokuratuur). Vara hoidja OÜ A vastutab MTA ja Riigiprokuratuuri ees ning OÜ I ja OÜ A vahel puudub igasugune suhe (sh eraõiguslik) ja seega ka alus nõuete esitamiseks. Kuivõrd OÜ-le I on kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes, on tegemist halduskohtu pädevuses oleva vaidlusega. Riigiprokuratuur on möönnud, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, milles tema peaks olema vastustajaks. Teistsuguse menetluskorra puudumise tõttu kuulub vaidlus lahendamisele

3-15-1325 3(4) halduskohtus. OÜ-le I on kahju tekitatud Harju Maakohtu määruse alusel, mitte prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel, sellest tulenevalt ei ole süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 14 lg-s 2 sätestatud menetluskord asjassepuutuv. Vaidluse lahendamine ei kuulu prokuratuuri ega maakohtu pädevusse ka tulenevalt SKHS § 5 lg-st 6 ja § 18 lg-st 1. 9. Maksuja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata, sest OÜ I esitatud kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada SKHS § 23 alusel Harju Maakohtus või prokuratuuris. 10. Riigiprokuratuur leiab kirjalikus vastuses, et kaebuse kohaselt tekitati OÜ-le I varalist kahju kriminaalmenetluses kohaldatud vara arestimisega. Kuivõrd alates 01.05.2015 reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS, ei kuulu kaebus lahendamisele halduskohtus. SKHS § 23 lg 5 kohaselt oleks halduskohtul võimalik kaebust lahendada vaid juhul, kui halduskohus on võtnud kahju hüvitamise kaebuse enne 01.05.2015 menetlusse. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Asjaoludest tulenevalt saab OÜ I esitada SKHS § 14 lg 2 kohaselt taotluse kahju hüvitamiseks Riigiprokuratuurile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg

1 p 1 alusel tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, kuid muuta tuleb halduskohtu põhjendusi. 12. OÜ-le I kuulunud sõiduk BMW arestiti Harju Maakohtu 18.10.2010 määruse nr X-XX- XXXXX alusel ning sõiduk vabastati aresti alt Harju Maakohtu 31.03.2014 määruse nr X- XX-XXX alusel. OÜ I kahju hüvitamise kaebuse aluseks on asjaolud, et kaebaja ei saanud arestitud sõidukit pikka aega kasutada ning menetleja ei ole taganud arestitud sõiduki hoidmist nõuetekohasel viisil. 13. Alates 01.05.2015 kehtiva SKHS § 1 lg-te 1 ja 3 kohaselt toimub menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine nimetatud seaduse alusel ning RVastS sätteid kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes SKHS-s ettenähtud juhul. Muu hulgas tuleneb SKHS § 2 lg-st 4, et selle seaduse alusel tuleb kahjunõuded lahendada ka juhul, kui kahju põhjustanud meedet on kohaldatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames. Seejuures juhul, kui Eesti Vabariik on täitev riik (KrMS § 434 lg 2), kuulub SKHS § 2 lg 4 p 2 kohaselt hüvitamisele üksnes SKHS § 7 kohane kahju. Kuivõrd OÜ I pöördus kahju hüvitamise kaebusega halduskohtusse 25.05.2015 ehk pärast SKHS jõustumist, tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda nimetatud seadusest (vt ka SKHS § 23). 14. Harju Maakohus andis 18.10.2010 määrusega nr X-XX-XXXXX loa arestida OÜ I sõiduk BMW kuni vara väljaandmise otsustamiseni. Riigiprokuratuuri esitatud taotluse aluseks oli Soome Vabariigis 14.09.2010 välja antud Euroopa arestimismäärus. Sõiduki aresti alt vabastamise aluseks oli Harju Maakohtu 31.03.2014 määrus nr X-XX-XXX, millega tunnistati lubatavaks Soome Vabariigi Espoo esimese astme kohtu 07.07.2011 otsuse täitmine Eesti Vabariigis isikute vara konfiskeerimise osas. SKHS § 2 lg 4 p 2 ja § 7 kohaselt on OÜ-l I sellises olukorras võimalik nõuda Eesti Vabriigilt kahju hüvitamist üksnes juhul, kui menetleja on süüliselt rikkunud menetlusõigust ja põhjustanud seeläbi isikule kahju. Sellise kahju hüvitamise nõudeõigus on isikul sõltumata sellest, milline oli konkreetse süüteomenetluse lõpptulemus. SKHS § 7 lg 3 kohaselt juhul, kui menetlusõiguse rikkumisega tekitab kahju kohus, vastutab riik RVastS järgi. 15. Praegusel juhul on sisuliselt tegemist SKHS § 5 lg-s 5 sätestatuga sarnase olukorraga, mille alusel võib kolmas isik nõuda temale vara arestimisega tekitatud kahju hüvitamist vara

3-15-1325 4(4) lõpplahendiga konfiskeerimata jätmise korral. Harju Maakohtu 18.10.2010 määrusest nähtuvalt tugineti OÜ I vara arestimisel karistusseadustiku (KarS) § 832 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus erandina konfiskeerida kolmandale isikule kuuluva vara, kui kolmas isik teadis, et nimetatud vara oli talle võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks ning vara ei jäetud konfiskeerimata KarS § 831 lg 3 alusel (s.o otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt), vaid põhjusel, et kriminaalmenetluses ei leidnud tuvastamist, et tegemist olnuks kuriteo tulemusena saadud varaga või olnuks sõiduk äriühingu nimele registreeritud konfiskeerimise vältimiseks.

Samas tuleb arvestada, et kuivõrd arestimine toimus rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames, siis SKHS § 2 lg 4 p-st 2 tulenevalt ei ole Eesti Vabariigi vastu SKHS § 5 lg 5 alusel kahju hüvitamise nõude esitamine võimalik ning isik saab Eesti Vabariigilt taotleda kahju hüvitamist üksnes SKHS § 7 lg 1 alusel. Seega tuleb OÜ-l I kahju hüvitamise nõue, mis seondub 4,5 aastat kestnud arestimise tagajärjel sõiduki omandiõiguse teostamise takistamisega temale tekkinud kahjuga, esitada süüteomenetlust läbi viinud Soome Vabariigile ja seal kehtiva õiguse alusel (vt ka Riigikogu XII koosseisu 635 SE seletuskirja lk 13).

Määruskaebuse esitaja viide, et arestimine toimus kohtumääruse alusel, ei oma tähtsust, sest igal juhul toimus arestimine Soome Vabariigi taotluse alusel ning seetõttu rakendub SKHS-s sätestatud eriregulatsioon. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et Eesti kohtud oleksid vara arestimisel rikkunud KrMS-s sätestatud menetluskorda.

16. Osas, milles kahjunõue seondub sõiduki väidetavalt mittenõuetekohase hoidmisega (ja seeläbi vara mittesäilimisega), on kahju hüvitamise nõue võimalik esitada Eesti Vabariigi vastu. KrMS § 142 lg 7 kohaselt võetakse arestitud vara ära või antakse vastutavale hoiule. Halduskohtuga ei saa nõustuda, et kuivõrd äravõetud sõiduk anti hoiule eraõiguslikule juriidilisele isikule OÜ A, saab kaebaja nõuda kahju hüvitamist nimetatud äriühingult ja tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse.

Tuleb arvestada, et arestitud vara äravõtmine otsustati avalik-õiguslikus korras (süüteomenetluse raames) ning vara omaniku ja vara tegelikult hoidnud isiku vahel puuduvad vahetud õigussuhted. Vara omanikul on sellest tulenevalt võimalik pöörata kahju hüvitamise nõue üksnes arestitud vara äravõtmise otsustanud avaliku võimu kandja vastu. KrMS § 142 lg-st 7 ei tulene ainuüksi vara tegeliku hoidja kohustust tagada vara säilimine, vaid ka vara ära võtnud menetleja kohustus kindlustada äravõetud vara hoidmine viisil, et selle säilimine oleks tagatud (vt arestimise eesmärkide kohta nt Riigikohtu 25.02.2014 määrus nr 3-1-1-9-14, p 14).

Selle kohustuse rikkumist saab käsitada SKHS § 2 lg 4 p 2 ja § 7 lg 1 kohase menetlusõiguse rikkumisena, mille puhul ei oma tähtsust, et arestimine leidis aset rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö raames. Taotluse SKHS §-s 7 sätestatud kahju hüvitamiseks saab OÜ I SKHS § 14 lg-test 2 ja 4 tulenevalt esitada prokuratuurile kolme aasta jooksul arvates päevast, kui ta kahjust teada sai või pidi teada saama. Kuivõrd kahjunõue seondub sõiduki mittenõuetekohase hoidmisega, pidi kahju kaebajale tõenäoliselt ilmnema pärast aresti alt vabastatud sõiduki tema esindajale üleandmist ehk 30.03.2015.

17. Eelneva põhjal jääb OÜ I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2015 määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks asendada halduskohtu põhjendused käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets