Legislator Case Law & Legislation
1-14-7719/31 AI generated

1-14-7719/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-14-7719/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-14-7719

Legislator headnote

AI generated

1-14-7719/31 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-14-7719

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-14-7719

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2015.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-7719

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid I.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu I.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg,

22.10.2015.a ja 11.11.2015.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada I.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga

kuni 12.07.2016.a ning määrata ta selleks tähtajaks

Vangla Lääne-Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada I.J katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxx(kuni 1 kuu kohtumääruse

jõustumisest), 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest tuleb I.J asuda XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

2

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada I.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

5) 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest pöörduda SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse ja läbida rehabilitatsioon.

4. I.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. I.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale, I.J-ile ja SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse (Tervise 8, Sillamäe).

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 13.08.2015.a Harju Maakohtule kinnipeetava I.J-i kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 06.10.2014.a kohtuotsusega tunnistati I.J süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja mõisteti talle KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Karistuse algus oli 12.01.2015 ja karistuse lõpp on 12.07.2016.

I.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korda (viis karistust on aegunud) ning vanglas

kannab karistust seitsmendat korda. Vangistuse ajal alates 26.02.2015.a osaleb AA tugirühma

töös, motiveeritud tegelema alkoholiprobleemiga, käib riigikeele kursustel, läbis

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

I.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava isa ja vend on valmis vastavalt võimalustele kinnipeetavat vabaduses toetama.

09.11.2015 teatas Vangla kohtule, et kinnipeetav I.J on nõus statsionaarse sõltuvusraviga ja võimaluse korral soovis asuda SA Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse

ravile. XXX sotsiaaltöötaja vastas Vangla päringule ja vastuse kohaselt vabade kohtade

olemasolul ja potentsiaalse kliendi tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on I.J

võimalik asuda rehabilitatsioonikeskusesse ja alustada rehabilitatsiooni. Seisuga

3 22.10.2015 XXX vabu kohti ei olnud. Samuti 09.11.2015 vastas sotsiaaltöötaja e-posti teel, et

vabu kohti veel ei ole. Kinnipeetav I.J

väitis, et seni kuni

rehabilitatsioonikeskuses vabaneb koht on tal võimalik ajutiselt elada isa juures XXX. Kriminaalhooldaja teostas elukoha kontrolli, millest selgus, et Harjumaal asuv maja on 2-kordne

ning 7-toaline ja omab kõike eluks vajalikku. Isa on nõus oma poega ajutiselt majutama.

Edastavad kriminaalhooldaja vastuse elukoha kontrolli taotlusele ning XXX sotsiaaltöötaja koostatud vastuse päringule.

I.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör, tutvunud ennetähtaegse vabanemise materjalidega nõustub vangla seisukohaga, milles vangla ei toeta I.J-i ennetähtaegset vabanemist. Abiprokuröril ei ole lisada olemasolevale teabele midagi uut ning samuti ei toeta I.J-i ennetähtaegset vabanemist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud I.J-i

arvamuse, leiab, et I.J-i võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud

vangistust ning tema käitumine karistuse kandmise ajal on olnud korrektne, mida kinnitab

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav suudab käituda

normikohaselt ning kehtivaid reegleid austada. Samuti võib sellest järeldada, et seekordne vanglas viibimine on pannud I.J-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad

tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Võib eeldada, et praeguseks kantud karistus on oma eesmärgi täitnud – mõjutanud süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuna

vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi- ja

narkosõltuvus, lähtub kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust vabaduses pöörduda XXX ning läbida rehabilitatsioon. Seda, et kinnipeetav soovib sõltuvusest vabaneda,

näitab ka tema tegevus vangistuse ajal – AA tugirühma töös osalemine ja sotsiaalprogrammi läbimine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe

neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu

hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine

kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas I.J-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Katseajal on võimalik hinnata

kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

4

Pärast vabanemist on I.J olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka I.J , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Nimetatud asjaolud aitavad kohtu hinnangul samuti

kaasa I.J-i

edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on

nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/