3-14-51248/65 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

19.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51248

Haldusasi

Silver Semiskari kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju

eest hüvitise summas 2500 eurot väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Silver Semiskari määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Silver Semiskar

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Silver Semiskari määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a

määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Kinnipeetav Silver Semiskar esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud

kahju eest hüvitise summas 2500 eurot väljamõistmiseks seoses ebainimlikes ja alandavates

tingimustes viibimisega Tallinna Vanglas 5 kuu jooksul ajavahemikul 2007-2008.

2. Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a määrusega jäeti rahuldamata S. Semiskari taotlus

kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetati haldusasja menetlus.

3. 16.10.2014 esitas S. Semiskar määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.10.2014. a määruse

peale. 22.10.2014. a määrusega jäeti S. Semiskari 16.10.2014. a määruskaebus käiguta ning anti

puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu summas 15 euro tasumiseks aega 15 päeva määruse

kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

4. 30.10.2014 saabus Tartu Halduskohtule S. Semiskari taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks 16.10.2014. a määruskaebuse esitamisel. Kaebaja väitel ei oma ta Viru Vanglas

tööd ja sissetulekuid ning tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik riigilõivu tasuda.

5. 05.11.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata S. Semiskari menetlusabi

taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 16.10.2014. a määruskaebuse esitamisel. Kohus

leidis, et S. Semiskari riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna

kaebajat ei saa pidada maksejõuetuks isikuks. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades on

kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 21 eurot. Kohus jättis kaebaja 16.10.2014. a

määruskaebuse käiguta ning andis riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks aega 15 päeva alates

määruse kättesaamisest.

6. 19.11.2014 saabus Tartu Halduskohtule S. Semiskari 12.11.2014. a määruskaebus Tartu

Halduskohtu 05.11.2014 määruse peale.

7. 24.11.2014. a määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata S. Semiskari 12.11.2014. a

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.11.2014. a määruse peale ning edastas määruskaebuse

koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

8. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2014. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 05.11.2014. a määrus muutmata. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2014. a määrus

jõustus 17.04.2015 Riigikohtu 17.04.2015. a lahendiga nr 3-7-1-3-1-15.

9. Tartu Halduskohtu 14.05.2015. a määrusega andis kohus S. Semiskarile täiendava tähtaja

riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks 16.10.2014. a määruskaebuse esitamisel.

10. Tartu Halduskohus tagastas 02.06.2015. a määrusega S. Semiskari 16.10.2014. a

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.10.2014 määruse peale.

Halduskohtu määruse kohaselt ei tasunud S. Semiskar kohtu antud tähtajaks riigilõivu ega

esitanud taotlust puuduse kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. HKMS § 206 lg 1 ls 3 kohaselt

kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu

menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 3

kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui tasutud ei ole riigilõivu. HKMS § 187 lg 4

sätestab, et kui apellant jätab kohtu nõudmise puuduste kõrvaldamiseks tähtpäevaks täitmata,

tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile. Seega on riigilõivu tasumine

määruskaebuse menetlusse võtmise ja selle läbivaatamise vältimatuks eeltingimuseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

11. S. Semiskar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määrus

tühistada ja võtta 16.10.2014 esitatud määruskaebus menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt piiras ja rikkus halduskohus 02.06.2015. a määrusega kaebaja õigusi ja

inimõigusi, mis on tagatud põhiseadusega. Kohus rikkus põhiseaduse (PS) §-i 11, kuna

kaebajale ei tagatud õigust pöörduda kohtusse, sellepärast, et ta ei ole võimeline tasuma

riigilõivu. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole selline käitumine vastuvõetav. Kaebajale ei ole

lubatud pöörduda kohtusse oma inimväärikuse kaitseks (PS § 15) ja temale tekitatud moraalse

kahju hüvitamiseks (PS § 25).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.06.2015. a määrus tuleb jätta muutmata ja

S. Semiskari määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4).

Seoses määruskaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Halduskohus tuvastas õigesti, et S. Semiskar ei ole tasunud 16.10.2014. a määruskaebuse

esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu summas 15 eurot.

14. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust võtta menetlusse nõuetele mittevastavat

määruskaebust. Kohtupraktikas (Riigikohtu 29.11.2011. a otsus nr 3-3-1-22-11, p 24) on

tõdetud, et isik saab kohtusse pöörduda ja oma õiguste väidetava rikkumise kohta kohtult

sisulise otsustuse vaid juhul, kui ta tasub riigilõivu, või siis, kui ta vabastatakse riigilõivu

tasumisest osaliselt või täielikult. Kui nõutavat riigilõivu ei ole tasutud ja isikut ei vabastata

riigilõivu tasumise kohustusest, on asja menetlusse võtmine ja selles sisulise otsustuse saamine

välistatud.

15. Mis puudutab määruskaebuses toodud viiteid kaebaja põhiseadusega tagatud õiguste

rikkumise kohta, siis selgitab ringkonnakohus täiendavalt, et määruskaebuse esitaja riigilõivust

vabastamata jätmise näol ei ole tegemist tema õiguste ja vabaduste ebaseadusliku piiramisega.

Määruskaebuse esitajal on kaebeõigus, kuid määruskaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tal

tasuda seaduses ettenähtud riigilõiv. Oma majanduslikust seisundist tulenevalt on ta võimeline

riigilõivu tasuma ning selle riigi kanda jätmine ei ole seetõttu õigustatud. PS § 15 lg 1 esimesest

lausest tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See

aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus

kohtusse pöörduda. Kaebeõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk

ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise mõningane

kitsendamine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks

(Riigikohtu 06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p

11).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi