1-15-9226/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

1-15-9226

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9226 (15230103903) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi O.M-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav O.M

Ik XXX, määratlemata kodakondsus, algharidus,

emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX; asukoht: Vangla.

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 03.08.2015 ja alates 23.09.2015.

Varasem karistatus, eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu 17.03.2015 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 alusel vangistus 11 kuud ja 26 päeva, KarS § 74 alusel

määrati koheseks ära kandmiseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust, 6 kuu ja 16 päeva osas asendati KarS § 692 lg 1, 4, 6 alusel narkomaanide sõltuvusraviga. Harju Maakohtu

11.08.2015 määrusega pöörati vangistus 6 kuud ja 16 päeva täitmisele alates 02.08.2015. Kaitsja Advokaat Marina Leis RESOLUTSIOON

1. O.M süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud.

2. O.M süüdi tunnistada KarS § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

3. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima üksikkaristusega ja

2

mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

4. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.03.2015

otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 11.08.2015 määrusega täitmisele pööratud

karistuse 6 (kuus) kuud ja 16 (kuusteist) päeva ärakandmata osa, s.o tähtajalise

vangistuse 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud

ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates 19.11.2015.

5. O.M-i suhtes 03.08.2015 ja 23.09.2015 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise

keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. O.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2

ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

- teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada

kaheksakümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul

tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas,

EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „O.M, 1-15-

9226, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse

kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.M-ile tema kinnipidamiskoha

aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Asitõendid: 3 CD plaati turvakaamera salvestisega, mis asuvad toimiku tagakaanel,

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

O.M-i süüdistatakse selles, et tema olles karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest 17.03.2015 kohtuotsuse alusel, 29.07.2015 kella 16.05 paiku Tallinnas

Tartu mnt 16b asuvas kaupluses Sportland Outlet Centre võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil pusa Nike maksumusega 79,95 eurot ja lahkus sellega kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata.

Samuti tema varem vargusi toime pannud ja süstemaatiliste varguste eest karistatud

isikuna, 02.08.2015 kl 08.20 Tallinnas Lootsi 7 asuvas Rimi kaupluses võõra vallasasja

3

ebaseadusliku omastamise eesmärgi peitis jope alla 4 pakki žilette kokku 57.96 euro väärtuses, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid siis peeti turvatöötaja poolt kinni.

Oma tahtliku tegevusega pani O.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 11.07.2015 hommikul, enne kella 08:50 võttis Tallinnas Musumäel ära

avalikult, kuid vägivalda kasutamata XXXpangakaardi nr XXX, kannatanu loata

pangakaardi kasutamise ja sularaha võtmise eesmärgil, olles eelnevalt McDonalds

restoranis näinud, millist pin-koodi kannatanu tasumisel sisestas. Seejärel, 11.07.2015 kella 08.51 paiku kasutas O.M kannatanult ära võetud pangakaarti SEB sularaha pangaautomaadis aadressil Tallinn Suur-Karja/Pärnu mnt 12, sisestas kannatanu loata pin- koodi ja võttis sularaha 150 eurot, järgnevalt kasutas ta kannatanu loata tema pangakaarti

ja pin-koodi kl 9:00:55 Swedbank sularahaautomaadis Tallinnas Sõle 27 ja võttis 320 eurot, saades varalist kasu kokku 470 eurot. Lisaks püüdis O.M samal viisil Tallinnas

Sõle 27 asuvast Swedbank sularahaautomaadist 11.07.2015 kl 9.01 paiku välja võtta kannatanu kontolt veel 780 eurot, kuid tehingud tal ei õnnestunud.

Oma tegevusega pani O.M toime teisele isikule varalise kahju tekitamise

andmete ebaseadusliku sisestamisega, sekkudes ebaseaduslikult andme- töötlusprotsessi varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, s.o pani toime KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk arvutikelmuse.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 05.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokuröri Natalia Miilvee, süüdistatava O.M-i ja tema kaitsja Marina Leisi vahel käesolevas kriminaalasjas alljärgnev kokkulepe.

KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega.

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.

KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistus 17.03.2015 Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra (kokkuleppe sõlmimisel on ärakandmata karistuseks 3 kuud ja 13 päeva vangistust) ja liitkaristuseks mõista KarS § 64 lg 1 moodustatud karistuse (1

aasta vangistust) ja kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga eelmise otsuse järgi ära kandmata karistuse summale vastav vangistus (kokkuleppe sõlmimisel on liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust).

Karistuse alguseks on käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamise päev.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-st 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 199 lg 2 p-st 9 ja § 213 lg 2 p-st 1; § 64 lg 1, § 65 lg 2 asub kohus seisukohale, et O.M kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 9

4

ja § 213 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Süüdistatav kannab käesoleval ajal kohtu poolt mõistetud vangistust ning on alus eeldada, et süüdistatav ei pruugi olla igapäevaselt töiselt hõivatud ning tal ei ole alalist sissetulekut.

Samas ei ole kohtu arvates selline asjaolu menetluskulude vähendamise aluseks. Ka

Riigikohus (3-1-1-120-12) on väljendanud seisukohta, et kuigi vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalus töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Süüdistatav ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku

olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks tuleb menetluskulude tasumise võimalikkuse

hindamisel arvesse võtta ka isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult

isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka

süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt

tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla

n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava

positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. O.M on aga eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta on teadlik sellest, et

iga järgmise kriminaalmenetlusega kaasnevad menetluskulud. Inkrimineeritud süütegude toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Kohus ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega

leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet ja menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta süüdistatava kanda.

Samas leiab kohus, et regulaarse sissetuleku puudumine ning kinnipidamisasutuses

karistuse kandmine on piisavaks aluseks süüdistatava kaitsja taotluse rahuldamiseks ja menetluskulude hüvitamise määramiseks (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel) pikema aja jooksul, so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab

ka, et kohtu määratud tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/