3-15-2846/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2846 Määruse kuupäev

18. november 2015 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Kalev Nilbe taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kohustada Tartu Vanglat paigutama kaebaja tagasi avavanglasse

Resolutsioon

1. Vabastada Kalev Nilbe riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisel haldusasjas nr 3-15-2846;

2. Jätta Kalev Nilbe esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus rahuldamata;

3. Määrus saata kaebajale, Tartu Vanglale ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 15 päeva jooksul selle kättesaamisest arvates. Määruskaebus resolutsiooni p 1 peale esitatakse Tartu Halduskohtu kaudu, määruskaebus resolutsiooni p 2 peale esitatakse otse Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. Tartu Vangla 10. novembri 2015 käskkirja nr 6-1/1387 alusel paigutati Kalev Nilbe ümber Tartu Vangla avavanglast Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda. Käskkirja kohaselt koostati K. Nilbe suhtes ettekanded numbritega 5758 ja 5762, mille kohaselt keeldus kinnipeetav K. Nilbe 04.11.2015 soodustuse korras töötamast AS Valumehaanikas. Tartu Vangla leidis, et K. Nilbe kasutab avavangla hüvesid väljaspool vanglat liikumise (kaupluse külastamine), kergema järelevalverežiimi ning pikemaajalise eluosakonna avatud olemise näol, kuid suhtub apaatselt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisse, eelkõige töötamisse või töö otsimisse väljaspool vanglat, mis on seatud ka kinnipeetava avavanglasse paigutamise eesmärgiks. Majandusabitöödel on võimalik töötada ja seeläbi tööharjumust säilitada ka kinnise vangla eluosakonnas. Vangla leidis, et kinnipeetava edasine paiknemine avavanglas ei ole eesmärgipärane seoses paigutamise aluseks olevate asjaolude ära langemisega.

2. K. Nilbe esitas 16. novembril 2015 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras kohustada Tartu Vanglat paigutama K. Nilbe tagasi Tartu Vangla avavanglasse. Taotlusele on lisatud K. Nilbe 12. novembril 2015 Tartu Vanglale esitatud vaie, milles ta taotles enda tagasipaigutamist Tartu Vangla avavanglasse.

3. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. K. Nilbe on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

5. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (15.07.2015-14.11.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 2,86 eurot, s.o (19,04- 13,32)/4x2. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ning käesolevas menetlusetapis ei saa taotlust lugeda ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

6. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kuna K. Nilbe on 12. novembril 2015 esitanud vanglale vaide kohustada teda viivitamatult paigutama tagasi avavanglasse, siis on esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus kohtus lubatav.

7. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja vaidlustab vaidemenetluse raames Tartu Vangla tegevust, kaebaja tagasipaigutamist avavanglast kinnisesse eluosakonda ning taotleb nii vaidemenetluses vanglalt kui kohtule esitatud õiguskaitse taotluses kohustada vanglat teda avavanglasse tagasi paigutama. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei raskenda ega muuda võimatuks K. Nilbe õiguste kaitset tulevikus tehtava võimaliku kohtuotsusega. K. Nilbe ei ole selgitanud, millised negatiivsed tagajärjed talle kaasnesid seoses tema tagasipaigutamisega vangla kinnisesse eluosakonda. Kohus märgib, et K. Nilbe viibis ka enne avavanglasse paigutamist vangla kinnises eluosakonnas, mistõttu ei saa selline tagasipaigutamine tema õigusi täiendavalt rikkuda. Juhul, kui K. Nilbe leiab, et Tartu Vangla on tema õigusi tema tagasipaigutamisel kinnisesse eluosakonda rikkunud, võimalus vaidlustada vangla 10. novembri 2015 käskkirja nr 6-1/1387. Kui kohus leiab, et Tartu Vangla käskkiri on õigusvastane ja tühistab selle, paigutatakse kaebaja uuesti ümber Tartu Vangla avavanglasse.

Kuna kohtu hinnangul ei esine aluseid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist, jätab kohus Kalev Nilbe taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik