2-15-15603/7 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2015, Tartu Tsiviilasja number 2-15-15603 Tsiviilasi KÜ Uus 9 Kohtla-Järve avaldus saneerimismenetluse algatamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Uus 9 Kohtla-Järve määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): KÜ Uus 9 Kohtla-Järve (rk: 80265215)

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 21. oktoobri 2015 määrus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud KÜ Uus 9 kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. KÜ Uus 9 Kohtla-Järve esitas 20.10.2015 maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras kohustada VKG Soojust tagama kortermaja Uus 9 soojavarustuse kuni saneerimismenetluse lõpuni. Samuti palus avaldaja võimaldada TsMS § 132 lg 2 kohaldamisega tasuda saneerimisavalduselt riigilõivu mitte

300 eurot, vaid 50 eurot. Avalduse kohaselt on KÜ-s Uus 9 Kohtla-Järve 44 korteriomandit, korteriomanike võlgnevus korteriühistule seisuga oktoober 2015. a moodustab 48 600,66 eurot, sh põhivõlgnevus

25 000 eurot ja viiviste võlgnevus 23 000 eurot. Korteriühistu võlgneb VKG Soojusele tarbitud soojusenergia eest 7506,52 eurot, arvestuslik viivis on 722,15 eurot. Makseraskuste põhjuseks on korterite suured võlgnevused ja madal turuväärtus. Korteriühistu juhatus on teinud suuri pingutusi majandusliku olukorra parandamiseks, kuid need ei ole olnud piisavad, et tasuda võlgnevus VKG Soojusele. Läbirääkimised VKG Soojusega ei ole andnud soovitud tulemust võlgnevuse ajatamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus keeldus 21. oktoobri 2015 määrusega KÜ Uus 9 Kohtla-Järve avaldust menetlusse võtmast, jättis taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ja tagastas avalduse koos lisadega selle esitajale. Määruse kohaselt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 10 ja lg 2 p 2 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Saneerimisavalduselt ei ole tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 9 kohaselt tasutakse saneerimisavalduse ja võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Avaldaja ei ole esitanud kohtule menetlusabi taotlust riigilõivu ositi tasumiseks. Avaldaja viidatud TsMS § 132 lg 2 ei kuulu asjas kohaldamisele, kuna tasumisele kuuluv riigilõivu määr on sätestatud seadusega, seega ei saa kohus seda vähendada. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Saneerimisseaduse eelnõu seletuskirja järgi on saneerimismenetluse objektiks ettevõte ja subjektiks ettevõtte kaudu tegutsev isik ehk ettevõtja. Abinõude rakendamine peab kaasa tooma ettevõtte majandusliku olukorra paranemise ja kasumlikkuse taastumise. Avaldaja näol on tegemist mitte kasumit saava ettevõtjaga, vaid mittetulundusühinguga, mille põhieesmärgiks ja/või -tegevuseks ei ole mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-test 1, 2 lähtuvalt kasumi saamine ning mille puhul on keelatud kasumi jaotamine oma liikmete vahel. Seega ei saa korteriühistu kui mittetulundusühingu puhul rääkida kasumlikkuse taastumisest, mis on üheks saneerimismenetluse läbiviimise põhieesmärgiks. Nagu nähtub äriseadustiku §-st 2, siis mittetulundusühing, sh korteriühistu, ei ole ettevõtjaks, kelle suhtes oleks võimalik saneerimismenetlust läbi viia. Avaldusest ei nähtu, et avaldaja, s.o mittetulundusühing, paluks viia läbi saneerimismenetlust temale kuuluva ettevõtte suhtes, avaldaja palub algatada saneerimismenetluse tema enda suhtes. Saneerimisseadus sellist võimalust ei anna, seega ei ole avaldusega võimalik avaldaja taotletavat eesmärki saavutada.

Lisaks tooks saneerimismenetluse algatamine (juhul kui see oleks võimalik) avaldajale kaasa täiendavad kulud, kuna avaldaja kanda jääks saneerimisnõustaja(te) ning audiitorite tasu ja kulud. Nagu nähtub avaldusest, puuduvad avaldajal vahendid nende kulude kandmiseks. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. KÜ Uus 9 Kohtla-Järve esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu

21. oktoobri 2015 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võetakse KÜ Uus 9 Kohtla-Järve saneerimisavaldus menetlusse ja kohaldatakse esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) käsitles kohus saneerimismenetluse algatamise õigust väga kitsalt. Saneerimisseaduse (SanS) § 3 lg 1 järgi kohaldatakse saneerimismenetlust üksnes eraõigusliku juriidilise isiku suhtes. MTÜS § 2 lg 1 viitab sellele, et mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik, seega on korteriühistul seadusest tulenev õigus esitada saneerimisavaldus ja täidetud on SanS § 8 lg-s 1 sätestatud eeldused. Ka SanS § 3 lg 2 viitab sellele, et ettevõtja nimetatud seaduse tähenduses on ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku tähenduses, mistõttu ei ole saneerimisseaduses piiranguid korteriühistu saneerimisele; 2) esitab ettevõtja SanS § 7 lg 2 järgi saneerimisavalduses selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Avaldaja põhjendas saneerimise vajadust eelkõige sellega, et teine võimalus olukorrast väljatulekuks oleks korteriühistu pankroti väljakuulutamine ja uue korteriühistu moodustamine. Suure tõenäosusega keelduks VKG Soojus uue korteriühistuga lepingut sõlmimast ning korteriühistu oleks sunnitud pöörduma kohtusse ja kohtulahendi abil leping uue korteriühistuga sõlmitaks. Saneerimise eesmärk on kaitsta võlgadeta korteriomanikke omandi väärtuse langemise või omandist ilmajäämise eest (kolmas isik) ja võlausaldajat (VKG Soojus) (SanS § 1); 3) võivad korteriomanike kahjud olla omandi rüüstamise ja kaotamise tõttu ilma saneerimiseta oluliselt suuremad kui saneerimisnõustaja kulud; 4) on korteriühistu omalt poolt teinud kõik võimaliku kohtuväliseks kokkuleppeks, kuid pingutused ei ole kandnud vilja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata.

5. Maakohus on põhjendatult keeldunud menetlusse võtmast KÜ Uus 9 avaldust saneerimismenetluse algatamiseks ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti SanS § 3 lg-t 2, on ebaõige. SanS § 3 lg 2 kohaselt ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on ka see eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole ettevõtja äriseadustiku tähenduses.

Määruskaebuse esitaja on tõlgendanud nimetatud sätet vääralt ja leidnud ekslikult, et kuivõrd KÜ Uus 9 on juriidiline isik, siis piisab ainuüksi sellest, et mittetulundusühingust korteriühistule kohaldub saneerimisseadus. Vastavalt SanS §-le 1 käesolev seadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine ettevõtte saneerimise käigus. SanS § 2 kohaselt ettevõtte saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike rasksute ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Nimetatud sätetest tulenevalt on saneerimismenetluse objektiks ettevõte ja subjektiks ettevõtte kaudu tegutsev isik ehk ettevõtja. Kuigi KÜ Uus 9 on juriidiline isik, et ole ta ettevõtja, kuna tema eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on maakohus kohaldanud õigesti SanS § 3 lg-t 2 ning asunud põhjendatud seisukohale, et SanS korteriühistule ei kohaldu. Muu hulgas on maakohus viidanud ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjale, millest nähtuvalt ei saa ettevõtjaks nimetada mittetulundusühingut. Kuivõrd esitatud avaldusega ei ole võimalik KÜ Uus 9 saneerimismenetlust algatada, keeldus maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel õigesti avaldust menetlusse võtmast.

6. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja