4-15-6576/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-6576 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Martina Kommel Väärteoasi M.E kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07.2015 otsuse peale väärteoasjas nr 2316,15,008689 Menetlusalune isik M.E

, isikukood XXX, elukoht XXX, e-postiaadress XXX Väärtegu LS § 201 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o

400.00 eurot Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07.2015 otsus väärteoasjas nr 2316,15,008689 ja teha uus otsus.

2. Liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel mõista M.E-le karistuseks rahatrahv

40 trahviühiku ulatuses, s.o 160.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 21.07.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord 4-15-6576

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik

01.07.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond väärteoprotokolli nr 20150701213101 selle koht, et M.E samal päeval kell 22:15 Tallinnas Vana Posti 2 juures juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Nimetatuga rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07.2015 otsusega karistati isikut LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga

100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.

M.E esitas Harju Maakohtule 12.08.2015 nimetatud otsuse peale kaebuse. Kaebuse kohaselt omab isik kehtivat juhtimisõigust, milline on väljastatud Gruusia Vabariigis.

Menetlusalust isikut ei ole kunagi informeeritud, et Gruusia Vabariigis väljastatud juhtimisõigust tõendav dokument tuleb vahetada Eesti Vabariigis kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi vastu.

10.11.2015 saadetud e-kirjas informeeris M.E kohut asjaolust, et ta on naasnud Gruusiasse ega oska öelda, millal ta Eestisse tagasi tuleb. Isik oli nõus kirjaliku menetlusega.

11.11.2015 toimunud kohtuistungil avaldas kohtuvälise menetleja esindaja, et ta on samuti nõus kirjalik menetlusega. Kohtuvälise menetleja seisukohad sisalduvad otsuses ning midagi täiendavat lisada ei soovi.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Isiku väidete kohaselt on talle väljastatud juhtimisõigus Gruusia Vabariigis ning ta on esitanud selle tõendamiseks dokumente.

LS § 99 lg 1 kohaselt Eestis kehtib: Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsi Konföderatsioonis välja antud juhiluba; Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba; Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Gruusia on ühinenud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga.

LS § 99 lg 6 kohaselt Eestisse alaliselt elama asunud isiku käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti

2 kohane juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest.

LS § 100 lg 2 kohaselt alaline elukoht LS tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga.

Nähtuvalt esitatud registriväljavõtetest on M.E-le väljastatud elamisload 18.08.2011, 18.08.2012, 16.07.2013, 16.07.2014. Rahvastikuregistri andmete kohaselt omab isik Eesti Vabariigis registreeritud elukohta alates 18.08.2012.

Seega 01.07.2015 M.E-le Gruusias väljastatud juhiluba Eestis ei kehtinud.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Kaebaja väidab, et teda ei ole kunagi informeeritud, et Gruusia Vabariigis väljastatud juhtimisõigust tõendav dokument tuleb vahetada Eesti Vabariigis kehtiva juhtimisõigust tõendava dokumendi vastu.

KarS § 17 lg 3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust.

Kohtu hinnangul on tegu toime pandud KarS § 18 lg 3 kohaselt hooletusest. Ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 201 mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohtuvälise menetleja otsusega on isikut karistatud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, so 400 eurot.

Arvestades, et isikul puuduvad karistusregistri teatise kohaselt varasemad karistused, on tema karistamine kergemaliigilise karistuse, so rahatrahviga, põhjendatud.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kuivõrd tegu on toime pandud hooletusest, saab isiku süüd lugeda keskmisest väiksemaks.

Varasemate karistuste puudumine võimaldab karistuse eripreventiivset prognoosi hinnata heaks.

Eeltoodu põhjusel tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 21.07. 2015 otsuse mõistetud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega mõistab M.E-le karistuseks rahatrahvi 40 trahviühiku ulatuses, so 160 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann kohtunik