4-15-8857/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-8857

19. novembril 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

R.F, ik XXX, kodakondsus Eesti, elukoht XXX (reg.XXX), töökoht XXX OÜ, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 10 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi.

Vastavalt 30.09.2015 koostatud väärteoprotokollile nr AB1369422 (2315,15,009403) 30.09.2015 kell 11:40 Harjumaal, Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Rohuneeme tee ja Kaluri tee ristmikul

liikudes Muuli tee suunas juhtis R.F mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud alates 06.06.2015. Ta juhtis mootorsõidukit, millel oli nõuetekohaselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Sellega rikkus R.F LS § 90 lg 1 p 1 ja LS § 73 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles R.F-ile karistuseks LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi 16 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja palus kergemat karistust kas trahvi või üldkasuliku töö näol. Ta seletas, et omab taas juhtimisõigust alates 19.10.2015, esitas juhiloa XXX.

30.09.2015 ta teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ja teadis, et auto ei ole läbinud tehnoülevaatust.

Tegemist oli tööalase sõiduga, oli vaja auto viia remonti 100m kaugusele just selleks, et läbida tehnoülevaatus. Ülemus teadis samuti, et tal puudub juhtimisõigus, kuid arvati, et 100m kaugusele võib auto ära viia.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Tunnistaja Kristjan №ormägi ütluste kohaselt oli ta patrullis Sten Suimetsaga. 30.09.2015 kell

11:40 märkasid Viimsi vallas, Haabneeme alevikus, Rohuneeme tee ja Kaluri tee ristmikul liikumas Muuli tee suunas Ford Transit XXX. Sõidukit kontrollides selgus, et sõidukil on läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning juhil R.F puudus juhtimisõigus.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.F sõiduki juhtimiselt

30.08.2015, sest ta juhtis sõidukit Ford Transit reg.nr XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et 06.10.2015 seisuga on R.F-i

juhtimisõigus kehtetuks tunnistatud alates 22.09.2015.a.

- Maanteeameti sõiduki taustakontrolli 06.10.2015 väljavõttest nähtub, et sõidukil Ford Transit

reg.nr XXX (omanik OÜ XXX) tehnoülevaatus oli teostatud 01.10.2015.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.F 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 10 kehtivat

väärteokaristust.

2

Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning R.F-i süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus oli kehtetuks tunnistatud alates 06.06.2015; ta juhtis korralist tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbitud mootorsõidukit.

R.F-i käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LS § 207 väärteokoosseise ja tema tegu on

õigusvastane. R.F-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on R.F varem karistatud väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (LS § 201 lg 2 ja 2009. aastal kehtinud LS § 741). Samuti on teda varem kahel korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest (LS § 227 lg 2) ja teda on karistatud

teiste liiklusalaste süütegude eest (LS § 207 ja § 242 lg 1). Sellise käitumisega on R.F

näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema

õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Viimati karistati teda väärteokorras 10.02.2015 LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3-kuuks.

Kohus leiab, et arvestades R.F-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud, s.h liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. R.F-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast ja eelnevalt karistusena määratud rahatrahvid on tasumata. Kohus leiab, et R.F-ile tuleb LS § 201 lg 2 ja § 207 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Kohus mõistab R.F-ile LS § 201 lg 2 ja § 207 järgi põhikaristusena 8 päeva ning peab võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, arvestades rikkumise tehiolusid ja kahetsust.

Eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada R.F LS § 201 lg 2 ja LS § 207 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 8 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada R.F-ile mõistetud arest 8 päeva üldkasuliku tööga 8 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata R.F üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Karin Olentšenko kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt