2-15-7372/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

18. november 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-7372

Hagi ese

G.V.

hagi

OÜ

Weimer

vastu

töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise

nõudes

Tsiviilasja hind

4388 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

•

Hageja: G.V.; isikukood XXXX; elukoht XXX.

Hageja

esindaja:

Marko

Jaani;

e-post

marko@be.ee

•

Kostja: OÜ Weimer, registrikood 10735352;

asukoht Liiva 41, Tartu linn, 50303, Tartumaa.

Kostja

esindaja:

Jaak

Kütt,

e-post

jaak.kytt@redgatecapital.eu

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

1.1. Tuvastada, et OÜ Weimer G.V.ga sõlmitud töölepingu ülesütlemine 17.

veebruarist 2015, on tühine.

1.2. Lõpetada OÜ Weimer ja G.V. tööleping alates 17. veebruarist 2015.

1.3. Mõista OÜ-lt Weimer G.V. kasuks välja töölepinguseaduse § 109 lg 1 alusel

välja hüvitis 1600 (üks tuhat kuussada) eurot 50 senti.

1.4. Mõista OÜ-lt Weimer G.V. kasuks välja töölepingu ülesütlemisest seaduses

sätestatust vähem ette teatamise tõttu hüvitis 1067 (üks tuhat kuuskümmend

seitse) eurot.

1.5. Väljamõistetud summad kuuluvad maksustamisele seaduses sätestatud

korras.

2. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovis TLS § 109 lg 1 alusel

resolutsiooni p-s 1.3 märgitust suurema hüvitise väljamõistmist.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

2/5

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. G.V. (hageja) esitas 12. märtsil 2015 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile OÜ

Weimer (kostja) vastu avalduse, milles palus töövaidluskomisjonil tuvastada kostja

poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping alates 17.

veebruarist 2015 ning mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise

kuupalga ulatuses 3201 eurot ja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud

aja eest 1067 eurot.

2. Avalduse kohaselt on hageja töötanud kostja alluvuses alates 2011. a maist. Kostja

ütles töölepingu üles 17. veebruaril 2015 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3 ja

5 alusel. Kostja tegi 16. veebruaril 2015 hagejale hoiatuse selle kohta, et hageja oli

rikkunud ettevõtte turvasüsteemi sellega, et muutis turvakaamera asukohta. Hageja

nimetatud tegu toime ei pannud, mistõttu ta seda ei tunnistanud. Seepeale hakkasid

kostja esindajad hagejat moraalselt survestama ja politseiga ähvardama. Lisaks esitas

kostja hagejale alusetuid süüdistusi selle kohta, et teised töötajad olevat kaevanud

hageja agressiivse ja ründava käitumise peale. Kuna tegemist oli põhjendamatute

süüdistustega keeldus hageja seletuskirja kirjutamast ning hoiatust allkirjastamast.

Kostja ei või töölepingu ülesütlemisel 16. veebruari hoiatusele tugineda, kuna hoiatuse

eesmärk on see, et töötaja saaks oma käitumist parandada. See ei ole võimalik juhul,

kui hoiatuse ja töölepingu ülesütlemise vahele ei jää mõistlikku aega.

3. Kostja vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja väitel 11.

veebruaril 2015 lähenesid 3 töötajat nende hulgas ka hageja turvakaamerale ja üks neist

keeras turvakaamera alla selleks, et kaamera ei salvestaks ruumis toimuvat. Töötaja

valmistas töötajatele hoiatused tööreeglite rikkumise eest ja kutsus mh hageja asjaolu

arutamisele. Hageja käitus kohtumisel agressiivselt ja ründavalt, halvustas ning

ähvardas kohtumisel osalenud kostja juhtkonna liikmeid. Hageja jätkas kostja

juhtkonna ähvardamist ka pärast töötajate usaldusisiku kaasamist. Sellises olukorras ei

pidanud kostja koostööd hagejaga enam võimalikuks ja hagejat teavitati, et seoses tema

ründava ja agressiivse käitumisega on tööleping kostja algatusel ühepoolselt lõpetatud.

Samuti on ka kostja teised töötajad kaevanud kostja agressiivse käitumise üle.

3/5

4. Töövaidluskomisjon rahuldas 15. aprilli 2015 otsusega G.V. avalduse.

5. OÜ Weimer esitas 14. mail 2015 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub kohtul

vaadata G.V. poolt töövaidluskomisjonile OÜ Weimer vastu esitatud avaldus läbi

hagimenetluse korras hagina.

KOHTU SEISUKOHT

6. Hageja on palunud tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Töölepingu ülesütlemise

avaldusest (tvk tl 121) nähtub, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles 17. veebruaril

2015 töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 alusel, järgimata TLS § 97 lg-s 2

sätestatud etteteatamistähtaega. Pooled selle asjaolu üle ei vaidle. TLS § 104 lg 1

kohaselt on töölepingu ülesütlemine tühine, kui see on tehtud seadusest tuleneva

aluseta või ei vasta seaduse nõuetele. Seega tuleb asja lahendamisel kindlaks teha, kas

kostjal oli seadusest tulenev alus hagejaga töölepingu üles ütlemiseks.

7. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist. TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib selliseks mõjuvaks põhjuseks olla

asjaolu, et töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või

rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib selliseks mõjuvaks põhjuseks

olla asjaolu, et töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas

tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu ülesütlemise aluseks olevate

asjaolude väljatoomine ning nende tõendamine, on kostja kui tööandja kohustus.

8. Kostja on ülesütlemise aluseks oleva asjaoluna välja toonud selle, et hageja 11.

veebruari hommikul kahjustas kostja turvasüsteemi sellega, et muutis turvakaamera

asendit. Kui kostja soovis hagejat selle eest 16. veebruaril 2015 hoiatada, käitus hageja

kostja esindajate suhtes agressiivselt ja ähvardavalt ning keeldus esitamast seletusi ning

järgimast kostja turvasüsteemiga seonduvaid korraldusi. Kohtuistungil tõi kostja välja

ülesütlemise põhjusena ka hageja varasema käitumise.

9. Kohtu hinnangul ei saa töölepingu ülesütlemise aluseks olla kostja viited hageja

varasemale probleemsele käitumisele. Töölepingu ülesütlemise aluseks saab olla

konkreetne asjaolu või rikkumine. Selleks ei piisa ebamäärastest etteheidetest kunagi

minevikus toimunud rikkumistele ning tuginemisest kuulujuttudele. Konkreetselt on

välja toodud asjaolu, et hageja olevat ähvardanud teisi töötajaid. Tunnistaja P.R. ütluste

kohaselt järgnes sellele hageja hoiatamine. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et

pärast seda hoiatust oleksid sarnased probleemid jätkunud. Lisaks võib TLS § 88 lg 4

kohaselt tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta

ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

10. Kohtu hinnangul, on turvakaamera videosalvestuse, T.L. seletuskirja ning tunnistajate

P.R. ja J.S. ütlustega tõendatud, et hageja osales kostja turvakaamera liigutamises.

Nimetatud tõendid lükkavad ümber hageja vande all antud seletused, mille kohaselt

hageja ei liigutanud turvakaamerat, vaid lülitas välja tööpinke voolu alt. Nii P.R. kui ka

J.S. ütlustest nähtub, et elektrikilbi avamiseks olnuks vaja võtit või mingit tööriista.

Videosalvestusest näha oleval kolmel töötajal ühtki tööriista kaasas polnud. Samuti

kinnitasid nimetatud tunnistajad ja T.L. kirjalikus seletuses asjaolu, et tööpingid olid

pärast sündmust voolu all. Seega hageja neid voolu alt välja ei lülitanud. Valvekaamera

salvestisest nähtub, et hageja koos kahe teise tööriietes mehega suundub kaamera

poole, kaameranurk seejärel muutub ja töötajad kõnnivad tagasi. Kohtu hinnangul

näitab see selget seost hageja ja kahe teise töötaja käitumise ning kaameranurga

muutumise vahel. Samuti on videopildilt kaameranurga muutmise hetkel korraks all

4/5

vasakus nurgas näha tööriietuse osa. Oluline ei ole täpselt, kes kolmest töötajast

kaamera asendit muutis, kuivõrd videopildist saab järeldada, et nad kõik tegutsesid

koos. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja koos kahe teise töötajaga muutis

turvakaamera vaatenurka.

11. TLS § 15 lg-st 1 tuleneb töötaja lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus tähendab töötaja

kohustust käituda tööandja suhtes lojaalselt, mõistlikult ja heas usus. Kohtu hinnangul

on sellise kohustuse rikkumisega tegemist olukorras, kus töötaja kahjustab tööandja

loodud turvasüsteeme, sh muudab turvakaamerate asendit. Selline tegevus avab

võimaluse tööandja vara ja huvide ulatuslikumaks kahjustamiseks. Seega on hageja

turvakaamera asendi muutmisega rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust.

Samas TLS § 88 lg 3 kohaselt peab üldjuhul töölepingu töötaja isikust tingitud

tööandjapoolsele ülesütlemisele eelnema tööandja hoiatus. Kostja ei ole välja toonud,

et hagejat oleks sarnase käitumise eest varem hoiatatud. TLS § 88 lg 3 teise lause

kohaselt ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata. Kohtu hinnangul praegusel juhul sellise raskusastmega

rikkumisega tegemist ei ole. Seda möönis ka tunnistaja P.R., kes on kostja tootmisjuht

ning, kelle ütluste kohaselt sooviti hagejale teha kaamerate keeramisega seoses üksnes

hoiatus. Sama seisukohta on möönnud ka kostja ise.

12. Järgmisena käsitleb kohus poolte 16. veebruari kohtumisel toimunut. Kohus märgib, et

iseenesest ei ole välistatud, et kostja välja toodud asjaolusid, et hageja keeldus kostja

turvasüsteemidega seotud korraldusi täitmast ning ähvardas kostja esindajaid, saaks

pidada ülesütlemiseks mõjuvaks põhjuseks. Praeguses asjas ei ole kostja aga kohtu

hinnangul tõendanud, et hageja käitumine sellel kohtumisel oleks olnud selline, mis

annaks alust töölepingu ülesütlemisele. Kostja on esitanud kohtumisel toimunu kohta

tõendina kohtumise protokolli ning tunnistaja P.R. ütlused. Kummastki ei nähtu, et

hageja oleks keeldunud täitmast turvasüsteemiga seotud korraldusi. Protokollis (tl 40)

on küll kirjas, et hageja andis mõista, et teda tööandja korraldused seoses

turvasüsteemiga ei huvita, kuid protokolli sõnastus viitab sellele, et hageja seda otse

välja ei öelnud, vaid tegemist on protokollija subjektiivse järeldusega. Sama nähtub

P.R. ütlustest. Nimetatud tõenditest nähtub küll, et hageja keeldus juhtumi kohta

selgitusi andmast ja eitas enda süüd, kuid kohtu hinnangul, ei saa nõuda töötajalt teda

ennast süüstavate selgituste andmist. Seega ei ole selgituste andmisest keeldumine

hagejapoolne töölepingu rikkumine. Samuti ei tõenda nimetatud tõendid kohtu

hinnangul, et hageja oleks kedagi tõsiselt ähvardanud. Protokollis on küll abstraktselt

kirjas, et hageja käitus agressiivselt ja ähvardas tööandjat, kui pole välja toodud, milles

see konkreetselt seisnes. Kolmest hageja lausest, mis protokollis toodud, kaks on

suunatud enda süü eitamisele. Kõige ähvardavamaks võib pidada lauset „Kui tahad

probleeme, siis sul tulevad probleemid“. Sama nähtub ka tunnistaja P.R. ütlustest.

Samas nähtub hageja vande all antud ütlustest, et tema viimatinimetatud ütlus ei olnud

mõeldud ähvardusena. Arvestades hageja kehva eesti keele oskust, peab kohus hageja

vande all antud ütlusi selles osas usaldusväärseks. Kohtu hinnangul on mõistetav ja

aktsepteeritav, kui töötaja tema suhtes süüdistuste esitamisel mingil määral ärritub.

Töölepingu ülesütlemise aluseks saaks olla käitumine, mis ületab sellises olukorras

mõistlikult talutava piiri. Selleks ei saa aga pidada üksnes ärritunult oma süü eitamist.

Samuti tuleb arvestada TLS § 88lg-s 3 toodud nõudega hoiatuse tegemiseks enne

töölepingu ülesütlemist. Kohus märgib, et kuigi kostjale oli tehtud hoiatus

turvakaamera pööramise tõttu, ei tulene sellest, et töölepingu võis temaga üles öelda

edaspidi igasuguse rikkumise tõttu. Hoiatus kehtib üksnes sarnaste rikkumiste puhul.

5/5

Seega pidanuks kostja hagejat TLS § 88 lg 3 kohaselt ka kohtumisel esinenud

käitumise eest hoiatama. Tõenditest ei nähtu, et hageja käitumine olnuks selline, mida

saaks pidada eriti raskeks kohustuse rikkumiseks, mille puhul töölepingu

ülesütlemisele hoiatust eelnema ei pea. Seega ei esine kohtu hinnangul mõjuvat põhjust

töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 alusel.

13. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal ei olnud alust töölepingut üles öelda,

tuleb TLS § 104 lg 1 alusel tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Vastavalt hageja

taotlusele, tuleb TLS § 107 lg 2 alusel tööleping lõpetada ning mõista kostjalt hageja

kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis. Pooled ei vaidle, et hageja kolme kuu keskmine

töötasu on 3201 eurot. Kostja on taotlenud hüvitise vähendamist. TLS § 109 lg 1

kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ning mõlema poole huve. Kohtu hinnangul tuleb praeguses asjas hüvitist

vähendada. Seda põhjusel, et asjas on tuvastatud hagejapoolne töölepingu rikkumine

(turvakaamera keeramine), mis ei olnud küll piisavaks aluseks töölepingu

ülesütlemisele, kuid mis siiski näitab, et kostja käitumine töölepingu lõpetamisel ei

olnud meelevaldne ja provotseerimata, vaid oli osaliselt tingitud hageja käitumisest.

Seega vähendab kohus väljamõistetavat hüvitist poole võrra ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel välja 1600,5 eurot.

14. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ette ei teatanud.

See nähtub ka ülesütlemisavaldusest. TLS § 97 lg 2 p 3 kohaselt tulnuks hagejale

töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Kuivõrd kohus

tuvastas, et TLS § 88 lg-s 1 sätestatud alust töölepingu ülesütlemiseks ei olnud, ei

kohaldu ka TLS § 97 lg 3, mis võimaldab töölepingu erandlikel asjaoludel üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 100 lg 5 kohaselt, kui tööandja teatab

ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on töötajal õigus saada hüvitist

ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Etteteatamistähtaja järgimisel, oleks hagejal olnud õigus saada töötasu. Pooled hagejal

saada olevate summade üle ei vaidle. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

1067 eurot.

15. Arvestades

asjaolu,

et

töövaidluskomisjon,

on

mõistnud

hüvitised

välja

brutosummadena, teeb sama ka kohus. See tähendab, et kostja peab summadelt kinni

seaduses sätestatud maksud.

16. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline menetluskulude jaotus arvestades

menetluse asjaolusid ning poolte menetluses tehtud toiminguid õiglane.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik